Via.ee

DiaTheo, 2005-02-10 00:37:14

Vaat kus lops. Kustutasin prooviks küpsised ära, proovisin järgi - puha töötas. Läksin nats aja pärast uuesti delfisse - dudkit brat! LÜLITA KÜPSISED SISSE:-)))

Ei viitsi enam täna mässata, homseks ehk Muusal probleem lahendet:-))

Hele, 2005-02-10 01:12:58

Et siis... ärgem kustutagem delfiküpsist :)

DiaTheo, Hele, 2005-02-10 01:19:35

Proovisin, mitmeid variante, sh sinu küpsist, aga ei lähe see delfi õnge:-))

Hele, DiaTheo, 2005-02-10 01:25:53

siis pead pruukima teist brauserit
või arvutit, kus küpsis alles.
a seda ka veel et ehk peaks sellest mu küpsikust reavahetused ää korjama...

hommikul häkime edasi, kui targemaid nõuandjaid ei ilmu :)

Njah, andrus 07-02 08:26, 2005-02-10 02:30:44

"Kas tõde on tõde kui ta on 51 % tõene?"

On tõesem kui vääram. Küll üsna umbmäärane hinnang. Üldiselt on üsna raske % täpsusega tõesusmäära hinnata. Pigem tekib ettekujutus, kas on pigem tõele v väärale lähemal. Hinnanguline st. subjektiivne igal juhul. Ja ka tõeväärtuse hinnang ise võib vääraks osutuda.

“üks usundiloog väidab et Religiooni ülesanne ongi toota ühiskonnas tõekontsepti ja elimineerida valesust”

Aga seegi tõde on religiooni edendajate hinnang mingisuguste nähtuste ja nende seoste kohta inimestega. Seega samamoodi subjektiivne, nagu iga teinegi inimlooma antav hinnang. Ja viitamine justkui jumaliku absoluutsuse autoriteedile endi taga on vaid usklasi eksitav häma...

Njah, DiaTheo 07-02 10:52, 2005-02-10 03:13:13

"Minu arusaamises on Toomas, ja usklikud üldse, valinud oma kepphobuseks teaduse nn tupikseisu, mille sisu oleks umbes selline: iga uus tõestus toetub varemtõestatule, postulaadile; aga Kes tõestas Kõige Esimese Tõe, postulaatide postulaadi, Esimese Postulaaadi? Ei keegi, seda tuleb lihtsalt uskuda!"

Umbes nii nad seda võtavad ja selliselt käsitledes tirivad teaduse religiooniga justkui ühele pulgale.

Ent teadus “tõestab” algpostulaadid kaudsel teel: neile puhtloogilisel moel peale ehitatud konstruktsiooni (mudeli) paikapidavust kontrollitakse mitmekülgsete katsetega, kusjuures püütakse kontrollida võimalikult kõiki järeldusi, mis selliselt konstrueeritud teooriast järelduvad.

Mida massiivsemalt peavad teooriast tuletatud järeldused ka tegelikkuses paika, seda tõesemaks teooriat ka peetakse, kusjuures teooria tõesus peegeldub hinnanguna tagasi ka algpostulaatidele nende tõesushinnanguna, sest algpostulaadid on ses mudelis pealisehitusest lahutamatud.

Lisaks veel, et kõik teadusteooriad on põhimõtteliselt lihtsustatud mudelid tegelikkusega võrreldes ning annavad oma tulemusi teatud täpsusega. Kasvõi nt. asukoha-impulsi mõõtmise täpsus Planck'i konst täpsusega. Rääkimata praktilise mõõtmistäpsuse piirdumisest reeglina kolme-nelja-viie tüvenumbriga, mis algandmete ebatäpsusena kajastub ka mudeli väljundi vastavas ebatäpsuses.

Nüüd, kui mõtteliselt taandada religioon teaduseks /mõlemad maailmavaateliste süsteemide võimaliku alusena on vaadeldavad teatud mõttes samalaadsete ideestikena/, siis kuna religioosses teoorias sisaldub pea kõiges üks suur Tambov'i konstant kõikesuutva/-tegeva Jumala näol, siis võib ka hinnata, et religioosne “Plank'i konstant” on väga /et mitte öelda: lõpmata/ suur ning sellest tuleneb ka väga suur määramatus/ebatäpsus sellest teooriast tehtud järeldustes.

Elik sedasi võttes on religioon üks väga primitiivne ja ebatäpne “teadusteooria” peamiselt tõestamata hüpoteesidena. Kusjuures isegi etnograafia on matematiseeritum st. formaalkeeles kirjeldatavaid protsesse kvantitatiivselt mudeldav...

Njah, Hele 07-02 12:57, 2005-02-10 03:25:53

"Kas usk on piisavalt tähtis asi inimkonna elus, et seda käsitella eraldi õppeainena? Mumeelest on ja mitte kas, vaid kuidas on usuõpetuse põhiküsimus. Ei saa ju inimest usuilmingutest eemal ja teadmatuses hoida 18-nda eluaastani"

Kas selleks nüüd täitsa eraldi õppeainet kavva võtma peab? Ehk usundite võrdlev kursus gümnas, seegi sobiks ühe osana ühiskonnaõpetusse. Ülejäänu saaks hajutada teiste ainete vahel vastavalt sellele, kuidas seostuvad usuilmingutega ja -paradigmadega.

Aga katekismuse ja Piiblisalmide tuupimist teises klassis, nagu seda praegu plaanitakse: tänan, ei!

Njah, Vastseliina 08-02 10:40, 2005-02-10 03:39:37

"Usk nõuab inimeselt pidevalt endale küsimuste esitamist, mida esitavad homo sapiensid, sealhulgas ketserliku küsimuse - miks? - esitamist."

Aga neid küsimusi esitatakse põhiliselt retooriliselt ja vastusedki koonduvad reeglina kaheks variandiks:
1) minu jumalik poolus tegi
2) minu saatanlik poolus tegi.

“Usu pidev ketserlik küsimus “miks?” on tihti küsimus “miks on maailmas sel määral kurjust ja kannatusi?”.”

Selleks on kohe varnast võtta variant 2...

Njah, andrus 08-02 11:26, 2005-02-10 03:46:08

"Miks mitte emotsioonid või naiselik vaist? ah? kõhutunne"

Seegi on ekslik: on paha olla ja ajab iiveldama, aga peaks hoopis kellegi küllatuleku rõõmusõnum olema...

Njah, Vastseliina 09-02 07:57, 2005-02-10 04:11:26

"Kas te olete juba möödunud aasta palmipuudepüha palmilehtede tuhast endale tuharisti laubale teinud?"

See on nüüd küll üks sissetoodud võõramaine konstrukt...

Njah, Hele 09-02 11:08, 2005-02-10 04:20:55

"Kõigel on kõigega seos"

Aga ühed seosed on vägevamad kui teised ja lämmatavad paljukordselt teiste mõju.

“igaühes on kõike”

Sinus pole vaakumi tühjust, pole tähe termotuumareaktsioone, pole neutrontähe tihedust...

muusa, Dia Theo, 2005-02-10 07:27:14

Oi! Sinu tegu oli nagu solidaarsusest kannatustest osasaamine.
Ma muide kirjutasin delfisse. Aga delfi omad on üldiselt laisad. Isegi uudised riputatakse nüüd peaaegu et poolest päevast üles, nii et..tuleb oodata.

andrus, 2005-02-10 08:25:40

tõde jah on religioonitoode seni kuni ilmlikud intantsid ta ära kaaperdavad ja ise oma teaduslikku tõde tootma hakkavad

siinkohal reveraaans Descartes’le cogito ergo sumi eest ehk suurepärane salto teha kahtlusest see ainuke kindel asi mida usaldada igaljuhul revolutsioon

teaduslik tõde on aga vaid matemaatika ja loodusteaduste produkt

Sotsiaalteadustes on teaduslikus mõttes tõde vaid sedavõrd kui seal on matemaatikat ehk statistikat

ülejäänu on mudelid hüpoteesid või nn sotsiaalsed intinktid nagu ohverdamise oma millest ma olen püüdnud rääkida aga millest vist vähe aru on saadud

Harri jutum on neist traagilisim- mittearusaamise mõttes

andrus, 2005-02-10 08:30:57

ometi suudab vaid tänigi üksi religioon terviklikku ilmavaadet pakkuda

seda muidugist selle arvelt et lüngad jumalusega ära täidetakse

alternatiiviks on elada ilmavaate tükkidega ja suurem osa meist ongi selle valinud

täidavad nemadki omi lünki oma poolmütoloogilise ainesega mida nad jumalaks ei nimeta

nii et suurt vahet ei ole

näiteks olen avastanud kõneldes mitmete nn ateistidega et saatuse mõiste on nende päädes täitsa elus ja alles

samuti miski tasakaalu ehk harmoonia mõiste

samuti arusaam piiratud heast ehk et kui kaua hästi läinud on siis hakkab kohe kohe halvasti minema jms jms

linnuvaatleja nagu ma olen

;-)

andrus, 2005-02-10 08:38:31

kas meil on teaduliku ilmavaate olemasolul
eemalolev deistlik jumal deus otiosus

või siis ligemalolev ehk seesolev lünkade jumal deus absconditos?

andrus, 2005-02-10 08:44:05

mulle ikka meeldib dogmaatikat ja matemaatikat võrrelda

matemaatika on tõsi märksa koherentsem süsteem

dogmaatika hajub ära kui kirik koguaeg rehkendust ei kontrolli elik sisemine vastavus on nigelavõitu

muidu võib aga paralleeli küll tõmmata

andrus, 2005-02-10 08:46:49

nii et ma olen usundiloolane usunditel pole aga kahjuks ühte lugu elik usundilugu nii et termin on
vildak

see et ma usuasja kõikseaeg teadvustama pean tähendab et teen seda omaenda kirgliku andumuse arvelt

ja särtsu jääb väheks elik kirge ühes loos elamiseks nagu toomal

Vastseliina, andrus, 2005-02-10 11:07:16

Võib olla on mõtet siia kirjutada,
et Sind on alati väga huvitav lugeda.
Mai tea, kasson.
Aga igatahes aitäh.

(Minule on minu maailmavaate puhul Jumal igatahes lünkade Jumal - Deus Absconditos - see täidab mul minu suured lüngad - näiteks seletab ära, kuidas Pirita 60 Lugu üldse sai juhtuda.)

Vastseliina, andrus, 2005-02-10 11:08:15

Ja kuidas vaimuhäired üldse saavad juhtuda.

Vastseliina, andrus, 2005-02-10 11:13:27

Ja muidugi - positiivsemas plaanis - kuidas Eriti Head Asjad võivad üldse juhtuda.

——nojah, nii võib lõpmatuseni kirjutada et kuidas!