Via.ee

vastne toomas, 2005-02-14 14:00:36

No kuna 11 süntaktilise koondkäände loend on ikka väega tähtis, siis kordan seda ilma näpuveata:

vastne toomas, eesti keele 11 käänet, 2005-02-14 14:05:06

...........Ainsus.......Mitmus
nimetav raamat raamatud
sihitav raamatu raamatud
omastav raamatu raamatute
osastav raamatut raamatuid
sisseütl raamatusse raamatutesse/raamatuisse
seesütl raamatus raamatutes/raamatuis
seestütl raamatust raamatutest/raamatuist
alaleütl raamatule raamatutele/raamatuile
alalütl raamatul raamatutel/raamatuil
alaltütl raamatult raamatutelt/raamatuilt
saav raamatuks raamatuteks/raamatuiks

vastne toomas, 2005-02-14 14:09:22

Nii et vastus küsimusele, mitu käänet on eesti keeles tegelikult “14 käände dogma” asemel, on järgmine:

MORFOLOOGILISELT(SÕNAÕPETUSLIKULT) on eesti keeles 2 sõltekäänet, 4 arvukäänet ja 8 päriskäänet ehk 14 sõna morfoloogilist komponentkäänet

SÜNTAKTILISELT(LAUSEÕPETUSLIKULT) on eesti keeles 2 arvu ja 11 süntaktilist koondkäänet

Seega õiged vastused on: 2, 4, 8, 14 ja 11.

vastne toomas, 2005-02-14 14:26:24

ahh!
kõik läheb sisteemi, vau!
/peris kõik siiski mitte/
kus siit saaks alles
mõnugraafia!

DiaTheo, 2005-02-14 14:30:04

Ja kui nüüd eriti tark nägu ette manada ja küsida ühe klassiku sõnadega:

I što mõ imejem ot gusä?

Kõlaks vastuseks ... mis, Vastne Toomas?

Üks vastusevariantidest:

Imelihtsa 14 asemel ülisegase 2+4+8, mis kohe mingil juhul pole soomlaste pealt mahapuksitud:-)))

Õnneks see mind ei puuduta, mind huvitavad hoopis tarakanid ühes hütis Venetsueelas:-)))

Po, DiaTheo, 2005-02-14 14:32:46

Teatsa, ma olen sinust õnnelikum - mind ei huvita isegi tarakanid mitte!

vastne toomas, DiaTheo, 2005-02-14 14:41:42

Nojah. Eeldus on ju see, et mõiste “kääne” on üldse oluline. Mäletad: PLUNGO! Mina saan vabalt ka hakkama ilma seda mõistet “kääne” oluliseks pidamata. Või siis pidades käändeks ainult süntaktilisi “koondkäändeid”.

Sel juhul läks süsteem palju lihtsamaks:

Eesti keeles on 11 käänet, mitte 14.

vastne toomas, DiaTheo, 2005-02-14 14:46:36

Heh-heh, mul tuleb siin vist lausa hakata Njahi suuvoodriks ja väita, et tuleb vahet teha (i) teooria liigse keerukuse ja (ii) käsitletava ainese objektiivse keerukuse vahel.

Kostariika Tarakanide jalakarvad on vaieldamatult objektiivselt üsna keeruka struktuuriga, mida teooria nende kohta ka peab kajastama.

vastne toomas, 2005-02-14 14:58:06

"Käsitletava ainese objektiivne mahukus" oleks seejuures vist õigem väljend kui “...keerukus”.

vastne toomas, Po, 2005-02-14 15:12:48

Midagi Sindki ju ometi huvitab, Po!

Dogmaatik, vastne toomas, 2005-02-14 16:54:35

Dogmaatik, vastne toomas, 2005-02-12 18:58:32
Põhjendamatu järjekindluse näilise turvatunde dogmaatika inimeste valu talumise piir pole see relv, sest varjus üks suuremaid hädasid — vägagi iseenese õigus mingis lõplikkuses, on kuidagiviisi lihtsalt väärastunud ja tuleb tasakaalustuseks panna mängima vabaduse avarustesse jõudmiseks.

vastne toomas, 2005-02-14 00:35:24
Järjekindlus ja vabaduse avarused - need ei välista teineteist. Muuhulgas võib neid lepitada justnimelt dogmaatika.

Juba pooltuhat aastat on katoliiklastel naiste saatanaga mestis oleku dogma, mille põhjal kõigi katoliiklaste rõõmuks tuhastati elusalt kümneid tuhandeid kaunitare, sest juba poolteist tuhat aastat on Püha Kirik teadnud(!), et “naised on hingetud mitte-inimesed”.

Nii-siis?
Kuidas ikkagi oleks dogmaatiliselt katoliikliku järjekindlusega?

vastne toomas, Dogmaatik, 2005-02-14 17:18:22

ei ole küll kuulnud sellisest dogmast. mnjah.

mida selle väite peale nüüd kosta.

peaksin vist jätkama arutelu käände teemal,
aga sellest on kah omajagu nagu räägitud.

tsukts, Dogmaatik, 2005-02-14 19:07:16

Juba pooltuhat aastat on katoliiklastel naiste saatanaga mestis oleku dogma, mille põhjal kõigi katoliiklaste rõõmuks tuhastati elusalt kümneid tuhandeid kaunitare, sest juba poolteist tuhat aastat on Püha Kirik teadnud(!), et “naised on hingetud mitte-inimesed”.

Tõepoolest on judaismist väljakasvanud religioonides olnud üleval küsimus, et kas naistel on olemas hing. Kui ma õigesti mäletan, siis XIV sajandil otsustasid katoliiklased, et siiski on - kuigi väga väike.
Praegu on hakanud seda küsimust endale esitama ka moslemid ehk saavad nendegi naised lõpuks omale hinge.

Aga kuna naistel on hing väga väike, siis nad ei ole iseseisvad, nad peavad olema juhitavad meeste poolt ning kuuluma meestele. Keegi ju pole ära muutnud käsku: Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!

levi, vastne toomas, 2005-02-14 21:51:25

Ära usu dogmaatikut, sest valel on lühikesed jalad. Antud juhul isegi olematud.

Sellist dogmat, ja isegi dogmaatikut ei ole olemas.

:-)))

ﺵ, 2005-02-14 21:57:05

Ma ei leia loogikat selles, et preester võib esile kutsuda substantsi muutuse aga searasvale ei anta enam luba ühtki vaimu peletada või vähemasti pahuraks muuta.

Kas need vikaarid ja preestrikesed endast liig palju pole arvama hakanud?

levi, 2005-02-14 22:03:39

judaismist väljakasvanud religioonides olnud üleval küsimus, et kas naistel on olemas hing. Kui ma õigesti mäletan, siis XIV sajandil otsustasid katoliiklased, et siiski on - kuigi väga väike.

Tõepoolest igasuguseid huvitavaid asju on inimeste - meie esivanemate- vahel üleval olnud.

Aga tsukts, valel on lühikesed valed. Su suu suitseb kui korsten - pea järjepidevalt.

Need sinu katoliiklased on kindlasti jälle mingit teoloogid, keda sa kirikuks ja enda autoriteetideks pead.

:-)))

inkognito, 2005-02-14 22:05:49

Vau!
Kus ikka 14-harulise keelega mehed!
Minuga olid lapsest saati sellised imelikud lood, et noorima lapsena ma vist ei õppinud seitsmanda klassini üldse.
Et lugemine nelja-aastaselt selge oli, siis (arvuteid ju polnud!) sai minust raamatusõltlane.
Lugesin läbi külaraamatukogu ja ümbruskonna kogude raamatud.
Ka vanemate vendade õpikud, vähemasti loetava osa.
Aga see oleks pikk jutt.
Miks ma seda räägin?
Sest niipalju kirjapilti oli silme ees, et otse loomulikult polnud mul vaja ka eesti keele grammatikat õppida, õigekiri tuli iseenesest nagu rääkiminegi.
Niisiis jäid grammatika prokustese sängide seaduspärasused mulle võõraks, lihtsalt kirjutasin ilma vigadeta, nii kaugele kui mäletan.
Sestap on minu jaoks keeleteadlased imemehed- nende vallata on emakeele SALADUSed!
Ja vallatused:-)

/ikka oskasin teisi kiites ka ennast kergitada/

jaaa, 2005-02-14 22:06:53

naised võibolla ehk ongi natuke inimesed aga sustantsi nad muuta ei suuda

levi, 2005-02-14 22:09:50

Aga kuna naistel on hing väga väike, siis nad ei ole iseseisvad, nad peavad olema juhitavad meeste poolt ning kuuluma meestele.

Paistab, et sulle on need järeldused väga meelepärased, ehkki see on üks suur mull.

Ja mis rolli saab üldse selline sinu võrdlus etendada, kui Neitsi Maarja on Jumalaema ja kogu ülemaailmse Kristuse Kiriku Ema. Vastuolu? Ei, sest see, millest sa räägid ei vasta lihtsalt tõele.

tsukts, 2005-02-14 22:19:00

Hüva, levi, ma ei hakka sulle midagi tõestama, küsin vaid sinult mõningaid asju.
Mitu naist ajaloos on saanud paavstiks? Kardinaliks? Piiskopiks? Preestriks?

Kui pole, siis miks? On nad lollimad kui mehed ja ei ole selleks suutelised?