Vana Seaduse taksonoomiast ja pühadusest
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 650 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-650]
vastne toomas, (korraks alllinnast), 2005-02-11 12:33:04
ÜksOlemist ÄraTunda saab ainult Tema.
Mina seda ei saa.
Minul tuleb sellega leppida.
See on dogma.
——Need on minusõnad.
Minusõnad sulavad nagu jäljed kevadisel lumel.
vastne toomas, 2005-02-11 12:36:26
Eesti keeles on 14 käänet.
See on dogma.
—Need on minusõnad.
Minusõnad sulavad nagu jäljed kevadisel lumel.
Niikaua kui eesti keelt rääkima jäädakse,
õpitakse koolis üha edasi,
et eesti keeles on 14 käänet
(tigedalt turtsudes)
Hele, toomas, 2005-02-11 12:55:22
/jätap lemmikteemad rahule ja hakkap normaalsemaks
A mitu käänet siis on eesti keeles? Kas 3?
vastne toomas, 2005-02-11 13:47:42
Eesti keeles on kolm erinevat nähtust, mille kohta kokku kasutatakse nimetust “kääne”, nii et neid saab kokku 14 “sest soome keeles on ju samuti 15 käänet”.
Noh et võetakse kukkurkurat, dingo ja merihunt ja pannakse neile ühine nimetus “plungo”.
Ja kui kõik on selgeks õppinud, et “on kolm plungot”, siis on nii ja kõik.
vastne toomas, 2005-02-11 13:49:46
Noh et ma ei saa vastata, et mitu käänet on eesti keeles, sest mõiste “kääne” ise on eesti keeles jabur, kuna kõik teavad, et eesti keeles on “14 käänet” ja selle vastu vaielda ei saa.
Hele, Toomas, 2005-02-11 13:57:12
Kaks nähtust vist mõtlesin välja, a miske see kolmas on?
Vastseliina, 2005-02-11 13:59:04
Noh et -ni, -na, -ta ja -ga on pigem eelneva “omastavas käändes” sõnaga liituvad, sellele sõnale “nõjatuvad” kliitikud - üksused, mis asuvad sõna lõpus, aga grammatiliselt staatuselt on pigem omaette sõnad - kui samasugused “käänete” lõpud kui näiteks -le, -l, -lt jne.
Noh et -le “käände” sees on olemas “omastav kääne”, nii et -le puhul on kaks käänet ühekorraga “omastav + alaleütlev kääne”, mis muidugi tähendab, et omastava “käände” ja alaleütleva “käände” kohta ei tohiks kasutada üht ja sama nimetust “kääne”.
Nii tulebki 3 erinevat “käände”-sisu.
—-
Aga meie teeme nii, nagu eesti keel oleks soome keel, kus tõesti ongi 15 või umbes nii käänet!
Hele, 2005-02-11 14:16:36
Ei saa aru, miks -ni ja -na on rohkem omaette sõnad kui -le? Kõik nad ju liituvad omastavale.
/näis kas ma olen võimeline sellest aru saama või on see filoloogiline privaatilmutus...
andrus, 2005-02-11 15:09:43
pakun seega välja lambihüpoteesi et eestlased on enamjaolt kuurahvas
ja et dualistid tulevad kahe suure vastandamisest
elik kuu päikse vastandusest
andrus, 2005-02-11 15:21:55
see on keeruline toomas see kolme käände jutt
nii et nimetav omastav osastav
ja ülejäänd nigu laiendid või kuidas?
vastne toomas, Hele, 2005-02-11 16:43:56
Ei saa aru, miks -ni ja -na on rohkem omaette sõnad kui -le? Kõik nad ju liituvad omastavale.
Aga Sa võrdle:
A)
kääne -le
annab suurele poisile
ja poisile ja tüdrukule
B)
tagasõna pärast
annab suure poisi pärast
ja poisi ja tüdruku pärast
Ja nüüd -ni on (võib olla) nagu B), mis on omaette tagasõna mall
suure poisini
(mitte *suureni poisini)
ja poisi ja tüdrukuni
(mitte ainult poisini ja tüdrukuni<b> -
- selle viimase vaste on <b>poisi pärast ja tüdruku pärast).
Vaat midagi sellist.
Hele, 2005-02-11 17:29:53
Toomas, aitäh seletamast! Polndki see asi nii ulluste keeruline kui ma kartsin.
Täheldasin ka kunagi sedasama, kui esta õps laskis mul käänata “kaks paksu sakslast” kõigis 14 käändes ainsuses ja mitmuses.
(See ülesanne oli seotud ühe ingliskeelse gräffitiga, mille teostamiselt ta mind tabas.)
Hele, 2005-02-11 17:37:22
Ma kah paras... “gräffiti teostamine” on ikka eriti vinge eufemism koolipingi sodimise kohta, irw...
andrus, 2005-02-11 18:02:30
mulle ka akkab aeglaselt koitma
tänud
mulle jälle lõi pinginaaber 1-s klassis pliiatsi vasakusse põlve ja murdis söe ära
nii et teate siis kuidas mind vajadusel tuvastada
andrus, 2005-02-11 18:05:51
hele kas kirjutasid 4 tähelist sõna pingile?
Volli, 2005-02-11 18:38:10
hele kas kirjutasid 4 tähelist sõna pingile?
Minaitea, kuda hele, aaga mina küll ei kirjutanud. Mina olin pai!
No, võib-olla naaatukene ainult kitjutasin :))
A su mudu tead?
Mis tore asi on plank!
Sellelt saab informatsiooni!
Kui juhtub olema kriiti,
ka ise võib vedada jooni.
Plank ütleb, kes parajasti
kellegi meelest on loll.
Seni on kõik veel hästi
kui ise pole see loll.
Mõnede nimede vahel
ilutseb süda ja pluss.
Plangul kaua püsivad sõnad,
mis sinna kraapinud puss.
Ega ma ütle, et ise
ma plangule joonistaks lilli.
Need salmid, näe kirjutasin
ja oma nime- Volli.
andrus, 2005-02-11 18:47:13
tupli volli
Teeme selle harjutse ära
N: Kaks paksu sakslast
O: Kahe paksu sakslase
Os: Kaht paksu sakslast
S: Kahte paksu sakslasesse
Sees: Kahes paksus sakslases
Seest: Kahest paksust sakslasest
Alale: Kahele paksule sakslasele
Alal: Kahel paksul sakslasel
Alalt: Kahelt paksult sakslaselt
Saav: Kaheks paksuks sakslaseks
Olev: Kahe paksu sakslasena
Rajav: Kaheks paksuks sakslaseks
Ilma: Kahe paksu sakslaseta
Kaasa: Kahe paksu saklasega
Elik tehke palun hästi puust ja punaseks et Volli ka aru saaks. Oma point et on aint 3 käänet
andrus, 2005-02-11 18:48:34
kas 2 paksu sakslast on mitmuses enam kui 2 paksu sakslast?
aidake
metsast..., 2005-02-11 19:01:46
os. kahte paksu ...
Nuputan ka ja nuputan,kuidas on mitmus
kahed paksud sakslased?
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-650]
Hele, 2005-02-11 11:46:14
vastne toomas:
et jääks puhas olemine
ilma minuta
ainult Tema
mina on osake Temast
Tema ja mina on Üks
ÜksOlemise teadmine on hea
ÜksOlemise ÄraTundmine on puhas olemine
ükskord
dogmad sulavad nagu jäljed kevadisel lumel
iga asi omal ajal
koondumine ja hajumine
iseolemine ja ÜksOlemine
oma ilu on igal ajal