Vana Seaduse taksonoomiast ja pühadusest
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 650 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-650]
muusa, andrus, 2005-02-06 07:53:56
Ahah! Tänan vastuse eest!
Praegu aga kirikusseminek.
andrus, 2005-02-06 10:03:27
ei ole nii
usk rajaneb ikka teadmisele või vähemalt eeldatavasti
absurdne ses kontektsits tähendab ikka teadmise ületamist või miskit taolist
al la Jeesuse Ülestõusmine
andrus, 2005-02-06 10:06:54
veel pühadus aga ka religioosne tõde tähendab tõestamatutele asjule absoluutse tõe väärtuse omistamist
elik dogmaatiliste väidete tõeks pidamine tähendabki nende tõestamist elik pühastamist
ja nii on see igas religioonis
a la ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed oli ta prohvet
Ants, 2005-02-06 10:22:03
Ei tea kust, aga minusse on imbund kahtlus, et kõik käsud ja keelud on seotud juutidel ainult ühe vaimolendiga, Jehoovaga. Teiste jumalatega ei näi neil mingit vaeva ega valu olevat. Tõsi Baali ja Baalzebabi vastu on ühel või kahel prohvetil ütlemist aga üldiselt räägitakse nendestki muidu hääd (kui hääd siis tõlgitud Issandaks vist). Adonai, El, Elion, Elohaino, Jahu ja nii edasi ja edasi tunduvad juutidele probleemitud suhelda.
Andrus: mõte aga on muud
selles söö aga kõike värkki
mis loeb on moraal ehk eetika üskpuha mis sööd
Üsna loogiline Pauluse “Uue Lepingu” edasi arendus.
Aga.
Kas uus leping tehti ikka vana jumalaga?
Kas eesnahk, sealiha ja piiramatu juukselõikus ei tähenda siiski ka ühtlasi jehoovatust?
kiropraktik, 2005-02-06 11:32:34
_Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et miski ei ole ebapuhas iseenesest, vaid on keelatud üksnes sellele, kes arvab midagi keelatud olevat - sellele on see keelatud.
Aga kui su vend saab toidu pärast kurvaks, siis sa ei käi enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma toiduga seda, kelle eest Kristus on surnud.
Ja ärgu olgu teotatav see, mis teie jaoks on hea.
Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
Rm 14:14-17_
PS
Tore on lugeda meie teaduseusklaste usuotsinguid.
Edu kõigile:-)
andrus, 2005-02-06 13:29:38
vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
just nii
ometi otsustas apostlite kontsiil
ka et veres lämbunust ja hooraelust
peavad pagankristlased hoiduma
õigus rõõm ja rahu
3 suurt voorust Pühas Vaimus
kui inime sest aru saab kas tal nood 3 on või ei?
et on siuke tunne nagu oleks?
Toomas ütleks et milles küsimus ma sõin täna hommikul Kristust armulaual ja nii ta ongi.
Meie aga peale omi tundeid uskuma.........
andrus, 2005-02-06 14:01:23
peame
Toomas, 2005-02-06 14:09:58
Sõin ja jõin tõesti.
Toomas, 2005-02-06 14:17:00
Käisin täna Pirital kloostris.
Järgmise nädala kolmapäev on tuhkapäev ja sellega algab suur neljakümne päeva paast.
Pärast oli kirikukohvi ja ajasin teistega juttu.
Sõber oli käinud oma eratööasjus nädalajao päevi Tel Avivis ja siis ühe päeva Jeruusalemmas.
Küsisin temalt, et mis oli kristlikus mõttes Jeruusalemmas kõige üllatavam.
Ta vastas, et see, et kõik tähtsad kohad on nii väikesel maalapil koos. Via Dolorosa ja hauakirik ja kõik.
Suurt pidevat sõda olevat tunda olnud.
Ristikohad jäävad araablaste poolele (kristlikku kvartalisse).
Vat nii.
Vastseliina, lauseid tsuktsi jutule vahele, 2005-02-06 14:59:00
kiropraktik:
Sulle aga- head maailma mõtestamist.
tsukts:
Istun siin ja mõtisklen maailma asjade üle ja üritan neid mõtestada :o)
On Sinuga malbe konfronteerumise soov ja teen sedasama.
kiropraktik:
Usk ongi selline nähe, mida mitteuskuja ei saa adekvaatselt hinnata.
tsukts:
Ma tean, et ma midagi ei tea. Ma ei tea, kas jumal on või mitte, kas ta naerab või nutab - mitte ei tea. Ja ma ei saagi seda teada.
Ma muidugi võiksin ennast petta ja hakata uskuma tema olemasolusse, aga ma pole niivõrd loll ja ei arva... õigemini tean, et usk ei asenda teadmist, ei asenda mõistmist.
Keegi ei suuda kõike teada ja kõike mõista, mõni jääb ikka teadma rohkem ja mõni vähem ja ka kõige mõistmist on eri inimestel eri määral.
Kui on usk, saab kõike teada ja kõike mõista, sest see, mida ei tea ega mõista, on ebaolulised Kostariika tarakanid. (Muidugi: sellega tuleb suuta leppida - hapud viinamarjad lihtsalt nende Kostariika tarakanideks nimetamisest veel tegelikult Kostariika tarakanideks ei muutu - minul endal on sellega veel suuri probleeme... või kes teab... äkki on probleeme ka sellega, et mõned viinamarjad on minu jaoks tegelt veel kättesaadavad, aga ma olen nad kuulutanud Kostariika tarakanideks...võib-olla...)
Teadmine ja mõistmine ei vaja usku. Mul ei ole vaja uskuda või mitteuskuda Pythagorase teoreemi, ma saan teda ainult teada või mitte ja mõista või mitte.
Sul on ikkagi vaja uskuda Pythagorase teoreemi lähteaksioomidesse. Teadmine ja mõistmine vajavad igatahes usku. Ja kui see usk on lisaks religioosne usk, saad teada ja mõista kõike vajalikku üleüldse.
Minu uskumisest ei muutu ta ei tõeks ega valeks, võin teda tõestada või üritada ümber lükata ainult teadmiste abil.
Tõestamise juurde käivad lähteaksioomid. Need on usu asi. Tore oleks, kui need oleks lausa religioosse usu asi. Siis on maailmapilt eriti võimas ja adekvaatne.
Aga kui nii on lood ühe pisikese teoreemiga, siis miks peaks lood teisiti olema jumalaga?
Kas minu usk jumalasse annab mulle teadmisi jumala kohta? Narrus.
Sinule narrus, minule annab mu usk küll teadmisi kõige (inkl. Jumala) kohta.
Aga kust ma saaksin teadmisi jumalast, teadmisi tema olemisest/mitteolemisest? Inimestelt?
Ei. Absoluutselt kõigelt, sealhulgas inimestelt.
Millal mulle valetati? Kas valetati siis või valetatakse nüüd või nii siis kui ka nüüd?
Ja ajalooõpikud on ümber kirjutatud... ja piibel...
Ah, et piibel ei ole? Kohe mitte mingil juhul ei ole? On see teadmine või usk? Usk kellesse? Inimestesse, kes seda räägivad, inimestesse, kes on läbi aegade valetamise ja võltsimistega tegelenud?
Kõik inimesed kohe kindlasti pole läbi aegade valetamise ja võltsimisega tegelnud. Alati on olnud häid inimesi, kes pole võltsinud ega valetanud.
Kui palju on siin, ja mitte ainult siin usklike poolt korruatud, et seda või teist asja pole olnud, et tsukts ja mitte ainult tsukts valetavad.
Kui on selgunud, et ega ikka ei valeta, siis on hakatud tsuktsi süüdistama vihas ja kristlaste vaenamises, aga teised “vaenajad” hävitati lihtsalt ära.
Miks Sa võtad sellise varjatud ohvripositsiooni.
Jah, see võimaldab Sul “õigluse nimel” ründama asuda, kristlasi vaenama asuda, aga see ei ole kristlaste kui selliste suhtes õiglane.
Kristlaste vältimatu ja piisav tunnus on usk Jeesusesse Kristusesse. Kõik.
See, kas kristlaste hulgas on olnud teiste vaenajaid või mitte, pole kristlaste defineerimisel esimeses lähenduses oluline. Samuti on teiste vaenajaid ja mittevaenajaid olnud ka
mitte-kristlaste hulgas.
Nad hävitati ära, hävitati ära nende teadmised ja muudeti minevikku - pandi kirja, et nad on ketserid. “Reaalsusekontroll”?
Täna käisin, nagu juba kirjutasin, Pühal Missal.
Kohtusin seal omasugustega.
Kohe kindlasti ei ole ükski neist-meist kedagi hävitanud!
Mis asja Sa jahud!
tsukts, Njah, 2005-02-06 15:03:15
Elik uskuda saab ühtviisi nii teadmist kui ka mitteteadmist.
Ehk siis, “Ma usun, et ma tean”?
Ja mida see tähendama peaks? Kas sa siis tead, või usud ennast teadvat?
Ei vaja su teadmine su usku, ega su usk teadmist.
Aga sageli varjab usk mitteteadmist, sest julgemata öelda ‘ma ei tea’ ütleb ta ‘ma usun’ või ‘mai usu’.
Vastseliina, 2005-02-06 15:10:46
Aga sageli varjab usk mitteteadmist, sest julgemata öelda ‘ma ei tea’ ütleb ta ‘ma usun’ või ‘mai usu’.
Kindlasti võib esineda ka selline võimalus, aga siis ei esine usk ehedal kujul, vaid seda kasutatakse ära või siis näiteks hoopis valetatakse et “ma usun” või hoopis hinnatakse ennast üle ja arvatakse, et see et “ma ei usu” on kuidagi tähtis ka sellele, kellele seda öeldakse.
Vastseliina, 2005-02-06 15:13:59
Oi kuidas see Õigete Teadmiste ja liigsete Kostariika tarakanide kohta käivate teadmiste piir mind praegu vaevab!
Pean homseks ühte loengut ette valmistama ja ei oska kuidagi valida, mida rääkida ja mida mitte.
Ja üks on selle asja puhttuunetuslik ja teine sotsiaalne külg!
Vastik!
andrus, 2005-02-06 15:22:00
oot millest loeng tuleb?
tsukts, andrus, 2005-02-06 15:23:31
absurdne ses kontektsits tähendab ikka teadmise ületamist või miskit taolist
al la Jeesuse Ülestõusmine
Selleks, et rääkida Jeesuse ülestõusmisest kui teadmise ületamisest, peaks teadma vähemalt seda, et ta sinna ristile üldse sattus.
Kas sa tead, et Jeesus suri ristil või sa üksnes usud seda?
Kui sa teaksid, siis teades seda, et teadmine ei saa olla absoluutne, mõtleksid sa võimalusele, et äkki ta ei surnudki. Mitte miski ju ei tõesta tema ristisurma.
Aga kui sa seda usud, siis pole sul vaja otsida tõestusi.
a la ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed oli ta prohvet
Ei ole teist jumalat peale jumala. Ei ole jumalaks Muhamed, Jeesus ega väljavalitud rahvas.
Jumal on teinud kõi inimesed võrdseks, kõik inimesed on jumalast ühtmoodi kaugel...
Vähemalt niimoodi mõistavad seda ütlemist moslemid.
Toomas, 2005-02-06 15:27:48
ah see on lihtsalt täiesti tavaline keeleteaduse loeng, aga mina vaevlen, nagu esitleksin uut suurt avastust! /tige/
andrus, 2005-02-06 15:38:02
tsukts
nujah
pühad väited = dogmaatilised väited = tõesed väited
seega pühadus tõestamatutele väidetele omistatud absoluutse tõesuse omadus
mott
tsukts, Vastseliina, 2005-02-06 15:42:27
Kui on usk, saab kõike teada ja kõike mõista
Keerutada sa oskad :o)))
Aga mõtle nüüd ise sellelele lausele. Mõtetus ju!
Kui on usk, siis sa usud ennast kõike teadvat ja mõistvat... usud! Sa veenad ennast, et see, mida sa usud, ongi teadmine.
Ka pime kana pidavat vahel tera leidma ja ma ei ütle, et uskuja mõnikord tõele pihta ei saa, aga need üksikud tõeterad on peidus sõkalde hunnikus ja uskuja jaoks ühtviisi tõed.
Sinule narrus, minule annab mu usk küll teadmisi kõige (inkl. Jumala) kohta.
Kas ikka annab? Vaatame natuke piibliraamatut ja räägime sinu usust (kuna elektroonilisse piiblisse ma ei pääse, siis tsitaate tooma ei hakka, loe ise raamatust).
Võta ette Genesis.
Niisiis sina usud, et jumal on tõde ja usk jumalasse annab sulle teadmisi.
Jumal varjas inimeste eest tõde, keelates neil süüa hea ja kurjatundmise puust. Jumal valetas, et sel päeval kui nad sest söövad, nad surevad.
Madu, keda mitmed usumehed peavad saatanaks ehk siis igaveseks valevorstiks, ütles Eevale tõtt, et ta ei sure.
Sina arvad, et jumal on hea ja armuline.
Jumal ajas inimesed Eedenist välja ainult seepärast, et need tegid midagi sellist, mille kohta nad ei teadnud, et see on halb, Jumal needis mao(kah enda loodu) ära ainult seepärast, et too rääkis tõtt.
Kui sinul oleks teadmine jumala kohta, mitte pime usk temasse, siis sa ei hakkaks selle jutu peale rääkima, et ma olen rumal, et ma sain valesti aru, vaid jääksid mõtlema - äkki tõepoolest...
Vaataks nüüd, palju su usk on sulle teadmisi andnud :o)
andrus, 2005-02-06 15:44:43
usk määrab teadmise diapasooni ehk võimalikkuse
universumi piiriks on meie kujutlusvõime piir
sõna määrab aga reaalsuse veelgi täpsemalt
millest me rääki ei saa seda pole olemas
sõnad ja ühine teadmine on see mida me teame
ilma jagatud teadmiseta ei ole teadmist
jagatud sõnuta
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-650]
muusa, andrus, 2005-02-06 07:53:53
Ahah! Tänan vastuse eest!
Praegu aga kirikusseminek.