Via.ee

Njah, vt 17:47, 2005-02-13 06:11:45

"Kui sa teda juba nimetad, näiteks kujul See sõna on “kalani”, tuleb kohe sisse ka teatud dogmaatilisuse aspekt.

Hulluks läheb asi siis, kui sellised sõnade vms. nimetused muutuvad motivatsioonilt kahtlaseks, nt. kujuks See on rajavas käändes sõna."

See on põhimõtteliselt sama, kui väita, et “hunt on kiskja”. Elik kõik sõnakoodid on põhimõtteliselt kokkulepped. Nii subjekt ‘hunt’, aktiivset sidet/tegevust näitav verb ‘on’ kui ka üldistav grupinimetus ‘kiskja’.

Eesti keeles on nende tähenduste vasteteks just need sõnakoodid. Teistes keeltes vastavalt teised, kuigi tähendusväljad võivad isegi üksühele kattuda. Nii et ses mõttes on keele puhul mõeldav kasutada dogma mõistet, kuigi üldkeelepruugis on dogma mõiste tähendus pisut teine.

Täpselt samamoodi on ka kasutusele võetud käänete endi nimetustega. Antud juhul ‘rajav’ elik vast tuletisena väljendist ‘rada loov’.

Ent keele puhul on see sõnakoodide ja tähenduste vaheline side ning ka grammatikareeglite “dogmaatilisus” üsna loomulik nähtus, sest keel pole mitte niivõrd mingi ideoloogiline arusaamade süsteem ise, kui just abivahend selle võimaluste kajastamiseks ja suhtluses vahendamiseks. Seega suhtluse adekvaatsuse huvides nõuab kõigilt suhtlejatelt selle võimalikult ühtemoodi mõistmist. Ja see ühtmoodi mõistmise kehtestumine ongi see kokkulepe.

Miks? Aga seetõttu, et kui ma ütlen “Tölk no siuk” seeasemel, et öelda “Kell on kuus”, ei saaks minu öeldust enam keegi sotti, sest ma ise ei pidanud keelekokkuleppest kinni. Öeldust arusaamine on aga kogu selle keelejamanduse eesmärk...

andrus, 2005-02-13 08:31:36

issake miuke kompetents

lööb silmad maha ja häbeneb

ja õieti teeb

andrus, 2005-02-13 08:33:37

“Sedasi võttes on teadus üks väga kontseptuaalselt laialivalgunud ja pisiasjadesse uppuv “religioon” peamiselt lihtsate dogmade keerukaks teisendatud koopiate kujul, mis takerduvad empiirilistesse seikadesse”

selle titaadi peale aga hüüatana lausa

nagi 1 tuttav ameeriklane (huvitav kuidas ta käändub ja pöördub)

This guy is a genius

andrus, 2005-02-13 08:44:23

jah njah (ei tea kuis pöördub njah ja millal?)

tsitaat - “Täiesti vastupidi. Maailm on oma keeruka mitmekesisuse taga väga lihtne iga inimese jaoks kõige tähtsamata asjade osas, mis puudutavad tema elukaart, mis on lihtsalt kokku võttes “sünd > elamine > surm”. Elukaar kui selline on nii lihtne, et seda peab adekvaatselt kajastama väga lihtne mudel, mida teadus oma keerukuses ei ole suuteline pakkuma. Kui inimese elu on varblane, siis kahur, millega varblasi pole mõtet lasta, on keerulised teadusteooriad ühtekokku.” - Tsitaadi lõpp

Jälle tsitaat missugune.

Jah elukaar - millest juhindume oma elu tähtsaimates otsustes - instintktist - kas keemia on või mitte. Suhetes millised paradigmad ja mudelid on millest juhindute?

Teadus on elumatemaatika las ta olla präägast. Aga ma tahan öelda et kui isikliku pinna otsused on tehtud kui on keemia

siis võib ju sellega piirduda ja pisut teadusega oma elu soolata nagu me kõik teeme

aga osadel inimestel on loomupärane vajadus leida endale lugu narratiiv

see eristab minu jaoks usklast ja eiusklast

on narrativistid ja nood kes tükkidega elavad

Narratiiv on suur mõneti lõpetatud lugu hea ja kurja võitlusest mis järgneb..........millaski

“elujõud on ulma mahtumine” ütles Kes - Alliksaar õige. Mõned tahavad ulma mahtuda ja elada ühes loos peamiselt. Teised elavad lugudes. Vaadake või USA-d meie inimesed ei tea Võlur Oz-i, Väikest punast vedurit, Aliced imedemaal, Ristiisa ja noid teisi milledes nad elavad. Nood lood mahutuvad aga suurde raamlukku, milleks on piibel.

Kahtlemata olen ma narratviine teoloog. Meie inimestel Pipi Pikksukk ,-) Tolkien jms. on Tõde ja... Kevade aga raamlugu pole, seega võtame me liigkergelt üle teiste lugusid ja kaotame oma identieeti

andrus, 2005-02-13 09:03:13

Njah

Jah vale tsitaat oli sorry aga idee oli õige ja mul pole präägast aega sest pean oma missale minema

ehki meie preester ei saa leiva substantsi leivast kätte ja ei saa seda vahetatud Kristuse oma vastu

meil on lihtsalt reaalpresents

aga reveraans veelkord Katokiriku poole kui Preester saab substantsid vahetatud siis on loomulik et kogudus imesid usub sest imed on väike asi subtantside vahetamise kõrval

ja seega pole nood katolased nii ratsionaalsusemürgitatud nagu protestandid

nood kui mulle kunagi liiast pinda hakkavad käima oma sanranse teaduseusuga nagu Njahil siis lähen ma ise ka sinna subtantsivahetamise kirikusse ära

Hiljem kui mahti ja energiat jätkub siis jätkan idee jääb samaks Njah ma sulle öeldut mõtlen

puu all haukuda on hea........ehkki vale pole ammu nii haukunud

.....et oled kergeusklik mis teadusesse püuutub aga mis tost eks me kõik ole vaadake või candid kaamarat mis ongi ju kergeusklikkusele rajatud

ja te Toomaga olete jube hääd näited mõlemad

minusuguse vana küüniku jaoks

uskmatu kergeusklik on 1 - elik jumalust ei usu aga muud mis kole anna aga teadusega vürtsitatud väide kätte ja kohe hakkab kinni

teine aga mu sõber Toomas on reformimeelne/ tõeline keelelutter

mind huvitaks kas suudab ja oskab ta PLUNGO asemele ehk paremat ja selgemat keeledogmaatikat pakkuda?

või peaks sellest ülepea loobuma? käänetest näiteks

kääne viitaks et käändub ära jutt ja väide

aga käänded ei hõlma kõiki käändeid

pööre et pöörab ära

sotsiaalses mõttes võib ju utreerida ja rääkida tõsimeeli et meil on vaid üks sotsiaalne kääne ja see on omastav

seda tarbimisühiskonnas üldse

elik käänded kui säärased ei ammenda enamikke keelevõimalusi öelda asju aga ma olen ses asjas nii loll kui loll nii et vaikin parem ja olen keelik

võtke enda kohta öeldut kui komplimenti kui suudate

aga proovige vähemalt

me kõik oleme mõnel elualal fundamentalistid ja teisel reformaatorid

mina ise ka ja kuidas veel

andrus, 2005-02-13 09:04:00

ma lähen nüüd reaalpreesensi manu

andrus, 2005-02-13 09:12:52

kiriku valimise korral küsige alati kas preester ka leiva substantsi vahetada suudab

kui ei suuda siis on aint eetika ja loo kirik

kui suudab siis on kirik ime eluase

leiva substantsi vahetus on minu jaoks signaaliks et kirikus veel imeusk elab ja aint tühi ratsionaalsus mis isegi naiselikele emotsioonidele enam ruumi ei anna

elik kas lugu on veel eluga seotud või enam ei ole

möönan et karismaatilises ülistuses ehk liturgias võib inime ka imelisi asju kogeda

aga siiski NB leiva subtants!

sorry kui profaniseerisin miskit ära

ega ma Toomas?

v. toomas, 2005-02-13 10:10:47

aitäh andrus!

julgustasid mind väega palju

hakkan end kah oma
ime juurde teele säädma

olin just käega löömas
ja ei tea, kas oleksin
täna üldse läinud

aitüma!

m, 2005-02-13 11:54:00

andrus!
su mõttevoog ja hoog on VÄGA NAUDITAV!!!

vöödiline mungo, 2005-02-13 12:58:47

Aga mis see leib enne seda on, kui ta missal Jumalaks muudetakse?

Kas see polnud mitte Leib, kes kõrves Jeesust kiusas?

Ja kas substantsi muutmine on ikka nii suur ime, kui Andrus selle ütleb olema?

Kas Surmaleiva sünteesimine pole me tavatoiming, ÜhiskondlikTellimus?

andrus, 2005-02-13 13:44:36

leib on leib on leib on leib

seni kuni preester ütleb säädmissõnu siis Jumala tõmbab Jumala sauhti leivast vana substantsi välja ja paneb teise asemele.

ei saa aru küsimistest surmaleiva kohta

toomas, 2005-02-13 13:57:48

tere
järjekordne ime kaasa tehtud
kodus tagasi

tore et sellest saab siin
niimoodi kõrvalt kirjutada

kui leida õiged sõnad
selle kohta,
mis toimub,
hakkab kergem

Tema minu suus ja minus

millest selline privileeg
et seda eelmist lauset
saada siia kirjutada,
ilma et see tunduks
labastamise või võltsinguna

Tema minu suus ja minus

vastne toomas, 2005-02-13 14:02:31

Njahile peab vastama

eesti keelest kirjutada
tundub praegu sama raske
ja vaevaline,
nagu omal ajal tundus
Pirita 60 Lugu üles
võtta

“vastumõtlemine”,
kirjutab viimases Sirbis
Mihkel Mutt

eesti keele 14 käände
vastu mõtlemine

kui millegi vastu mõtelda,
peab ka millegi poolt mõtlema

tahaks loota,
et suudan

peab Njahiga edasi vaidlema

vastne toomas, Njah, 2005-02-13 14:08:59

Kõigepealt kommenteerin neid Sinu väiteid,
mille kohta hüüan Sulle tagasi:

"See, mida väidad, Njah, on umbluu!"

vastne toomas, Njah, 2005-02-13 14:15:25

Mina:
“Kus ma siis saava käände ära olen unustanud, kui saava käände ks käitub lihtsalt sama tüüpilisel viisil kui ka nt alaleütleva käände le.”

Njah:
Varasemas puudusid Sul mistahes viited saavale käändele. Seda väitsin.

Ei. Seda Sa ei väitnud. Sina tõid saava käände ilmnemise viisi väitlusse sisse argumendina minu ni, na, ta ja ga käsitlusviisi vastu, hoolimata sellest, et mina saava käänet ja ni, na, ta, ga-t varem omavahel seostanud polnud, kuna selleks poleks olnud mingit põhjendust.

Nähtavasti lähtusid “14 käände dogmast”, sealhulgas sellest, et “14 käände” loendis on ni na ta ga ees ks.

vastne toomas, Njah, 2005-02-13 14:24:17

Mina
“pärast on tõesti muutumatu keelend - täpselt samuti nagu on muutumatud keelendid ni, na, ta, ga!”

Üksuseid, mis <i>foneetiliselt on naabersõnaga kokkukuuluvad “sõnaosad”, kuid grammatiliselt toimivad iseseisva sõna staatuses üksustena, kutsutakse lingvistikas sageli <u>kliitik>/u>uteks. (Ehkki kliitiku definitsioone on ka teistsuguseid.)

“ni na ta ga” on täpselt sellised kliitikud ja seetõttu grammatiliselt võrreldavad selliste iseseisvate sõnadega nagu “pärast juurde läbi” jne
ning täiesti teistsuguses grammatilises staatutes kui sõnalõpud nagu “le l lt sse s st ks”.

vastne toomas, Njah, 2005-02-13 14:29:50

<i>Mina:
“Selle pärast, et ni, na, ta ja ga käituvad nagu omaette sõnad, nagu pärast, tuleb meelde?”

Njah:
Ja kas teised käändevormid ei käitugi nagu omaette sõnad? Elik väidad lauset “Poisil on pall.” vääraks, kuna alalütlevas käändes nimisõna polevatki omasõnaline?</b>

Sa mitte ei proovigi püüda mõista, mida ma väidan, vaid lahmid oma aksiomaatikast lähtudes vapralt
oma arusaamist minu väidetest.

Veel kord: ni na ta ga on omaette ühesilbilised iseseisva sõna laadsed üksused (kliitikud), poisil on terviklik iseseisev sõna.

vastne toomas, Njah, 2005-02-13 14:38:13

Mina:
“Ei saa käände puhul funktsioonist lähtuda, ei saa!

Njah:
Aga minu jaoks polegi tähtis, kas auto kapotikaanel ilutseb firma-logo v mitte. Minu jaoks on tähtis, et selle autoga sõita saab.

No sel juhul mis Sa üldse keele üle teoreetiliselt vaidled-arutled, räägi-kirjuta lihtsalt ja asi korras!

—-

Ja see väide käib kahjuks ka üleüldse keeleteaduse kohta:

ma ei ole üleüldse kindel, kas keelest (ühest inimkeelest paljude hulgas) üldse midagi muud tõsikindlat saab väita, et “keeles on sõnad ja laused”.

Loodan muidugi, et on võimalik, aga lõpuni kindel ei ole.

vastne toomas, 2005-02-13 14:40:53

Sorristan nende ja >/u> jne vigade pärast!

vastne toomas, 2005-02-13 14:44:22

Ja lõppu natuke ka omi mõtteid Njahi mõistlike mõtete perrä: