Vana Seaduse taksonoomiast ja pühadusest

MoosesGenesisest leiame me kolmese loomade klassifikatsiooni. Kõigepealt loomad, kes lendavad, siis need, kes elavad maa peal ja need, kes elavad vees. 3. Moosese raamat rajaneb samasugusele kolmesele klassifiktsioonile. Õhuolendid on kahejalgsed tiibadega linnud. Vees elavad uimede ja soomustega kalad. Maa peal neljajalgsed loomad, kes kas jooksvad või hüppavad. Iga loom, kes ei mahu täpselt kategooriasse ei ole püha. Võrdluseks puuetega inimesed, kel ei olnud luba templile läheneda ega sinna siseneda. Iga loom, kel on vaid kaks jalga, kes roomab või kel on enam jalgu, ei sobi ja on ebapüha. Siis veel loomad, kes perverssel moel kasutavad liikumiseks oma käsi nagu nirk, hiir, krokodill, sisalikud, kameeleon ja mutt. Need on need, kelle esijalad on liialt käte moodi.

Kariloomad on mudeliks puhtuse kohta. Iisraeli kariloomad on puhtad ja Jumala õnnistuse all, olles üheks osaks Iisraelist ühes inimeste ja maaga, millel inimesed elavad. Kariloomad eristavad mudelina puhtaid ja söömiskõlblikke loomi neist, kes on roojased ja keda ei tohi süüa. Kriteeriumiks on siinkohal lõhestunud sõrad ja mäletsemine. Analoogiliselt on ka need metsloomad, kel on sarnased karakteristikud, puhtad ja söömiskõlbulikud. Siga on ebapuhas, kuna see loom ei mäletsete mälu.

Religioon väljendub alati söömises. Tabud ja käsud puudutavad ennekõike toite. Miks osasid söödavaid toite tohtis süüa, teisi aga mitte, sellele ei ole tänasel ratsionaalsusmürgituse all kannataval inimesel lihtne vastust leida. Tavaliselt hakatakse näiteks sealiha söömise keelu korral pikalt mingitest parasiitidest ja nugilistest rääkima. Kui see Iisraelis nõnda oli, miks see siis täna nii ei ole? Palju tõenäolisema seletuse pakub välja Mary Douglas oma raamatus Purity and Danger. Nimelt väidab ta, et keelud on kõige tõenäolisemalt seletatavad sellega, et loomad, keda ei olnud teatud omaduste põhjal võimalik selgesti klassifitseerida, kuulutati kas pühadeks või roojasteks. Enamjaolt roojasteks nagu sead. Siga teadupärast omab küll sõrgi, aga ei mäletse nagu sõralised. Tänaste klassifikatsioonide järgi ei ole ta muidugi oma sõrgadest hoolimata sõraline.

Samamoodi ei luba Vana Testament süüa soomusteta kalu. Keeldude eesmärgiks on soov takistada segaduste levimist. Seega hoidis inimene pigem alal loodu korda ning võimendas ning jõustas liikide vahelisi identiteedijooni. Kõik see leidis oma tee ka inimkõhtudesse. Vaadakem või kosherit – üht maailma vanimat dieeti. Täna õigustatakse selle süsteemi olemasolu sellega, et see takistab mikroorganismide levimist ühelt toiduaine liigilt teisele. Ilmselt on Kosheri olemasolu katkuaegadel tõesti aidanud selle tõve levikut takistada.

Miks peaksid kaamel, jänes ning mägimäger olema ebapuhtad? Miks on osad rohutirtsud, ehkki mitte kõik, ebapuhtad? Miks on konnad puhtad, aga hiired ja jõehobud ebapuhtad? Mida ühist on krokodillidel, muttidel ja kameeleonidel, et neid ühistel alustel klassifitseerida? Sarnased juhised võivad küll näida mõttetud või arbitraarsed, aga nende eesmärgiks on distsiplinaarsus, mitte doktrinaalsus. Teisalt tõlgendatakse neid sageli kui pahede või vooruste allegooriaid.

Keskaja suurimaid arste Maimonides oli arvamusel, et dieedikorraldused omavad selget füsioloogilist alust. Paabeli Talmud sedastab, et mõlemail, nii positiivseil kui ka negatiivseil käskudel on üks eesmärk, milleks on pühadus. Positiivsest aspektist on eesmärgiks vooruse edendamine. Negatiivne külg püüab tagasi hoida pahesid.

Philo arvas, et keeldude eesmärgiks on, et juudid sööksid vaid kõige maitsvamat liha, aga ka soov hoida ära õgardlust, mis omakorda viib seedehäiretele. Arusaam, et keelud väljendavad allegooriaid, on omane kreeka mõtlemisele.

Ülempreester Eleazar kirjutab Aristeasele, et enamik piibellikke toidukeelde ei ole mõistetavad. Kui Jumal on kõige Looja, miks peaks ta siis keelama teatud oleste söögiks kasutamist? Ta püüab selgitada, et esmaseks keeldude ülesandeks on hoiatamine ebajumalateenistuse eest. Teiseks vastuseks oli temagi puhul allegooriline eksegees. Igal toidukeelul on oma sügav põhjendus. Hiir on ebapuhas, kuna ta on väga kahjustav. Seega on keelud antud selleks, et meie õiglustunnet äratada ning meie iseloomu vormida. Linnud on näiteks kõik söödavad. Välja arvatud lihasööjad linnud. Kui Mooses nood ebapuhasteks kuulutas, siis viitas ta allegooriliselt vägivallatuse ja tasaduse vajalikkusele.

Philo interpreteeringus sümboliseerivad soomused ja uimed kannatlikkust ja enesekontrolli. Ilma nendeta kannaks vool meid minema ning kalad (ja meie) ei suudaks voolule vastu seista. Roomajad sümboliseerivad inimesi, kes anduvad oma madalatele instinktidele. Kristlik õpetus on sellise sümbolistliku eksegeesiga rõõmuga kaasa läinud.

20. sajandilgi on tõlgendusi, mille järgi sõrg on sümbol hea ja kurja eristamise vajadusest. Need pole mitte niivõrd interpretatsioonid, kui vagad kommentaarid.

Üheks tõlgenduseks on välja pakutud seda, et keeldude eesmärgiks on hoida Iisraeli võõrkultuuride mõju eest. Näiteks keeld keeta talle oma emapiimas (mis on kogu Kosherisüsteemi üheks aluseks) kuna see oli kaananiitide jumalateenistuse osaks. Maimonidese seisukoht oli, et mittemõistetavate keeldude eesmärgiks on hoida vahet Iisraeli religiooni ja paganlike praktikate vahel. Keelud funktsioneerisid kui kaitsevallid paganlike praktikate eest.

Ohverdamine oli praktika ühtviisi nii paganate kui ka juutide jaoks. Maimonides käsitles ohverdamist, kui üleminekufaasi paganate ja juutide vahel. Ilmselt eeldas ta et ohverdamispraktika aja jooksul välja sureb. Siiski ei saa me Iisraeli kujutada vaid käsnana, mis nii võtab teistelt kultuuridelt üle kui ka samal ajal tõrjub neid. Loomulikult absorbeerisid iisrealiidid oma naabritelt, aga mitte valikuta ja vabalt. Mõned elemendid olid kokkusobivad nende maailmanägemisega, teised mitte.

Jumal töötab läbi õnnistuste ja see tähendab sisuliselt korra loomist, misläbi inimesed elada saavad. Naiste viljakus, nagu ka karja ja põllu viljakus, tuleb läbi lepingu Jumalaga, mille sisuks on Jumala käskude ja korralduste pidamine. On selge, et inimesed on elus edukad vaid Jumala käske järgides ja ebaedukad siis, kui nad seda ei tee.

Pühadus on siis esmalt kõrvale asetamine. Teiseks, vahendab see mõiste tervise ja terviklikkuse ideed. Suur osa kolmandast Moosese raamatust kõneleb füüsilisest tervisest, mida nõutakse asjult, mida templis esitatakse ning isikuilt, kes seal teenivad.

Tervise ja terviklikkuse mõiste omab ka sotsiaalseid laiendusi. Tervise puudus diskvalifitseerib sõdurit võitlemast. Pühadust laiendatakse eri liikidele ja kategooriatele. Igasugused hübriidid ja segud on roojased.

Ära külva kahesugust seemet, ega lase paarituda eri liiki loomadel. Ärgu olgu sul seljas kahesugust riiet jne.

Pühadus nõuab, et igaüks kuuluks sellesse klassi, millesse ta kuulub. Pühadus nõuab, et eri klasse ei tohi segi ajada. Pühadus tähendab, et tuleb hoida lahus loomisest pärinevad kategooriad. Näiteks suguelu piiravad keelud, intsest ja abielurikkumine rikuvad kategooriaid. Seega on pühadus pigem eristuslik- kui moraalikategooria. Vargus, valetamine, valetunnistus, petmine, kurdist ta seljataga halvasti rääkimine, kõik need tegevused, nagu ka südames oma venna vihkamine, on vastuoksused selle vahel, mis on ja mis tundub olevat.

Püha tähendab niisiis tervist ehk terviklikkust - püha on terviklik. Dieedikeelud on mõistetavad vaid neissamus kategooriates.

Põllumees tegi lepingu oma põlluga ja oli talle n.ö. jumalaks. Põllumees pidi laiendama sotsiaalset korda oma põllule ja karjale. Metsloomadel pole lepingut, mis neid kaitseks. Nuerid ei võta oma ühiskonda vastu mehi, kes elavad metsloomade küttimisest. See, et keegi peab metslooma liha sööma, on märgiks halbadest karjaseoskustest. Kui iisraeliit ka metslooma sõi, siis pidi see langema samasse kategooriasse nagu need loomad, keda igapäiselt karjatati ja söödi. Siga ei pääse aga kuidagi antiloopide klassi.

Keeldude sektsioon piiblis järgneb üleskutsetele olla Püha. Siin ongi võti mõistmaks piibli keelde. Keeldude eesmärk on edendada pühadust. Püha tähendab kõrvale asetatut, aga ka tervet või terviklikku. Samuti lõpetatut. Oli sedastatud, et mees ei pea minema lahingusse, kui midagi suurt ta elus parasjagu pooleli on. Näiteks maja ehitamine. Olla püha, tähendab olla terve, olla üks - nii on pühadus ühtsus, integratsioon, indiviidi- ja liigi täiuslikkus.

 

Kasutatud kirjandus: Mary Douglas Purity and Danger

Andrus Norak, 2005-01-31

Artiklile on 650 kommentaari. Loe kommentaare »

***