Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

33338, 2005-08-05 10:16:43

lisukeelega pole kokku puuttund aga tavaliselt on nendega nii et txlkkides tuleb arvestada sellisejd assju nagu sxnade järjäkorrd, abisxnad (ni k'äändä kuj ka “nimetise”m'ääramiseks), too.n, ehhk veel midagi. vahest ka mxtteseosst tejste lausetega, sest isesejjsvalt ej saakkski aru.
aga SIHITIS on sellegipärast SISULT olemas. virutad sis tejsele mxttes vxj xhu aattomejd éemaletxugates.

33338, 2005-08-05 10:18:05

o púudumine ej välista lisus vel sihitise púudumist. aga sellest oli juba märgä eesspol.

DiaTheo, 2005-08-05 10:19:09

Minu jaoks veiderdavad mõlemad, nii Toomas kui Numbrimees. Üks sihitise puudumise ja “igale asjale oma käändelõpp”-uga, teine omapärase dialekti foneetilise transkriptsiooniga. Ja oleks, et need oleksid valdkonnad, kus teised kõik kurdaksid, kui paha keel meil on ja Toomas ja Numbrimees ruttaksid meile appi! Ei, hoopis vastupidi! Kõikidel on selles variandis hea olla, aga Toomas ja Numbrimees ajavad meie ümber vee nii sogaseks, et lämbu või ära!

toomas, 2005-08-05 10:21:00

Ega minagi lisu keelt rohkem tunne, kui sekundaarkirjanduse kaudu. Aga omal ajal avas see austraallase Peter Hope lisu süntaksi doktoriväitekirjast alguse saanud ja seejärel eriti Charles Li ja Sandra Thompsoni tsiteeritud lisu süntaksi kui ühe inimkeele põhimõtteliselt võimaliku süntaksi kirjeldus minul küll silmad selle nägemiseks, kui avarad on tegelikult ühe inimkeele sisemise loogika võimalused.

Ei. Lisu keele puhul ei saa rääkida (ei) sihitisest (ega lähetisest).

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:24:28

Mind ja Numbrimeest ei saa Sa nõnda ühte patta panna. Numbrimehe ortograafia on tema kasutatava juhusliku - mis sest kui põhjendatu või põhjendamatu! - tulemus, mina aga ei muuda midagi keeles, vaid kirjeldan lihtsalt seda, mis keeles objektiivselt on ja mida keeles objektiivselt pole.
Kui objektiivsus Sind häirib, siis, sorri!, see on Sinu probleem.

toomas, 2005-08-05 10:27:17

...tema kasutatava juhusliku keelemärkimisviisi tulemus...

DiaTheo, 2005-08-05 10:27:26

Toomas ja Numbrimees

Seletage mulle hoopis, kas sellest ka miskit resoonset peaks järelduma, et nii vene kui saksa keeles vastavad akusatiivis elutule ja elusale objektile erinevad küsimused?

Ja Toomasele ekstra: ma ei ole märganud, et sa sihitise küsimuses soome ja ungari keeltega paralleele tõmbaks?

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:29:38

Sihitist eesti keeles pole, mõiste “sihitis” on eesti keelde võetud ladina keele, mitte eesti keele!, objektiivset reaalsust adekvaatselt kajastavast grammatikast (vrd. eesti keele esimese grammatika hüüdkääne vokatiiv oo armas mees).

DiaTheo, 2005-08-05 10:30:22

Toomas,

esteks,

vbndst, mul polnd see lugu kurjalt mõeldud, mõned pehmendusmärgid jäid ehk panemata!

Tõõseks, alus, millet ma teid ühte patta panin, sai ära toodud. Sinu põhjendus-selgitamine on eristamine teistelt alustelt.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:32:48

Ungari keeles on olemas nii sihitav kääne/akusatiiv kui ka sihitis.

Soome keele puhul on sihitise väljatoomine õigustatum kui eesti keeles (aga mitte probleemivaba!) selles mõttes, et kesksetest asesõnadest on olemas spetsiifilised sihitava käände vormid nagu minut, sinut, hänet, meidät, teidät, heidät, kenet.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:34:32

Sinu kriitika on minu jaoks alati! teretulnud, sest see on vahe, aga heatahtlik - suurepärane ühend!

DiaTheo, 2005-08-05 10:36:46

Ja mille poolest need maakeelsed

mind, sind, teda, keda, mida, meid, neid ...

soomekeelsetest viletsamad on??

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:41:54

Seletage mulle hoopis, kas sellest ka miskit resoonset peaks järelduma, et nii vene kui saksa keeles vastavad akusatiivis elutule ja elusale objektile erinevad küsimused?

Saksa keele olukord ei ole teoreetiliselt nii huvitav kui vene keele oma, kus tegemist pole mitte ainult erinevates küsimustes, vaid isegi mitme erineva keeleloogika paralleelses esinemises erinevate nimisõnatüüpide puhul.

Vene keel on naissoost nimisõnade puhul tüüpilise sihitiskeele moodi, elutute mees- ja kesksoost nimisõnade puhul ei liha ega kala ja elusate meessoost nimisõnade puhul meie eesti keelega sarnane “umbmäärastav” keel.

Selliseid huvitavaid eri süntaksitüüpide põimumisi esineb päris sageli. Tavaliselt viidatakse selles asjas kohe gruusia ja hindi keelele.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:44:33

soome keeles on niihästi omastav minun, sihitav minut kui ka osastav minua, maakeeles aga nende mõlema asemel ainult kas omastav minu või osastav mind - eesti keelest sihitav vorm lihtsalt puudub.

DiaTheo, 2005-08-05 10:46:46

vaid isegi mitme erineva keeleloogika paralleelses esinemises erinevate nimisõnatüüpide puhul.

Nonäedsasiis!

Sina aga postuleerisid keelele kohustuslikuks üksühese vastavuse!

Selles samas saksa keeles on sihitise moodustamise võimalusi kümneid. Niisama ka eesti keeles. Üks võimalustest - osastava käände abil!

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:48:05

Saksa keeles on neid võimalusi kümneid, aga kõik nad esinevad ÜHES, sihitavas/akusatiivi käändes.

DiaTheo, 2005-08-05 10:52:37

eesti keelest sihitav vorm lihtsalt puudub

Miks ta puuduma peaks!!! Kena neiu silitas mind hellalt! Hähhhh?

Lihtsalt sõna vorm sihitava mõistes langeb kokku ... millega iganes!

Ka teistes (oki-oki, mis ma sest tean, “ka ”mõnedes teistes" keeltes" on õigem) keeltes on ju samamoodi!

kaak, 2005-08-05 10:54:18

Näib, et Jeesus Kristusel oli õigus, kui ta ütles, et tema pole esimene ega viimane kes risti lüüakse.

Täna on naelad ja haamrid valmis ka Tallinna kohtus.

Ilmselt peab ostma edaspidi naelatehaste aktsiaid...tundub, et avapauk on tehtud ja üha kiiremas tempos hakkavad asjad arenema.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 10:54:46

Kene neiu võib Sind hellalt silitada muidugi, aint et Ta ei silita Sind kui sihitist, vaid kui umbmäärastist! :)))

33338, 2005-08-05 10:56:53

tojtts ja russki erinevad tavalise erineva muuttumisepoolest. seda vxjb tähäldada kxjgis keeltes sest erinevustejärrgi nejjd liigitataksegi erinevateks keelteks.

eestikeeles lanngevad ni SÜÜDISTAV kuj ka OSASTAV lihhtsalt kokku ühhte k'äänd'ässe. me Tóomaga vajjdleme vajjd selle k'äändä sisulisuseüle. mina tunnistan ka osastava sihitavat sisu, sest tunnistan sihitise olemasolu kxjkkides keeltes (mujdu ej saakks ju kujdagi vastu lxúguvirutada!), Toomas aga ejttab sihitist máakeeles pxhimxtteliselt. Toomas ejj usu nimelt jumalaT, vajd jumaláSSE.

***