Via.ee

tsukts, 2005-02-14 01:09:23

vastne toomas, 2005-02-14 01:02:47

raamat-u-te-s
nimisõna-sõltekääne-mitmuseomastavakääne-seesütlevpäriskääne

Piap vist hakkama inglist õppima ja rääkima, ei siis enam huvita, mis monstrumit see vastne eesti keelest looma hakkab...

Kuule, kas sul lastest kahju ei olegi, kes peavad seda nimisõnaarvuseestväljastkeskpõrandalekokkupärsisõltuvatmitmuse käänamist õppima hakkama?

vastne toomas, 2005-02-14 01:09:40

Vaat nii.
Eesti sõna “kääne” on nõnda hoopis muud kui näiteks ladina “casus” või inglise “case”.
Üks eesti sõna võib olla mitmes eri “käändes” üheaegselt.

vastne toomas, 2005-02-14 01:11:11

Vastupidi, tsukts, Sa ei kujuta ettegi, kui lihtsaks näiteks sõnade grammatiline analüüsimine nii läheb.

tsukts, vastne toomas, 2005-02-14 01:16:00

Tõesti ei kujuta... a sa too näiteks mõni sõna ja kääna teda keskeltväljapäris käändes.

vastne toomas, 2005-02-14 01:20:08

SÕLTEKÄÄNE
2 vormi - sõltekäände puudumine (nimetav vorm iseseisva sõnana nagu raamat) ja sõltekääne ("ainsuse omastava vorm" niihästi iseseisva sõnana nagu raamat-u kui ka teiste sõnade koosseisus nagu raamat-u-d või raamat-u-s).

Sõltekäände olemasolu tähendab, et nimisõna tähendus on modifitseeritud ja nimisõna tähendus on keerulisem kui lihtne nimetamine, vrd.

(i)
sõltekäändeta sõna kloun liitsõnas klountreener - klouni nimetamine: treener on nagu kloun

(ii)
sõltekäändes sõna kloun-i liitsõnas klounitreener - klouni sõltumine treenerist: treener treenib klouni

vastne toomas, 2005-02-14 01:27:09

Ilma sõltekäändeta sõna saab olla ainult iseseisev sõna kas päris omaette sõnana nagu kloun või liitsõna esikomponendina nagu klountreener.

Seevastu sõltekäändes sõna nagu klouni või raamatu võib olla ka
ARVUKÄÄNDES.

Arvukäänded on:

-mitmuse nimetav-sihitav arvukääne raamatu-d
-mitmuse omastav arvukääne raamatu-te
-mitmuse osastava arvukääne raamatu-id
-mitmuse päriskäänete eelne arvukääne
raamatu-te(-sse) ehk raamatu-i(-sse)

vastne toomas, 2005-02-14 01:30:43

Sõltekäändes sõna üksi või sõltekäändes ja arvukäändes sõna võib olla ka PÄRISKÄÄNDES

Päriskäänded on:
- osasatav päriskääne (NB! ainult koos sõltekäändega ja ilma arvukäändeta)
- sisseütlev päriskääne
- seesütlev päriskääne
- seestütlev päriskääne
- alaleütlev päriskääne
- alalütlev päriskääne
- alaltütlev päriskääne
- saav päriskääne

vastne toomas, DiaTheo, 2005-02-14 01:37:15

Nädsa! Saingi käänete loendiga hakkama:

1 puhas nimisõna
1 sõltekääne
4 arvukäänet
8 päriskäänet

Ehk (hihii!) - kuna puhas nimisõna on kah mõnes mõttes omaette sõltekäändes (sõltekäände puudumises) - 1 + 1 + 4 + 8 annavad kokku:

Eesti keeles on 14 käänet!

Hihii!

tsukts, vastne toomas, 2005-02-14 01:37:26

Väike probla on... sul peale ja sisse kääne ona, aga miks sul alla käänet ei ole? Kui sa sööd, kus on su jalad laua suhtes?

Alla kääne on väga tähtis kääne, ära seda päriskäänetest välja jäta.

vastne toomas, 2005-02-14 01:42:13

allaütlev... /mõtleb.../

allaütlev võiks olla laualla,
ainult et

kisub väga islami suunas,
umbes nagu inshallah...

ei tea kas ikka julgeb jalgu laua alla sättida...

/kartlik/

vastne toomas, 2005-02-14 01:53:19

Tegelt muidugi on morfoloogia teooria suhtes äärmiselt huvitav olukord see, et osastav kääne on ainsuses ja mitmuses erineva moodustusskeemiga (ainsuses päriskääne ja mitmuses arvukääne)...

Mnjah... osaliselt see muidugi ei kehti... ka raamatu-id võib ju raamatu-i-s eeskujul analüüsida lahti kujule raamatu-i-d, aga roosa-sid sees jääb -sid igal juhul kokku ning jalgu või tube on lausa fusioonilised ja lahtianalüüsimatud...

Aga ikkagi huvitav... Kuidas see Arnold Zwicky termin selliste olukordade kohta oligi...

tsukts, vastne toomas, 2005-02-14 01:53:43

Mnjah, see vist pole eriti hea variant ja sugugi mitte moslemismi pärast...

Lau alla; Too lilla...

vastne toomas, 2005-02-14 01:56:48

Ja teiselt poolt on ainsuse osastavas ne-s-sõnadest regulaarsed sõltekäände vokaal e-d peitvad kujud nagu jänes-t ning sarnaseid irregulaarseid vorme on samuti hulgi -
us-t, suur-t jne.

vastne toomas, 2005-02-14 01:58:07

Miks too lilla?

Ikka tooljalla rõhuga teisel silbil!

vastne toomas, 2005-02-14 02:01:16

Aga tegelikult sai see mu kolmekordse käände skeem päris hea. Seletab ära mitmeid muidu teoreetilise seletuseta jäänud seiku ja puha.

vastne toomas, 2005-02-14 02:02:26

ja nädsa: kui ei oleks kommentaariumi,
siis olekski jäänud välja kirjutamata

- nagu Pirita 60 Miljoni lugugi.

tsukts, vastne toomas, 2005-02-14 02:03:13

Nu siis ka laudjalla ja traktorjalla...

vastne toomas, 2005-02-14 02:06:21

miks mitte, ainult ainult! - sõltekääne peab ikka kaa alles jääma:

nii et mitte laudjalla, vaid ikka lauajalla:

allaütlev lauajalla
allütlev lauajall
altütlev lauajalt

vastne toomas, 2005-02-14 02:07:59

Ja see on eriti õige ju ka selles mõttes, et
kui sa oled laua all, siis on su kõrval kohe ka lauajalg! Vot tebe sistema!

vastne toomas, 2005-02-14 02:14:34

Ja ka tõsiselt on selles näites hea iva:

see, et meil on “sees”-käänded ja “peal”-käänded, aga ei ole loogiliselt sama võimalikke “all”-käändeid (ega “kõrval”-käändeid jms.) näitab veelkord, et käänded mingit terviklikku funktsionaal-semantilist süsteemi, mida Njah püüdis väita eksisteerivat, ei moodusta.

Käänded on vormiline nähtus. Kui palju käändeid mingis keeles on, on juhuse asi.