Via.ee

Täna algab paast:, 2005-02-09 07:59:10

Algab paastuaeg

"Mäleta, inimene, et sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!"

Suure paastu aeg algab Tuhkapäeval ja see on meeleparanduseaeg, et valmistuda pidulikuks ja rõõmuküllaseks Ülestõusmispühaks. See aeg kestab kuus pühapäeva ja 40 nädalapäeva vältel ning lõpeb Suurel Neljapäeval, mil tähistatakse Issanda Viimset Õhtusöömaaega.

Ajalooliselt oli paastuaeg ligikaudne periood, mil katehumeenid valmistusid ristimiseks. Täiskasvanute kristlikesse müsteeriumitesse pühendamise riitus kujutab endast selle ajalooliselt väljakujunenud pärimuse taasloomist, valmistades valituid ette kristlikesse müsteeriumitesse pühendamiseks. Paastuajal mõtleme oma ristimisel antud tõotustele ning uuendame neid patukahetsuse ja palvega. Need tõotused tähendavad käia läbi ristitee kuni Issanda ülestõusmise kirkuseni.

Üleilmses Kirikus on meeleparanduspäevadeks ja -ajaks aasta kõik reeded ning paastuaeg.

Lihast keeldumist (abstinentsi) tuleb järgida aastaringselt reedeti, välja arvatud juhul kui sellele päevale langeb suurpüha. Keeldumine ja paast on kohustuslikud tuhkapäeval ning Suurel Reedel. Nendel kahel päeval peaks piirduma võimalikult vähese söögiga; näiteks võiks olla üks terve lõunasöök ja väga kerge hommiku- ja õhtusöök.

Lihast keelduma on kohustatud vähemalt 14aastased, ning paastuma kõik täisealised kuni 60aastased isikud.

Vastseliina, 2005-02-09 08:00:46

Nädsa siis, missugune globaalselt oluline päev siis täna hommikul!

Kellele uus aasta, kellele ramadan!

vapiiti, 2005-02-09 08:43:37

Ramadaan

Püha kuu ramadaan seati sisse tähistamaks suhet Allahi ja moslemite vahel. Ramadaani (moslemi kalendri üheksanda kuu) pühitsemine ise tähendab paastumist - hoidumist nii toidust, joogist (kaasa arvatud vesi) kui seksist päevastel tundidel. Öösel paast katkeb ja siis korraldatakse ühiseid söömaaegu sopradega voi siis mošees. Mones maailma paigas on need omandanud öiste bankettide kuju, kuigi ühiste söömiste algne eesmärk on olnud märksa tagasihoidlikum - koondada osavotjate tähelepanu Allahile ja sellele jumalikule lahkusele, mis muhameedlastele on osaks saanud.

Algselt langes ramadaan samal ajale, mil Mediina juudid tähistasid paasapühi, ning traditsiooni juured peituvad ilmselt moslemite püüdes sisse seada mingi alternatiiv, mis vastaks juudi kalendri koige tähtsamale religioossele pühale. Aga kuna islami kalender on kuukalender, siis gregooriuse kalendri suhtes (mis teatavasti on päikesekalender) on selle kuud n.-ö. liikuvad ning taolisest ringlusest tulenevalt langeb ramadaan igal aastal erinevale ajale. Monikord on see koige kuumemal suveajal, samal ajal kui paar aasta hiljem voib ramadaan langeda koige külmemale talvekuule

vapiiti, 2005-02-09 08:44:11

Elamise viis

Neile, kes järgivad islami tavasid, tähendab see elamise viisi. Väidab ju islam, et on olemas ainult üks Jumal, identifitseerib selle kui Allahi, ja kinnitab, et Koraan on ainus allikas, kust voib ammutada teadmisi Allahi kohta. Koraan määrab, milline on oige elamise viis inimese jaoks, kes on otsustanud alluda Allahile. Kuigi moslemid tunnistavad mingil määral Vana Testamenti, avaldub Allahi toeline olemus ja iseloom nende arvates ikkagi Koraanis, kuna Piibel on moonutatud, ebausaldusväärne ning vaid osalt ilmutuslik. Allahi olemus, mis avaldub Koraanis, on märkimisväärselt teistsugune kui Vana Testamendi Jahve oma, kuid muhameedlased ignoreerivad seda, pidades pohjuseks Piibli ümberkirjutamist pärast islami teket. Pealiskaudselt tundubki, et islami ning judaismi ja kristluse vahel on mitmeid sarnasusi. Toepoolest - isikliku pühendumise sügavus, eneseohverdus, ja islami traditsioonide vähemalt osalinegi täitmine uskliku poolt ületab sageli selle pühendumuse, mida voib kohata juutide ja kristlaste seas. Osalt voib selle pohjus peituda ka selles, et islam domineerib ka poliitiliselt enamikus moslemimaades, kus teised usundid on selges vähemuses. Selle tulemusel on islam muutunud määravaks mitte ainult usuelus, vaid ka nende maade poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises süsteemis. Ajalooliselt on muhameedlased alati lubanud elada vaikselt nende hegemoonia all neil kristlastel ja juutidel, kes seda on soovinud. Ja nii on maades, kus islam domineerib, alati eksisterinud ka väikesi juutide ja kristlaste kogukondi. Tavaliselt on neile kehtestatud siiski märkimisväärsed tsiviil- ja sotsiaalsed piirangud.

vapiiti, 2005-02-09 08:44:59

http://www.usk.ee/islam/ytle_ei.htm

vapiiti, 2005-02-09 08:46:26

ÜTLE LAHTI ISLAMIST >>>

Sa oled VABA! Sa void öelda lahti igast ahelast ja ikkest oma elus! Ära soovi kuuluda nende hulka, kes oigustavad vägivalda ja teenivad SURMA jumalat - saatanat ennast!

Islamiusulised käsivad öelda lahti kristlusest ja teistest usunditest ja keelu rikkujaid karistatakse armutult või põlatakse elu lõpuni! Ütle lahti ja raiu läbi sidemed selle usuga, mis ühel päeval neelab oma ikkesse ja sa oled võimetu seda tegema!

Vast...liina, 2005-02-09 09:20:38

Käesolevaga ütlen lahti islamist.

...la...

Vastseliina, 2005-02-09 09:22:20

Minu paastumine algab seega KONTSEPTUAALSEST PAASTUMISEST, Jumalale liiga lähedale astumisest.

Ma paastun sõnadest ja tegudest,
ka sellest tekstist,
mida siin kirjutan.

TH

Vastseliina, 2005-02-09 09:25:56

Jääb omasubjektsuse hajumine:

armastus.

Hele, Vastseliina, 2005-02-09 09:33:19

Muudkui lõõbid siin... ja kes Sinu eest loenguks valmistub?

Vastseliina, Hele, 2005-02-09 09:42:48

Hele, ma ei lõõbi absoluutselt.
Kirjutasin väga tõsiselt
(ka islamist loobumise kohta).
Loengu valmistamine käib mul kogu aeg
paralleelselt:
siinset seltskonda on mulle
vaja toeks, kui oma loengu väiteid
korraldan -
- nii ma kogu aeg siin jooksen töölaua
paberite ja elutoa arvuti vahet.

Ja see loeng on tõesti zen:
tühjast kohast üsna uue vaatenurga alt,
parem kui väitekirja kontseptsioon hihii:)))

Vastseliina, 2005-02-09 10:05:07

Aga see islami asi vaevab mind tõsiselt...

Ma vist kirjutasin siin, et ütlesin Selle Lause ja käisin vannis ja siis läksin end kogudusest välja kirjutama.

Siis kui asjad ära rääkisin, ütles mulle preester, et mis sa nüüd.

Nii jäin katoliiklaseks edasi.

Aga nädsa, asi ikkagi ei ole lõpuni puhas...

/murelik/

v.l., 2005-02-09 10:46:32

Sa võid ju hinges moslem olla, aga peaasi, et sa kogudusele ilusasti maksu maksad - siis võid ju edasi hingekirjas olla, või kuidas?

andrus, 2005-02-09 10:50:02

mis mõttes vaevab Vastse?

oled sa miski salamoslem või?

Vastseliina, 2005-02-09 11:01:16

Mind vaevab see, et mulle läheb ikkagi korda see islami fundamentaalkriitika kristluse aadressil, et suurim patt on see, kui Looja asemel kummardatakse loodut ja Jeesus oli ka inimene ja sellena loodu.

Vaat läheb korda ja see tekitab ebakindluse.

Salamoslem ma ei ole - muidu ma ei kirjutaks ju seda siin! - aga minu monoteismis tundub olevat lihtsustunnetustäiuse taotlust.

Elu on näidanud, et lihtsa tunnetamisega satud ummikusse (Pirita 60, teadus jne), aga midagi sügaval sisimas ikkagi tõmbab sinna poole.

Vastseliina, 2005-02-09 11:03:28

Ja see lihtsustunnetustäius tundub kalk ja külm.

Täiesti ilma armastuseta ja omasubjektsuse hajumiseta!

Vastseliina, 2005-02-09 11:05:20

Inimesed Su ümber - see tähendab kristlust.

Hele, 2005-02-09 11:08:24

Asi ei saagi olla “lõpuni puhas”.

Et lõigata inimkonna vaimsusest eneselle üks tükk ja ütelda, et ülejäänuga pole mul midagi tegemist? Ja süüdistada end iga kord, kui milleski “võõras” “oma” ära tunned?
No mis sa nüüd.

Kõigel on kõigega seos
igaühes on kõike
iga õpetuse juured on inimloomuses.
Üks Päike paistab läbi musttuhande akna.
Üks Hea - igaühe jaoks isemoodi.

Vastseliina, 2005-02-09 11:13:06

Hele, aga ometi tahaks väga,
et kõik oleks lihtsam.
Et tõesti oleks olemas
Kostariika Tarakanid,
kelle võiks kohe tõesti
pikalt saata...

Et elu oleks ainult Üks Pidev Püha Missa
ja ei midagi muud.

Vastseliina,
Piritast ja Teadusest Põlenu

Vastseliina, 2005-02-09 11:18:14

Tsäuki.
Lahkun siinsest heast ja armsast seltskonnast Kostariika Tarakanide maailma:
pean hakkama Tartusse sõitma.
Nägudeni!