Virtuaalkeskkonna eetikaprobleeme

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 133 kommentaari.

nj, Remark, 2006-01-30 13:33:49

Hingekarjane kas ollaksegi 100% või siis ei olda üldse.
Ei saa olla natuke rase.
Kus ja mis tingimustel saab hingekarjane sakrameniga temale pandud ja omaks võetud kohustusest loobuda või seda mitte täita?

Nonäädsasiis...
Loomulikult, kui olukord nõuab, tõuseb ta ka keset kõikse pimedamat ööd ülesse ja läheb oma hingekarjase kohust täitma.
Aga... isana on ta isa, abikaasana abikaasa, naabrina naaber ja netikommentaatorina netikommentaator, mitte hingekarjane elik kodus kannab ta dresse ja tosse, mitte talaari. Seda tahtsin ma öölda
/ kui keegi veel aru ei saan’d.

Andrus, 2006-01-30 13:34:41

remark

ei saagi loobuda

seda minagi

kui tuleb ükskõikkes hingeabi või sakramenti tahtma

- saab

samas ei saa see ükskõikkes otsustada minu kui hingekarjase üle

selle järgi kuidas ma seenil olen

või selle järgi kuidas ma siga tapan

lapsi peksan vms

nii ma arvan

Andrus, 2006-01-30 13:35:49

see oli sul hea raamat remark

see triumfikaar

aga kommentaarijana oled sa märksa keffem

Andrus, 2006-01-30 13:38:51

elik ma ei otsusta kirjanik remarki

üle lähtudes tast kui kommijast

ehkki õige kijranik on kirjanik 24 tundi ööpäevas

magab ka tindipliiats kõrva taga

Ingrid (maskita), Remark, 2006-01-30 13:57:17

See oli sul väärt mõte!
Kas olla või mitte olla?
Kui olla, siis olla hingekarjane (ja ka reausklik) nii sakramenti täites, seeni korjates, siga tappes kui lapsi nuheldes. Ka komistade, kukkudes ja eksides ja taas teeotsale jõudes.
Hingekrjasena peab olema jõudu näha kõiki maailma õudusi ja kogu maailma ilu.
Enam kui teised.
Kas aga kõiges ka osaleda?

Kirjutasin üleeile siia mälestuseks poja poolt lauale vedelema jäetud paberilt “hüvastijätu kollase koeraga”. See sobis sel päeval siia hetkemeeleoluga.

Üleeile kuulsin rasvatihase laulu.
Varsti on kevad!

toomas, Ingrid, 2006-01-30 14:12:01

Vaat ei ole sellega nõus, mis kirjutad, ja saan muidugi kohe ka aru, et selle mittenõusolemise taga on nähtavasti see, et Sina oled baptist ja mina olen katoliiklane:

preestriks olemine on sakrament, mille raames on nii, et preester pole preestriks kogu aeg ühtmoodi, vaid preester on “eriti preestriks” siis, kui ta vahendab teisi sakramente (armulaud, piht, haigete salvimine, abielusõlmimine).

Jah, hingekarjane on totaalsem asi kui preester selles mõttes, et hingekarjane “karjatab hingi” kogu aeg, aga hingekarjase olemasolu pole nii oluline, kui sakramentidest osasaamine, mida kannavad meieni just preestrid ja just nendel oma preestriksolemise kõrghetkedel.

toomas, 2006-01-30 14:27:55

Uusi metafüüsilisi arutusi selle kohta,
mis on see, mida pole:
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=6137693&no=120&s=1&com=1

priit kelder, 2006-01-30 14:40:15

Mulle on jälle natuke mõistmatu see virtuaalkeskkonnas viljeldav anonüümsus. Kelle, mille, mis pagana pärast peljatakse oma nime all esineda?

DiaTheo, 2006-01-30 14:43:37

nj
Probleem on selles, et inimest hakatakse samastama tema ametiga või teemaga, mida ta kajastab. Näiteks Andruselt nõuti hingekarjane olemist 100%
või kui kirjutada budismist, siis ilmub ikka keegi, kes nõuab sult Buddha olemist.

Mõte ise ehk polnudki nii kööbakas, aga näited on nii mööda kui mööda. Mõtlematud, ilmselt.

Tisler ja treial pole, ei pea mitte olema, armastajatena tislerid ja treialid.

Olla aga hingekarjane, tähendab olla seda igas elusituatsioonis. Sest hingekarjaseks olemine eeldab ka vastava elufilosoofia omaksvõtmist.

Sama lugu budistiks olemisega. Kui keegi kirjutas artikli budismist budistina, siis, jah, otse loomulikult, eeldatakse, et ta on veike Buddha. Vähemalt teel sinnapoole. Sest ka budism on elufilosoofia, mis haarab sind tervikuna, jäägitult, kõikides valdkondades. Budist olemine pole mitte amet. Ehk kingsepp võid olla, ilma et budist oleksid. Kõike muud siin ilmas tuleb sul elada budistina.

lacplesis, 2006-01-30 14:43:57

Usuisad ongi pühad isad vaid sakramentidega sahistades.
Muidu on nad parajad võllaroad ja variserid.
Mõned on lausa pätid ja vargad. Paljud on ka peded.
Katoliku preestrid on missadel väga soliidsed ja usaldust äratavad, vabal ajal panevad aga väikeseid poisse nii et tolmab.

toomas, 2006-01-30 14:44:44

Miks ka mitte esineda ühe või mitme aliase all, eeldusel, et neid seostatakse kokku ühe ja sama isikuga.

Eri aliaste kasutamine võimaldab juba ka nimevaliku alusel olulist infot edastada

Väike Poiss, Indra, 2006-01-30 14:45:38

Pane mind!

Indra, Väike Poiss, 2006-01-30 14:46:26

Teist korda enam ei pane.

Tol sügisel juba said korra ja see saamine oli sul nii totaalne, et rohkem pole enam vaja.

toomas, 2006-01-30 14:51:26

Noh, mis siis see 14:45 ja 14:46 eri nimeda alusel kommenteerimine mulle andis:

(i) oponeerida Lacplesise 14:43 väitele

(ii) vanadele olijatele tuletada meelde 2003. aasta sügise DELFIst toonast “Filosoofilist Tahakeeramist”

(iii) nende kahe (i) ja (ii) näitel näitlikustada minu 14:44 vastukommentaari eelnevale Priidu anonüümsusvastasusele suunatud kommile

(iv) iseloomustada neti ülivõimsaid narratiiviloomisvõimalusi

(v) lihtsalt mõnusalt SUMISEMIST, mida just praegu täiel rinnal naudin:

SUM! SUM!

DiaTheo, 2006-01-30 14:56:05

Minu meelest ei väljunud Andrus selles artiklis hetkekski oma pastori rollist. Kahjuks.

On ju igale usumisjonärile aukohuseks elu esitamine ühe mudeli kohaselt - elu on ilus, oleks õigemini ilus, aga vot see kaasaegne inimene on hukkas, teda tuleb päästa.

Sügisene mets. Vaikus. Midagi ei toimu. Üksik vares lendab üle, kusagil praksatab oks.

Ilus. Kogu artikli parimad read! Ootad heldimusega jätku, aga ...

Tänase inimese jaoks on see kõik talumatult aeglane ja igav.

On ja ei ole. Enamasti minu meelest ei ole. Minu ümber liigub väga mitut põlve inimesi, pole veel kedagi kohanud, kellele mets talumatult igav oleks. Ehk metsa sattumisega on raskusi, seda jah. Aga kui ikka juba metsas ollakse, nauditakse seda täiega.

Ühtäkki väljub roostikust inimene.

Uus lootusesäde, ehk pöörab jutu siiski positiivsemaks.

On ta sõber või vaenlane, tont või inimene, vahest koguni filosoof.

Kõik pole veel kadunud, veel on lootust.

Aga võta näpust, edasi lajatatakse täiega, kristlikult!

Ongi tema, dekonstruktor ise. Inimene, kes ei kanna mitte varjevärvi (kamuflaaži) vaid hoopis rünnakumimikrit. Tast tõmbutakse kõrvale ja tal lastakse läbi minna, lastakse rüvetada sümboleid ja urineerida riigilipu kõrvalt riigipäevahoonel ning elatakse siis oma söömise/söödudsaamise ja kopuleerimiskeskset vaikset, kiirete vahekaadritega elu edasi.

Ingrid, Priit, 2006-01-30 14:57:37

Sa oled ju väikestviisi ka filosoof.
Suurimad meediaväljaandjadki saavad aru, et oma nime all on inimene väga kergesti haavatav (kui just pole tegemist eriti tugeva inimesega).
Kui muidu ei saa, minnakse pereliikmete kallale. Mähkmeteni harutatakse su minevik lahti. Allesjäänud juuksekarvad ka loetakse üle.

Teiseks need inimeste virtuaalrollid.
Vahel mängitakse maha mõni oma mõttemõlgutus, vahel tahetakse näidata probleeme, mida oma nime all näidata ei saa ja lõpuks, olen seda ka aastaid tagasi netis öelnud, et inimene võib olla niisuguna ja naasugune (oi, kuidas siin ühe inimse kohta kõik teadsid halba rääkida!), aga temas on midagi head siiski peidus ja selle hea toob ta välja oma positiivses rollis. Ta teab, milline ta olla tahab ja selles rollis ta seda siis ka on.
See on minu mättakese filosoofia.

Heelium, 2006-01-30 15:13:59

Seesama, paha vaim toob kaasa ka selle, et laps hakkab sageli pidusid pidama, mille käigus süüakse tühjaks pererahva külmkapp, viiakse ära taara ja juuakse ära margiveinid.

See on üdini kahtlane lõik :D

1. Kas peod on head või halvad? Järsku on täitsa normaalne, kui neid peetakse :)
2. Taara ära viimine on mõnes peres väga positiivne nähtus ..nagu koristamine :)
3. Palju seda toitu ja veini siis ette koguda tuleb? Ehkki jah, see on juba arusaadavamalt probleem :)

Aga see, et lõik on “et laps hakkab sageli pidusid pidama, mille käigus”, mitte “et laps hakkab sageli pidude käigus” ...mulle tundub, et inimene, keda häirib see, et laps hakkab pidusid pidama, ei ole enda lapsele lihtsalt kultuurset pidutsemist õpetanud ...ja teine asi, et varases nooruses on sõprade valik üsna labane, kuna toimub umbes mõnekümne klassikaaslase ja mõnekümne muu inimese vahet, ehk siis enamuses on tegu tõesti mõttetute inimestega. Anyway, ikkagi — pidude pidamine kui selline, ehk siis külaliste kutsumine ja koos söömine-joomine-muusika kuulamine, on imho igati hea tegevus. Ja see, et need asjad kohati kontrolli alt väljuvad, tuleneb lihtsalt korraldajate vähestest kogemustest ja ka sellest, et vanemad on endale ette kujutanud, et neil on võimalik õpetada oma lapsed mingiteks juhmarditeks, kes tegelevad vahetpidamata üksi kodus istumise (või vähemasti max 3kesi kellegi pool kuni 21:00ini — üle selle võib juba peoks nimetada), koolitööde ja muude etteantud tegevustega ..ainult ..?

toomas, 2006-01-30 15:24:00

Jumal ise hakkas rääkima!:

http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=6137693&no=140&s=1&com=1

nj, DiaTheo, 2006-01-30 15:44:32

Olla aga hingekarjane, tähendab olla seda igas elusituatsioonis. Sest hingekarjaseks olemine eeldab ka vastava elufilosoofia omaksvõtmist.

Sellest saab iga normaalne inimene aru.
Mõni aga, kas oma loodud pildist lähtuvalt või kiusamise eesmärgil, mine võta kinni, nõuab aru, miks hingekarjane A kommentaariumis esineb, ta peaks ainult kantslis olema, 24 tundi ööpäevas, sest kuuldes/lugedes sõna hingekarjane, tekib ajus kohe vastav pilt: hingekarjane, kantsel, jutlus.
Budist aga võrdub sellisele valgustunuga. Ei mingit teel olemist.

Taolisi koha kättenäitamisi on siin olnud küll ja küll.

priit kelder, 2006-01-30 15:47:16

Hea Ingrid, miks EI SAA OMA NIME ALL NÄIDATA? Vaat' seda ma ei mõistagi. Kuidas ometi Tuglas või Under said? Kuigi möönan nende suurinimeste kohatust siia kõrvutuseks asetamiseks. Ent ikkagi -kui inimesel on veendumused või kasvõi teadmisedki, no miks ta siis ei esita neid enda veendumuste pähe otse? Kui laimad, siis on küll vastureaktsiooni ja õigustatult oodasta. Kuid miks peaks laimama? Muude arutluste tarbeks võib aga nimetatud identiteet just sobiv olla. Kuskohast võetakse see eeldusena, et kõik siinsed kommentaaaatorid ongi eo ipso pahelised ja õelad. Ega ei ole ju. Mina ise olen üdini hea ja malbe juba üle 70 aasta, nii mõnedki siin, keda nimeliselt tunnen, samuti leebed ja targad. No miks altkulmu igale osalejale ette pahaliselt näkku sihtida?

***