Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

toomas, tsukts, 2005-08-05 07:23:19

Ja mida selgitab ingli või jumala mängutoomine? Sa asendad lihtsalt ühe tundmatu teise tundmatuga, õigemini annad tundmatule vaid teise nime.

Ma saan seeläbi relva oma isiklikus elus mind ahistava määramatuse vastu. Mul on kindel koht maailmas, mille “keskmes” on Jumal, Neitsi Maarja ja inglid.

33338, 2005-08-05 07:23:49

SAJJ jahutud, TULEB jahuda pole siisski ajavormid. tead seda isegi.

tsukts, 2005-08-05 07:23:49

olevik jahub ja minevik jahus.

Naljakas :o)))

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 07:26:00

See, et Sa keele asjades haritud oled, on mul ammu selge. Vabandust, kui ma seda küllalt selgelt väljendanud pole!

Minu lähtekoht on jälle: ainult eesti keel maksab, ladina ja kreeka keel on lihtsalt tavalised barbarkeeled nagu kõik teisedki.

33338, 2005-08-05 07:26:51

jumal, nejtsi Máarja ja inglid! kas need onn ANOd - Ajdèntihvajjd Noneksisstäntt Optsikts?

33338, 2005-08-05 07:28:26

jaj"aa, parrbarid ehk varvàarad on kxjkk tejsed p'äälä mejje. kahjuks annid sellemxtte mejjle jusst ellèenid.

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 07:28:31

Sai jahutud ja tuleb jahuda pole küll ajavormid, aga kui ajavormidele on jahunud ja on jahumas kui verbi liitvormidele anda eriline nimi, siis põhimõtteliselt tuleb anda nimi (ehkki mitte ajavorminimi) ka nendele vormidele. Seda aga ei tehta. Järjekindlad ei olda.

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 07:30:07

No kus siis Jumal UNO on, kui ma teda igal Pühal Missal väga eksistentsel kujul söön ja joon.

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 07:30:07

No kus siis Jumal UNO on, kui ma teda igal Pühal Missal väga eksistentsel kujul söön ja joon.

uuk, 2005-08-05 07:30:37

tsukts, 2005-08-05 07:17:46

Kui ta vastupandamatult stiilselt alustaks, siis ehk küll. Aga vähe teises võtmes.

uuk, 2005-08-05 07:35:08

Minu lähtekoht on jälle: ainult eesti keel maksab

Mis pinnalt ja kuidas sa seda “puhast eestit” ammutad?

33338, 2005-08-05 07:39:38

Toomas,
ka mina kujutan enndale paljut ette aga söönuks ja joonuks ikkagi ej saa. tuleb su jumala seeditavust lihhtsalt pimesi tunnistada.

toomas, 2005-08-05 07:39:48

Välistamise teel: proovin kõikide keelevormide - käänete, muude vormielementide, sõnajärjemudelite jms. - tagant otsida täpselt! nendele keelevormidele vastavaid tähendusi - need on puhtalt eesti keele tähendused.

Samuti nagu Aristoteles tegi kreeka keelega.

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 07:41:15

Aga täpselt nii ongi! Igaühel on oma tee.
Me saame üksteist oma teedel oma kogemusega julgustada ja heal juhul ehk õpetadagi.

toomas, 2005-08-05 07:42:19

Õppimisest rääkimata.

toomas, Njah, 2005-08-05 07:49:28

<i>Toomas:
Mingis keeles esinevast funktsionaalseosest kui keeleliselt olulisest nähtusest on õige rääkida ainult juhul, kui sellele vastab mingi selle keele vorm (käändelõpp, sõnajärjetüüp vms.) Mõistel “sihitis” mistahes ainuomane keelevormivaste puudub.

Njah:
????
Kas lauseehituslik kompositsioon ei kuulugi keele süntaksi hulka ja kõigel peab olema eriomane käändelõpp. Ka mittekäänetel? Sihitis pole kääne, kuigi tema süntaktilises vormis käänded esinevad...<i>

Njah, näed!, Sa võtad minu poolt esitatud tingimusest keele vorm (käändelõpp, sõnajärjetüüp vms.) välja ühe sõna käändelõpp ja haagid end siis oma retoorilise küsimusega ainult selle sõna külge.

Selline retooriline küsimus on ju selline, millele on väga raske midagi mõistlikku vastu kosta!

toomas, Njah, 2005-08-05 08:04:08

Kas lauseehituslik kompositsioon ei kuulugi keele süntaksi hulka ja kõigel peab olema eriomane käändelõpp. Ka mittekäänetel? Sihitis pole kääne, kuigi tema süntaktilises vormis käänded esinevad...

Sihitis pole kääne, kuid sihitis on lauseehituslik mõiste, mis on üheselt seotud sihitise käände (akusatiivi) olemasoluga kas kõnealuse keele morfoloogias või süntaksis.

Et Sulle lähemalt seletada, mida mõtlen, toon Sulle näite ühest alternatiivsest võimalusest, mille puhul keeles on olemas sihitise asemel Lähetis koos lähetise käände (ergatiivi) olemasoluga kõnealuse keele morfoloogias või süntaksis.

Võtame laused “Tüdruk ujub” ja “Poiss sööb õuna” ja nimetame “tüdruku” A-ks, “poisi” S-ks ja “õuna” O-ks.

Tüüpilises sihitisekeeles (nagu ladina või jaapani keeles) on ühes ja samas “nimetavas” käändes A ja S, kuid O on erilises sihitavas käändes ehk akusatiivis.

Tüüpilises lähetisekeeles (nagu baski või abhaasi keeles) on ühes ja samas “nimetavas” käändes A ja O, kuid S on erilises lähetavas käändes ehk ergatiivis.

Tuleb eriti tähele panna, et kogu sihitise- ja
lähetisekeelte loogika on erinev. Subjektidest ja objektidest traditsioonilises mõttes saab rääkida ainult sihitisekeelte puhul. Lähetisekeeltes ilmnev loogika on hoopis teistsugune - keskendub kausatsioonile, põhjuslikkusele.

Ja nüüd lõppu muidugi: Eesti keel pole ei sihitise- ega lähetisekeel, sest meie keeles pole ei sihitavat ega lähetavat käänet.

PS. Terminid “lähetav kääne” ergatiivi asemel ja “lähetis” mõtlesin välja alles eile õhtul!

Näljane Lohe, 2005-08-05 08:17:46

Tere hommikust siitpere rahvas!

Nagu näete ja õues jalutajad omal nahal tunnevad, maskeerusin täna suureks vihmapilveks, mis katab Soomet ja Eestit. :)))

Palun vabandust ajutiste abamugavuste pärast.

toomas, 2005-08-05 08:21:15

Hea erinevus sihitise- ja lähetisekeelte erineva loogika mõistmiseks (eesti keele loogika sarnaneb selles vastanduses sihitisekeelte loogikaga) võiks olla näiteks lause

Poiss lõi koera ja ujus

Sihitisekeeles tuleb juurde mõelda ...ja poiss ujus - sihitis koer on vähemtähtis kui “nimetis”/alus ja jääb kõrvale.

Lähetisekeeles tuleb juurde mõelda ...ja koer ujus - lähetis poiss on vähemtähtis kui “nimetis”/alus ja jääb kõrvale.

toomas, Näljane Lohe, 2005-08-05 08:29:17

Tere hommikust!

Siin Lasnamäel on juba üsna sinine taevas!

***