Surmakultuur

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 485 kommentaari.

nipitiri, rannatüdruk, 2005-12-07 22:52:19

jah...
statistika ütleb...
*
ometi ei pruugi see statistika välja näidata, miks naine ikkagi rasestus...
mumeelest on tobe mõelda, et naine ei teadnud, kuidas hoiduda soovimatust rasedusest...
öeldakse “tööõnnetus”... veel tobedam...
*
seepärast pakkusingi intriigi: naine tahtiski rasedaks jääda, et meest püüda...

rannatüdruk, nipitiri, 2005-12-07 23:10:01

Ei usu, et selliseid juhtumeid nii palju on. Pigem usun, et on hoolimatust ja ka et rasestumisvastased vahendid ei aita alati loodetud viisil. Anamasti ütleb juhend, et x...98% kasutajatest ei rasestu aasta jooksul.

nipitiri, rannatüdruk, 2005-12-07 23:16:10

100% peale ei pretendeeri...
aga:
39,1 protsenti olid vallalised.
37,4 protsenti naisi tegid aborti esimest korda
?
ma muidugi ei tea, kui palju neis kahes grupis kattus...

33338, 2005-12-07 23:22:50

millegipärast iilite te m'ööda Marttini loo sisust. selleks on sünndimattajäänd lapsed ehk madal iive. segaseksjääb, palju Marttin nejjd lappsi ülttse tootta tahaks ning kuhu selline enesepettlik oma sabajärrgi tiirutamine temajärrgi vxjkks víia.
üttlin juba et mejje rahhva°arrv peakks tasapisi vähänema ning seda tuleks igati toettada. praéguse innngujärrgi suudaks me ennd elatada kuj mejjd oleks 300000 vxj vähäm. see peakks olema mejje riikklik íibekava.
jahumine najste, meeste ja múuüle on lihhtsalt söött et tejje mxttejd ohhtlikust kavast éemalejuhhtida.

rannatüdruk, nipitiri, 2005-12-07 23:23:09

See et vallalised, ei ole mingi uudis, kui isegi sünnib lapsi vist rohkem väljaspool abielu.

nipitiri, 33338, 2005-12-07 23:29:19

riikklik íibekava...
*
midagi kihvatab minus alati, kui sellist mõistet kohtan...

nipitiri, rannatüdruk, 2005-12-07 23:31:31

muidugi pole see mingi uudis, aga:
kui vallaline on otsustanud, et tahab last...
siis ka sünnitab...

Uuk, numbrimees, 2005-12-08 00:07:05

jahumine najste, meeste ja múuüle on lihhtsalt söött et tejje mxttejd ohhtlikust kavast éemalejuhhtida.

Ja nüüd, kui me mõtted on lõplikult kõrvale juhitud, jääb üle vaid küsida : et ei tea, kas anonüümne ja vastutustundetu trukkimine on ka siis mingi riikliku kava poolt ettesöödetu mugimine?

33338, 2005-12-08 07:18:18

riikkliku íibega tuleb mejjl tegemist teha kujj aettakkse sellist jama et mida rohhkem lappsi, seda rohhkem saab vanem pinttsi. se on níivxrrd nxme pxhjendus et annaks nejjle riigikogulastele ja valitsustegelastele tipprumaluse orrdeni.
tejneosa sellest on tejne rumalus - kuna mejjl pole tööttajajd, péame akkama néegrejd síssetóoma. jätan vällja isegi selle et ned néegrid kassvavad péagi ülepea ning péame ooppis nejjd abirahadega ülalpidama ning selleks on vaja úusi néegrejd, vajd iva on majanduslikkuse vigases élluvíimises. kuj sul pole siin vxtta t'öömeesst, sis vii oma töösstus vällja, sínna kuss on toottmist vaja.
need pxhitxed vxjkks sellgedólla ni vxjjmuritel kuj ka tejjl. tunnetega loogikavasstu pole mxtet vehelda.
mejje sünndidega on ettkel kxjkk korras ning rahhva°arvu lanngemist ej tohi mitte kujdagi takistada. éesmärgiks ej tohiks ólla alttkämaksud sünndide txsstmiseks, vajd tuleb kohandada oma majandamist ja tasustamise jaottamist kihiti riigi sees.

Heelium, nipitiri, 2005-12-08 09:22:00

Riiklik iibekava ei ole minuarust midagi eriti taunimisväärset :)

St. ideaalis on see miski, mis:
* Selgitab välja, kas inimese kohta on piisavalt loodusressursse.
* Selgitab välja, kas on piisavalt inimressursse mingit laadi rahva poolt säilitatud ideede alalhoidmiseks — eriti, kui need ideaalid on sellised, mida soovib säilitada vastav rahvas suht tervikuna (või mille säilitamisele aitab kaasa) ja mille säilitamisele ei aita kaasa need, kes ei ole vastava rahva liikmed. Sellisteks väärtusteks on paljude jaoks nt. keel.
* Selgitab välja, kas on piisavalt inimressurssi ja soodsaid asjaolusid, et iibe langus ei põhjustaks rahvale mingit laadi pöördumatut kahju.

Loomulikult esitab 33338 riiklikku iibekava mõistlikkust sellises toonis, kust kumab läbi tema tüüpiline jõuvõtete propaganda ja konkretism.

Samas, siiski, ilma plaanimajanduse assotsiatsioonideta — on mõtet, et riik selgitab välja, kas rahvaarvu suurenemine või vähenemine, ja kui, siis millisel määral, oleks kas soodne või kahjulikna. Ja on ka mõtet, et riik arvestab sellega arengukava koostamisel — nt., kas tõsta või langetada lastetoetusi, emapalkasid jms. Sest on selge, et üks või teine riigipoolne samm mõjutab tuleviku rahvaarvu kas positiivses või negatiivses suunas. Samuti on oluline teada nt., kas tegevused (rahastused, koolide õppemaksude mõjutused, muud riiklikud tulevikuplaanid), mis julgustavad inimesi lapsi saama, või vastupidi hirmutavad potentsiaalseid vanemaid, on parasjagu muude tegevustega, mille alla võiks ressursse paigutada, võrreldes olulised või ebaolulised.

Saan aru ka, et laiemalt võttes peaks see kõik Sinu arvates tunnete valdkonda jääma — ent, rääkimata tunnete suhtelisest nõrkusest teatud valdkondades (isegi mitte ei otsita inimesi, kes oleks võimelised vähegi läbi tunnetama sedavõrd keerukat üksust, nagu riik), on nt. rahade liikumine kui selline miski, mis vajab “objektiivset alust” — ehk siis midagi, mille abil saab erinevaid võimalusi võrrelda. Selleks saab olla ennekõike tulevik (ja kahtlemata suudab mõtlemine teatud tuleviku aspekte hinnata kergemini ja konkreetsemalt, kui tunnetus — või vähemalt on selliseid mõtteid lihtsam edastada).

muusa, 2005-12-08 09:24:11

Minu seisukoht delfis oli suht lühike ja vihane, kuid ma võiksin oma seisukohta kaitsta köidete viisi.
Abort on ainuke lubatud mõrv Eestis.
Varsti lisanduvad halastusmõrvad.

Riputan siia kellegi viletsavõitu natuke naiivse luuletuse (seda paremat ei leia praegu üles). Inimene on tahtnud ometi sellesse valada oma hingevalu. Andkem andeks tema poeesiaküündimatus.
Ehkki ma luulet suurt ei mõista, saan vahel neist aru kui mõte selgemalt välja öeldud.
****

Emme palun, hoia ja kaitse mind,
emme palun, sooja mul anna;
jaga minuga kogu oma armastus,
hoia eemal must' valu ja vaevad.

Kuus nädalat kõigest vana ma,
see kingitus kallis on mulle,
paar siniseid silmi mul säravaid,
mida peagi ma näitan ka sulle.

Mul kõrvu veel eriti pole,
kuid selle eest nina on armas,
ja kusagil jalgade lõpus on miskit,
millel nimeks on varbad...vist.

Ma põnevusega ootan oma elu -
oma mõmmisid-muinasjutte,
iga väiksematki klotsi ja lelu,
ja palju erinevaid lutte.

Kuhu me läheme emme?
Kas vanni või bussiga sõitma?
Või hoopiski kaugemale?

Kuhu me lähme selle raami peal,
mida lükatakse läbi nende uste?
On rohelistes riietes inimesed seal,
kui sul haiget nad teevad, siis ütle!

Mis sündimas siin on emme?
Ma tunnen, ma hakkan nutma!
Tule siia palun kiiresti, emme
nad soovivad mulle ju surma!

Nad püüavad tappa mind ruttu,
kistes' tükkideks iga mu osa,
nad võtavad seest kui väljast,
neile ette jääb isegi mu süda.

Ta-daa mu emme, ta-daa,
kui väga oleks tahtnud näha
nii rohtu kui puid kui tuuleiilt,
mis oleks laulnud mul' õrnalt ja tasa.

Ta-daa mu emme, ta-daa,
ma tõesti armastan sind
ja ma oleks olnud nii südamest õnnelik,
kui ka sina oleks armastanud mind!
****

Heelium, Andeora, Uuk, 2005-12-08 09:37:52

Andeora ütles: Aga kust tuleneb üldse see arusaam, et elu on hea? See, et meis kõigis eksisteerib mingisugune ellujäämisinstinkt, ei näita seda tegelikult, pigem takistab see mõnede oluliste küsimuste küsimist. Kas me võime seda instinkti tegelikult usaldada kui ‘õiget’?

Uuk vastas: Sel juhul, miks sa ennast ära ei tapa?

Isegi kui lihtsalt ei julge või ei viitsi, isegi siis pole sul õigust teiste eest otsustada.

Arvan, et Uuk vastas osaliselt mööda, osaliselt märkis tõesema vastuse ära :)

St. “Sel juhul, miks sa ennast ära ei tapa?” on ilmselt mööda vastatud, sest Andeora ei väitnud elu mõttetust või kahjulikkust, ent seadis kahtluse alla selle mõttekuse või kasulikkuse või headuse.

Samas Uuki vastuse teine pool sisaldab paremat argumenti — “isegi siis pole sul õigust teiste eest otsustada” märgib ära, et Uuk ei pea ellujätmise piisavaks põhjenduseks mitte elu väärtust (mille osas ta ei argumenteeri, viitab ainult tungile, mille Andeora kahtluse alla seadis), vaid valikuvabadust isiklikes küsimustes, seega hoopis teist printsiipi.

Seega oleks Uuki vastuse tugevam argument kokkuvõtlikult see, et antud küsimuses ei mängi rolli niivõrd elu väärtus, kuivõrd inimese õigus olulistes isiklikes küsimustes ise otsust langetada. Üsna kindlasti on see elu ja surma küsimus lapse jaoks olulisem, kui tema üles kasvatamise ebameeldivused vanemate jaoks.

Siiski on ka kombeks, et mida noorem laps, seda olulisemates küsimustes vanemad tema eest asjad ära otsustavad ;) Selle viimase printsiibi võiks ka tervikuna kahtluse alla seada — õieti seda ka tehakse. Mõnes osas peab see muidugi kehtima jääma :)

33338, 2005-12-08 09:40:01

näjjb et lisaks lxhedele ussklike, usuejttajate ja usuvastastevahel vxjb txdeda lxhet ka tunndeliste ja mittetunndelistevahel.

Heelium, Andeora, Uuk, 2005-12-08 09:48:16

St. Andeora kahtles raskesti kaheldavas, et kas elul on väärtus, ent ei kahelnud kergesti kaheldavas, et kas elu väärtus on ainus põhjend abortide vastu :) Ehkki vist piisavalt paljude jaoks on, et vähemalt paljude inimeste konkreetse argumendi vastu (või siis selles kahtlemiseks) ka argumendina kasutatav; samas mitte kuidagi abortide pooltargumendina kasutatav — mis polnud muidugi ka taotlus, i guess :)

Heelium, 33338, 2005-12-08 09:49:36

näjjb et lisaks lxhedele ussklike, usuejttajate ja usuvastastevahel vxjb txdeda lxhet ka tunndeliste ja mittetunndelistevahel.

Seda lõhet koos veel mõningatega tõdetakse väga proffesionaalselt siin:
http://psychclassics.yorku.ca/Jung/types.htm

nipitiri, Heelium, 2005-12-08 10:10:59

ütleksin siis niimoodi:
* riiklik kava võib ju olla...
* usaldus peab selles valdkonnas ikka esmalt mehe ja naise vahel olema... lapsi eostama peaks tõesti ainult vastastikusel kokkuleppel...
* riigi usaldamine on minu jaoks tõesti läbitunnetamata maa...

Heelium, nipitiri, 2005-12-08 11:36:08

Riik saab selles vallas tõesti ainult suunav olla. Üksikisik riiki suunav.

Arvan, et Eestis ei ole asjad kummaski suunas nii problemaatilised, kui Hiinas, kus lausa trahvimeetodil iivet alla lasta üritatakse.

Ega mina ka seda riiki kuigivõrd ei usalda, aga teoreetiliselt uurin siiski teoreetilist riiki, mis oleks ka riik :) St. ma ei näe erilist mõtet sellel, kui üritan leida lahendusi, mis sobiks ühele ebausaldusväärselt riigile eeldusel, et see ebausaldusväärseks jääbki. Ja noh, mõnes osas seda riiki ikka saab ka usaldada :) Tänavalambid ikka põlevad ja teedeparandamise osas ollakse ka suhteliselt ühel meelel — ehkki mõni arvab, et just teede parandamine see põhihäda ongi, mis tuleks ära lõpetada :)

Aga iibe koha pealt — kahtlemata tasub planeerida nii pere, kui riigi koha pealt. Riik maksab perele seda enam preemiat, mida olulisem on riigile neid lapsi saada (ja paremal juhul pakub ka mitterahalist tuge); pere jällegi võtab oma otsuse vastu lähtuvalt oma soovist lapsi saada ja võimekusest lastega toime tulla — ja viimast mõjutab ka riigi otsus otseselt, esimest ehk psühholoogiliselt, kui on tegu mõne riigiga, mille juhid nii palju psühholoogiliselt inimesi mõistavad, et nende katsed midagi teha inimeste psühholoogiale tihti just vastandsuunas ei mõjuks, nagu eestis kipub olema ;)

b-b, 2005-12-08 12:01:29

Karmid numbrid jah. Ehkki, natuke selgusetuks jääb, kas seal on kirjas siis see arv, mis on n.ö tahtlikud abordid v on juurde arvatud ka tahtmatud e iseenesest rasedusekatkemised jms? Aga ikkagi koledad numbrid.

Beethoveni näide muidugi oli vinge..

Jääb vaid imetleda meie emade-vanaemade põlvkonda, kus hoolimata sellest, et mehed rindel, metsas, teadmata kadunud v surnt, ikkagi kari lapsi yles ja isegi inimesteks kasvatati..

jälgija, 2005-12-08 12:12:39

no poleks nagu millestki muust puudus kui heast tahtest või hoolimisest või vastutustundest...

oleks, poleks, tuleks, võiks.

Põrgutee on sillutatud heade soovidega.

b-b, 2005-12-08 12:19:41

Aga muidugi on teema tegelt igihaljas. Abordid on olnud ja ka jäävad, paraku. On ainult hää, kui asi tehakse n.ö meditsiiniliselt puhtalt ja võimalikult ohutult. Ses asjas seda meelt, et päris ära keelata kyll ei saa. Oli ka vanasti kylades n.n susijaid moore, kes ikka ‘aitasid’, on vist igal ajal olnud jne.

Muide, ysna vana on regilaul(utyyp), mil nimeks Mareta laps, ja mis jutustab põõsasse v sohu visatud imikust, kelle mööduja leiab; tuntud on uuem, riimiline rahvalaul (ja tema lugematud teisendid): Labajala Liisu oli latse tennu/virtsaauku virutannu, jne jne jne.

***