Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

uuk, 2005-08-05 00:43:01

Njah, uuk 00:12, 2005-08-05 00:27:54

Nali naljaks, aga piinlikuks läeb.
Viimane vihje - rääkisin konkreetsest vastandatuna abstraktsele. Rääkisin subjektiivsest konkreetsest reaalsusest. Objektiivne määramatus tuli Sinu poolt. Samastasid sõna konkreetne objektiivselt määratuga. Määra ja määri kuida süda lustib.
Ära vaid end ära väsita.

Aga nüüd pean konkreetselt lõpetama.
Sa määra me armuloo lõpp ise. Vabal valikul.
Musi

tsukts, 2005-08-05 00:45:49

Njah, tsukts 00:13, 2005-08-05 00:34:30

Jumal on transtsendentne ja immanentne.

Selle üle ei arutleta, selles ei kahelda, seda ei seletata ega tõestata... seda ei võeta üldse pähegi mitte. Seda vaid usutakse pimedalt, sest nii on öelnud targad ja pühad mehed.

Aamen.

Mes sa sest uugist kiusad? Vaevalt, et ta pühadust teotama hakkab :o)

levi, uuk, 2005-08-05 00:56:12

Sry, uuk, aga ma jätaksin sulle vastamata. Hea pärast.

Njah, uuk 00:23, 2005-08-05 00:59:39

"Pole sa mult küsinud religioosse dogma konkreetsed sisulised omadusi ja pole ma ka midagi asenduseks välja käind. Päriselt Njah, oled süüdimatu või nahhaalne kirjatäi.<i>"

????
Kas lähme ajas tagasi?

Njah: “Kõigil neist, sest dogmaatikad baseeruvad transtsendentsuse kaudu määramatusele.”

Pane tähele, et rääkisin dogmaatika baseerumisest elik sisulisusest, kuigi seda sõna ei kasutanud.

uuk: “Usklikule pole dogma määramatu vaid vägagi konkreetne”

Siin esitasid selle väite, millest tõsisem väitlus lahti läks. Ma ei tea, kas mõtlesid vormilist v sisulist, aga minu küsimus eeldas sisulist vastust.

uuk: “Lehma sitt pole konkreetne samas mõttes nagu armastus on konkreetne”

Sellest lugesin välja dogmaatika täpsustuse armastuseks. Seda enam, et Jumalat millegipärast armastusena kujutada tahetakse.

“<i>Küsisid mult jumala kinganumbrit ja hommikusõõki

Kinganumber oli väike reverans Priidu suhtes, aga peale selle küsisin veel “milline Jumal tegelikult on, /—/ kõik üksikdetailid tema välimuse, iseloomu, harjumuste, eelistuste jne. kohta”

Ja armastuse/lehmasita näide käis konkreetsuse kohta

Ja seepärast ma küsisingi ka armastusest “Kelle armastus ja kelle/mille vastu?” täpsustamaks selle vormi, et edasi juba küsida selle konkreetsuse kohta. Loomulikult sisulise. Loosungid mind ei huvita...

Njah, levi 00:39, 2005-08-05 01:09:21

"sa esiteks muutsid vaikselt oma küsimuse sisu (võimalik, et tänu uuk'i selgitustele võisid aru saada oma küsimuse absurdsusest"

Nagu eelnevast kommist näha, ei muutnud seda mina, vaid uuk.

teiseks sa ei loobunud täielikult sellest ‘määratlematuse’ kasutamisest

Loomulikult, sest transtsendentsuse kaudu istub see määramatus dogmades risti ja põiki sees.

kui dogma oleks määramatu (mida ta kahtlemata ei ole, nagu su endagi tekst

Kas ehk Sina oled valmis kõiki dogmas peituvaid sisulisi omadusi üles loetlema? Sealhulgas transtsendentsuse kohta...

Njah, uuk 00:43, 2005-08-05 01:17:54

"Viimane vihje - rääkisin konkreetsest vastandatuna abstraktsele"

Aga mida konkretset Sa siis dogmaatika kohta rääkisid? Abstraktsus üldistusena sisaldab niiehkteisiti määramatust.

Rääkisin subjektiivsest konkreetsest reaalsusest

Subjektiivne reaalsus pole tegelik reaalsus, vaid ettekujutus sellest ja kajastab tegelikkust abstraktsioonidena.

Objektiivne määramatus tuli Sinu poolt.

Objektiivsus ja sedakaudu ka määramatus sisaldus mu tekstis väitluse algusest peale.

Samastasid sõna konkreetne objektiivselt määratuga

Aga konkreetsus tähendabki seda...

ööhull, 2005-08-05 01:24:43

Uhuu.
Uhhuuu.
Uhhuuuuu!

Njah, tsukts 00:45, 2005-08-05 01:25:22

"Mes sa sest uugist kiusad? Vaevalt, et ta pühadust teotama hakkab :o)"

uukil oli algusest peale võimalik tunnistada, et dogmaatika sisu pole konkreetne. Seevastu hakkas ta oma väljaöeldut kiivalt kaitsma...

Njah, 33338 14:22, 2005-08-05 01:38:28

"mitte nagu se vigane “TÄJJS”minevik, mis sisult onn OLEVIK!"

Vaata tähelepanelikumalt! Vorm on kaudne olevik, aga sisu on minevik

töötab - on töötanud

elik kunagi (minevikus) toimus verbikohane tegevus, aga olevikuks on see lõppenud...

öökull, 2005-08-05 05:24:10

Uhhhuuuuuuuu.
Jälle need loodrid magavad, kes siis konni, rotte, hiiri, mutte, mügrisid püüab?
Maast lahti!

toomas, 2005-08-05 05:26:19

Uhuu! Uhuu! Juba väljas valge. Sina pead ju ise juba ammu magama. Uhuu! Uhuu!

toomas, 2005-08-05 05:45:45

Numbrimees:
mitte nagu se vigane “TÄJJS”minevik, mis sisult onn OLEVIK!"

Njah:
Vaata tähelepanelikumalt! Vorm on kaudne olevik, aga sisu on minevik
töötab - on töötanud
elik kunagi (minevikus) toimus verbikohane tegevus, aga olevikuks on see lõppenud...

Numbrimees ja Njah! Teie keelehuvi teeb rõõmu - ainult lust on ju end neile vestlustele juurde haakida:

1) eesti keeles olevat neli aega - olevik töötab, lihtminevik töötas, täisminevik on töötanud ja enneminevik oli töötanud? See on jälle üks ladina grammatika mehhaaniline ülekandmine eesti keele materjalile (Ladina keeles on tõesti vastavad neli ühesõnalist ajavormi - parandage, kui eksin - olevik laborat, lihtminevik laborabat, täisminevik laboravit, enneminevik laboraverat.). Eesti keeles on ainult kaks aega - olevik <b>töötab, on ja minevik töötas, oli - ning suur hulk erinevaid mitmesõnalisi verbiühendeid nagu on töötamas, oli töötanud, sai töötanud jne.

2) Kui siiski rääkida ladinapäraselt neljast ajast, siis neid on hea võrrelda, kasutades abimõisteid K/kõnelemishetk; T/toimumishetk; V/viitamishetk

esimese astme lihtsustusena

töötab - K=T=V
töötas - enne K-d: T=V
on töötanud - enne K=V-d: T
oli töötanud - enne K-d: V; enne V-d: T

toomas, bold korda, 2005-08-05 05:48:56

1) eesti keeles olevat neli aega - olevik töötab, lihtminevik töötas, täisminevik on töötanud ja enneminevik oli töötanud? See on jälle üks ladina grammatika mehhaaniline ülekandmine eesti keele materjalile. (Ladina keeles on tõesti vastavad neli ühesõnalist ajavormi - parandage, kui eksin - olevik laborat, lihtminevik laborabat, täisminevik laboravit, enneminevik laboraverat.) Eesti keeles on ainult kaks aega - olevik töötab, on ja minevik töötas, oli - ning suur hulk erinevaid mitmesõnalisi verbiühendeid nagu on töötamas, oli töötanud, sai töötanud jne.

toomas, Njah, 2005-08-05 06:00:44

uuk:
Olgu see dogma siis kiriklik õpetuslasuse ehk teiste ühiskogemusest kasvanud kasulik vaimulik viide või ülemeelelise olemisvaldkonna või Jumala kirjeldus, määratlus või muu Njahi jaoks lulluluulu, igal juhul on usklik sellesse suhestumise läbi sellest ka kaunis konkreetselt mõjutatud.

Njah:
See mõjutamine on sedavõrd määramatu, et iga mõjutatu väidab selle kohta oma teistest erinevat versiooni. Ei saagi ju teisiti olla sest objektiivse tabamatuse korral hakkab iga usklase fantaasia looma erinäolist ettekujutust.

Aga oled Sa selle peale mõelnud, Njah, et objektiivsus kõigi nende erinevate ettekujutuste kiuste võib välja kooruma hakata tõigast, et suur hulk inimesi on aastasadu järjepanu nädalast nädalasse üheskoos näiteks Pühadel Missadel hoolimata sellest, et nende ettekujutused Asjast on väga erinevad ja neid omavahel tavaliselt läbi ei räägita?

toomas, 2005-08-05 06:08:37

uuk:
“Ühe elusa inimese elus kogemus ja selle määrajad, on konkreetsem kui üldine abstraktne valem.”

Njah:
Kogemus pole millegi määraja ega tõestaja, sest on paratamatult tõlgendamise tulemus. Ja tõlgendamine on ego subjektiivne meelevald.

Paljude egode subjektiivses meelevallas üksteisest sõltumatu korduvus on objektiivsus.

Objektiivsus on suurem kui mõõdetav konkreetsus/reaalsus.

Valem on kogemuse tõlgendamisest igal juhul konkreetsem, sest annab alati ühtedele sisendväärtustele samasid väljundväärtusi erinevalt tunnete lükata tõmmata ego antavaist hinnanguist.

Ükski valem pole subjektiivsusest vaba objektiivsus. Iga valem on paljude egode subjektiivses meelevallas üksteisest sõltumatult korduv objektiivsus.

toomas, PM, 2005-08-05 06:14:58

Peab mats jah praegu teistmoodi tõrksust endale selgeks õppima kui lihtsalt vagura veisena kodus istumist ja selle lootmist, et küll läheb mööda.

tsukts, 2005-08-05 06:15:13

Aga oled Sa selle peale mõelnud, Njah, et objektiivsus kõigi nende erinevate ettekujutuste kiuste võib välja kooruma hakata tõigast, et suur hulk inimesi on aastasadu järjepanu nädalast nädalasse üheskoos näiteks Pühadel Missadel hoolimata sellest, et nende ettekujutused Asjast on väga erinevad ja neid omavahel tavaliselt läbi ei räägita?

Mis on missades objektiivset? Nende toimumine ja inimeste osalemine nendel?
Sama objektiivsed on tantsupeod, discod ja... (kuidas neid ettevõtmisi tänapäeval nimetataksegi). Ka sinna kogunevad inimesed erineva eesmärgiga - kes koibi liigutama, kes tibisid lantima. Ja sealgi pole via taolist jututuba, kus nad oma eesmärke arutaksid.

toomas, Njah, 2005-08-05 06:21:12

uuk:
Vaata kuskilt järele kategooriaid konkreetne/abstrakte"

Njah:
Abstraktne on alati üldistus elik sisaldab endas määramatusi. Niiet määramatuse asendamine abstraktsega ei muuda seda konkreetseks.
/.../Mida rutem suudad mulle religioossete dogmade sisulise konkreetsuse tõestada, seda rutem sest teemast rahu saad...

Aga palun! Armulaualeivas on Jeesuse Kristuse ihu konkreetselt (Sinu terminoloogias!) õhuke hapendamata leib (uukil hapendatud leiva tükid) ja armulauaveinis on Jeesuse Kristuse veri konkreetselt (Sinu terminoloogias!) vein.

tsukts, 2005-08-05 06:21:22

Paljude egode subjektiivses meelevallas üksteisest sõltumatu korduvus on objektiivsus.

Kui palju seda sõltumatust ikka on? Kui ma kirjutan
A, siis loed sina seda: aaa, mitte bee, ega õõõ.
Kui sa oleksid üles kasvanud džunglis Tarzanina ja poleks kunagi seda märki näinud, ega miskit tast kuulnud, ning esimesel nägemisel öelnud, et see on ju aaa, siis võiks sõltumatusest rääkida.

tsukts, 2005-08-05 06:25:50

Ükski valem pole subjektiivsusest vaba objektiivsus. Iga valem on paljude egode subjektiivses meelevallas üksteisest sõltumatult korduv objektiivsus.

Loomulikult. Kuna valem kirjeldab objekti lihtsustatud mudelit, siis on ta alati subjektiivne.

***