Via.ee

vastne toomas, 2005-02-14 03:32:40

Tere, unetu!

Aga mida siis tähendaks
nurruvi kasse ja haukuvi koere,
teises vältes kassid-koerad mõlemad?

Ma suudaks välja mõelda ehk midagi sellist et

“Hubane õhtu tuli peresse nurruvi kasse.”

või et

“Vargad peletati külast haukuvi koere.”

Mnjah.

Tegelt kõlab päris ilusasti küll...

Hele, 2005-02-14 03:35:26

Toomas: Kui palju käändeid mingis keeles on, on juhuse asi.

aga arvatakse, et juhuseid pole
juhuseks nimetame oma teadmattust :)
ja isegi kui juhus on, siis mõjutavad keelt ka mitmed tegelikud asjaolud nagu rahva elulaad ja mõtteviis,
mille kohta siis keelt uurides järeldusi teha annab

aga ainult ühe keele sees olles ei tule selle pealegi, et ka teisiti võib olla

ei tuleks ju eesti keeles küll selle peale, et muuta inimese nime sõltuvalt sellest, kas räägitakse temast kui kolmandast isikust või pöördutakse tema poole (vokatiiv)...
nimi(sõna) esimeses, teises ja kolmandas pöördes?

erinevused maailmakirjelduses tulevad välja keelte võrdluses
aga need võimalikud väljendusviisid, mida pole üheski meile tuntud keeles või mida polegi inimkeeles, jäävadki meile tundmata
ühes nendega ka osa reaalsusest

näiteks
eskimote 40 lund
müstikute 60M ÄraTundmist...

no ei saa, alusta millest iganes, jõuab see jutt ikka sinnani, nado že...

unetu, 2005-02-14 03:44:22

*
Ööd jah, toomas! :)

Mul siin katustel kolamine ja tornides turnimine käsil, aga ma katsun kaa natu kaasa mõelda..

Oletame, et incognito /mõtlep: või oli ta ikka k-tähega? no olgu, annap andeks/, oletame, et incognito ei võtnud üht kassipoega vaid kogu pesakonna..
Siis ta ju saadaks oma õhtuid ‘nurruvi kasse saatel’ mööda, mhh? :)

/A neid ‘haukuvi koere’ ei peata niikuinii miski, nii et see kääne on ja jääb.. või saab olema.. :))

vastne toomas, 2005-02-14 03:45:41

vahest seepärast on võimalikult lihtsat ja puhtalt emakeelest lähtuvat emakeelekirjeldust ka vaja:

et emakeelt teiste keeltega kõrvutada ja oma maailmapilti seeläbi rikastada.

Hele, 2005-02-14 03:48:12

nii see keel arenebki
keegi mõtleb välja suhtloogilise puzzletüki,
teistele hakkab see meeldima ja nii läheb see geomeetrilises progressioonis laiali
(või ei lähe)
lõpuks tunnustavad uuendust ka keeleteadlased

Hele,
uinuvi silmi (teises vältes)

vastne toomas, unetu, 2005-02-14 03:50:47

Ah Sa kasutad nurruvi kasse lausa puhtalt mitmuse omastava funktsioonis (nurruvi kasse saatel) - see on eriti leidlik võte!
(viisiütlev peaks seostuma tegusõnaga nagu
(Öö) saabus nurruvi kasse.)

vastne toomas, 2005-02-14 03:57:29

uinuvi silmi nüüd minagi:

häädööd,
katusel kräunuvi kõutse (teises vältes)

unetu, 2005-02-14 04:00:58

*
Häädööd, toomas, ja tähh pehme, teise välte eest.. :))

Hele, 2005-02-14 04:07:24

õppides teisi keeli rikastame oma maailmapilti, ent samas vähendame oma emakeele puhtusastet

kogu väljendus käib ju läbi maailmapildi ja võõrkeelte jäljed selles maailmapildis vormivad ka kasutatavat emakeelt

et mitte sumbund kolklus ega totaalglobaliseerumine,
vaid optimaalne seotuseaste eri keelte vahel (nii nagu eri indiviidide vahel) võiks olla eesmärgiks

niikuinii on ju kõik keeled võõrkeeled, ka emakeelde tõlgime oma mõtteid ja tundeid

ent mõnikord mõistetakse sõnadetta...
jagatud sisedialoog
see on nagu võõral maal teist eestlast kohata
aintet "hullem"

andrus, 2005-02-14 08:20:32

splendid

aa kus on artikkel keeledogmaatika versus uusdogmaatika

Toomas?

DiaTheo, 2005-02-14 12:57:54

Tundub, et pärast sellist keeleteaduslikku südamepuistamist on Vastne Toomas oma 14-käände antikompleksist küll kenasti lahti saanud:-)))

Vaata, Toomas, kui tähtis ikka on targa kuulajaskonna omamine:-))

v.l., 2005-02-14 13:01:00

käänetest.
on arvamusi, et eesti keeles on kolm käänet: imestav, omastav, mittemidagiütlev

vastne toomas, 2005-02-14 13:08:44

Tere hommikust!
/haigutap/

vastne toomas, DiaTheo, 2005-02-14 13:16:34

Jah.
Tark kuulajaskond siin VIA-s:

inspireerib

paneb mõtted lendama

laseb kõike lõpuni välja öelda

annab muidu puuduva foorumi

teeb palju muud head

—-

nädsa! sain sõnastatud oma eesti keele käänete teooria - kusjuures enne ma seda nii selgelt sõnastanud polnud

jätkuks nüüd ainult jõudu sellega ka teadusliku traktaadi kujul välja tulla

näiteks kirjutaks mingi platonliku dialoogi
(ohkap, keeleteadlaste hulgas ju diskussiooni nigunii ei teki)

aga kui ei jõua üksinda,
siis jäängi teid siin piinama

enne rääkisin vahetpidamata oma Pirita 60 Miljoni loost, nüüd hakkan rääkima vahetpidamata
eesti keele kolme liiki 14 käändest - sõltekäändest, arvukäänetest ja päriskäänetest

kuidas tunduks?

vastne toomas, v.l., 2005-02-14 13:18:11

Ikka neli käänet selle teooria järgi:

imestav, omastav, ilmaütlev ja mittemidagiütlev!

vastne toomas, v.l., 2005-02-14 13:24:10

Kuigi muidugi: erinevalt imestavast, omastavast ja mittemidagiütlevast käändest, on ilmaütlev ju hoopis kliitik ("ni na ta ga"), nii et, v.l., Sul on ikka õigus:

Sinu teooria järgi on neid käändeid tõesti KOLM:

imestav, omastav ja mittemidagiütlev

vastne toomas, 2005-02-14 13:43:41

No teate, te olete inglid!

Mul mõte kohe jookseb edasi!

Me võime ju öelda, et sõltekääne, arvukäänded ja päriskäänded on sõna MORFOLOOGILISED KOMPONENTKÄÄNDED - see sobib ju perfektselt minu WA-morfoloogiamudeliga, mille kohaselt näiteks sõnavormi

raamatutes

puhul ei ole morfoloogiliseks analüüsiks mitte tema komponentmorfeemideks raamat u te s jaotamine, vaid talle “sõnakorruste” pealeehitamine:

raamat - ülemine sõnakorrus
/
raamatu - vahepealne sõnakorrus
/
raamatute - alumine vahepealne sõnakorrus
/
raamatutes - REAALSELT ÖELDAV SÕNA =
.................... =alumine sõnakorrus

raamat - nimisõna
/
raamatu - sõltekäändes nimisõna
/
raamatute - mitmuse omastavas käändes ns.
/
raamatutes - seesütlevas käändes nimisõna

Kõik need sõnakorrused on siis mingis konkreetses morfoloogilises komponentkäändes:

vastne toomas, 2005-02-14 13:45:58

Sorri, lõigud ikka vastupidi:

——
Kõik need sõnakorrused on siis mingis konkreetses morfoloogilises komponentkäändes:

raamat - nimisõna
/
raamatu - sõltekäändes nimisõna
/
raamatute - mitmuse omastavas käändes ns.
/
raamatutes - seesütlevas käändes nimisõna

vastne toomas, 2005-02-14 13:57:04

Aga lisaks “sõnakorruste paradigma” morfoloogilistele komponentkäänetele oleks REAALSELT ÖELDAVAL sõnal ("alumisel sõnal") ka kõiki sõnakorruste morfoloogilisi komponentkäändeid koondav väljundkääne -
- SÜNTAKTILINE KOONDKÄÄNE.

Meie juhtumil siin:

raamatutes - mitmuse seesütlev kääne

Eesti keele süntaktilised koondkäänded oleksid organiseeritud paradigmasse, milles oleks kaks arvu (ainsus ja mitmus) ja 11 süntaktilist koondkäänet:

........Ainsus....Mitmus
nimetav raamat raamatud
sihitav raamatu raamatud
omastav raamatu raamatute
osastav raamatut raamatuid
sisseütl raamatusse raamatutesse/raamatuisse
seesütl raamatus raamatutes/raamatuis
seestütl raamatust raamatutest/raamtuist
alaleütl raamatule raamatutele/raamatuile
alalütl raamatul raamatutel/raamatuil
alaltütl raamatult raamatutelt/raamatuilt
saav <b>raamatuks raamatuteks/raamatuiks<7b>

vastne toomas, 2005-02-14 13:57:56

Ja see, mida te siin praegu loete, on kõige parem eesti keele grammatika, mis kunagi üldse on kirjutataud, muidex!