Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Ti, 2005-07-26 21:48:13

*
/selgitab pisut kohmetult..

Võib-olla tundus kellelegi mu väike iroonia ‘kõik on ühe’ üle veidi kohatu..
Ma saan ju aru küll, mis selle all mõeldakse. No enam-vähemgi..

Mu enda jaoks tähendab see ütlemine vaid seda, et loodus-kõiksus toimib kooskõlaliselt. Et selles ei leidu otstarbetuid, mõttetuid asju-nähtusi-olendeid.

Aga et see ütlemine- kõik on üks-, nalja on hakanud tegema (vähemalt mulle).. ma arvan, et siin on mängus see vana Baskini naljafenomen. Mäletan kuskilt ta ütlemist, et korda üht sõna või lauset lõpmatult, absurdsuseni ja ta muutub paratamatult naljakaks..

Just see on vist juhtunud ka meie lausega ‘kõik on üks’. Me oleme ta üleekspluateerinud.

/Mõni päev tagasi oli Eesti TV 50.-juubeli puhul korduses vanad naljasaated.
Seal oli üks Baskini vana nali- “Kunstisaalis”-, mida ma esimest korda kuulsin. Täpselt samale ‘skeemile’ ülesehitatud.
No niikui ta ütles järjekordselt ‘kunztizaaliz-’kunztizaaliz..-, ei saanud teisiti, kui purskasin naerma.. :))

v.l., 2005-07-26 22:07:17

Aga et see ütlemine- kõik on üks-, nalja on hakanud tegema

mingil tasandil ongi kõik üks.

Njah, Ti 21:48, 2005-07-26 22:47:10

"Mu enda jaoks tähendab see ütlemine vaid seda, et loodus-kõiksus toimib kooskõlaliselt. Et selles ei leidu otstarbetuid, mõttetuid asju-nähtusi-olendeid."

Milline otstarve on inimlooma sellistel atavismidel nagu pimesool ja sabakont? Ja kuidas saab olla kooskõlaline selline protsess, mis teist samaväärset hävitab? See looduse igatine kooskõlalisus tundub olevat samasugune soovunelmlik sisutühi loosung, nagu ka “Kõik on Üks!”...

Njah, v.l. 22:07, 2005-07-26 22:51:19

"mingil tasandil ongi kõik üks."

See tasand on sel juhul sedavõrd sisutühjaks loosungiks üldistatud, et reaalsest maailmast pole seal enam midagi alles...

DiaTheo, 2005-07-26 22:53:06

Ti`l on loomulikult õigus!

Kuidas saaks inimesel ussjätke põletik tekkida, kui pimesoolt poleks?

Millel saaks inimene jäätunud trepist alla sõita, kui sabakönti poleks?

Niiet ... looduses on kõigel otstarve:-)))

DiaTheo, 2005-07-26 22:55:30

Hoopis vastupidi, just nimelt reaalne maailm, ainsana, ongi seal alles. Seeärast ongi kõik üks ... reaalne maailm:-)

DiaTheo, 2005-07-26 23:02:23

Seda oligi karta, et hiirvaikus tuleb hirmtrallitamise peale. Sedavõrd tormiline tundeareng kulminatsiooni poole ei saagi ju ometi kuigi kaua kesta.

Aga ... lootus pidi viimsena surema. Loodame siis meiegi, et Andrusel on küllasaabunud RJR´le toimsamat rüübet pakkuda, kui seda Masingu (või oli see RJR oma tegu?) kärbseseeneleotis oli. Ja et RJR naaseb selle tagajärjel endisestki wägevamana, et uus trip VIA´s üles võtta:-))

L, Njah, 2005-07-26 23:11:22

*
Olgu-olgu, Njah.
Mu mõtte formuleering polnud tõesti kõige parem.
Võib-olla oleksin pidanud hoopis rõhutama, et ‘kõik on üks’ s.t. lihtsalt kõik on kõigega seotud.

A kas sa ei arva, et need hetkel meile mõttetuna näivad pimesool ja sabakont olid kunagi meie eellastele siiski vajalikud?

Enam ei ole (vist). Ja on ehk vaid ‘ajaküsimus’, millal nad lõplikult kui mittevajalikud, kaovad..

A DiaTheo vaste- ‘reaalne maailm’- ‘kõik-on-ühele’, see oli hea.

Jah, reaalne maailm- see üks ja ainus, mis meil on.
See ta on.

Ti, Njah, 2005-07-26 23:13:14

*
23.11 kommentaar oli Ti oma.

tsukts, 2005-07-26 23:13:15

Njah, Ti 21:48, 2005-07-26 22:47:10
Milline otstarve on inimlooma sellistel atavismidel nagu pimesool ja sabakont?

Möhh???

Minu teada kutsutakse atavismiks kaugete esivanemete tunnuste taasilmnemist. Kas sul on andmeid, et mede vanematel või vanavanemate põld pimesoolikat ega sabakonti?

Kes küll, 2005-07-26 23:22:00

peitub L-maski taga??

:-)

Ti, 2005-07-26 23:40:00

*

Kes küll peitub L-maski taga?

Keegi ei peitu :)))

Ikka Ti olen. Näpp lihtsalt vääratab..

Mis iseemesest toetab Njahi veendumust, et mõttetuid nähtusi ja liigutusi leidub siin maailmas ikka kaa.. :)))

levi, 2005-07-26 23:40:41

Ma kalduks aga praegu küll pigem Njah-i väljendatus sisalduva poole, ehkki ma täpselt ei tea, mida Njah selle all täpselt silmas pidas. Miks? Selgitan alljärgnevalt.

Loodan, et nõustute, et me kõik kasutame mõistet ‘reaalne maailm’, mille täielik ja täpne sisu on igaühele eriomane ja ühel või teisel määral teiste arusaamast erinev. Vaadake, kõik inimesed on oma õigsuses ‘reaalse maailma’ osas mingil põhjusel veendunud? Mis see on, mis selle õigsustunde tekitab? Võtke kasvõi sellise vaimuhaige jutt ‘reaalsusest’, mis meile tundub olevat täiesti ebareaalne. Tema aga on selle ‘reaalsuses’ täielikult veendunud! Järelikult on kõik inimesed selle ‘reaalsuses’ veendunud, mida nad õigeks peavad, kuid selle ‘reaalsuse’ seletus on siiski ühest äärmusest teise.

Ja kui nüüd see arusaamine või arvamus on üksteisest nii erinev, siis missugune on see ‘reaalne maailm’, mis on kõigile ühine? Milles see ‘ühine reaalne maailm’ koosneb? Kas ainult arvamustest või ainult meeltega tajutavas? Või seda nö ‘päris reaalset maailma’ ei olegi? Või ole seda vajagi,et see ühine oleks, sest reaalset maailma ei ole keegi suuteline täielikult ‘hõlmama’ ning igaühele üksnes tema enda oma?

Või?

levi, 2005-07-26 23:42:14

Aga sellega olen päri, et miski siin maailmas ei toimu niissama. Nõustun sellega ka isegi siis, kui ma ei tea, mis ja miks parasjagu miski toimub.

Njah, L 23:11, 2005-07-26 23:42:42

"Võib-olla oleksin pidanud hoopis rõhutama, et ‘kõik on üks’ s.t. lihtsalt kõik on kõigega seotud."

See meil Helega juba ammuvaieldud vaidlus. Seosed võivad ju kõigel kõigega olla, kuid maailma ebalineaarsus tähendab ka seda, et ühed seosed on teistest tugevamad ja osutuvad seetõttu määravaiks, samas kui nõrgemate mõju on sisuliselt olematu.

Maailma sidususe seisukohalt osutub määravaks ka interaktsioonide levikiirus, mis teadaolevalt ei ületa valguse kiirust. Kui mingi galaktika asub x valgusaasta kaugusel, siis tee siin Maapeal missugust tsirkust tahes, selle mõju sellele galaktikale aga ei jõua enne x aastat pärale. Ja Universumi teadaolev ulatus on mõõdetav miljardite valgusaastatega.

A kas sa ei arva, et need hetkel meile mõttetuna näivad pimesool ja sabakont olid kunagi meie eellastele siiski vajalikud?

Ega ma ses suhtes vaidlegi. Väide maailma täieliku otstarbekohasuse suhtes oli siiski oleviku vormis elik maailm olevat just praegu (ja lisaks ka enne ja pärast) täiesti otstarbekohane. Ometi leidub ses nii mõndagi, millel otstarve kas puudub v on muutunud selle vastaseks.

Enam ei ole (vist). Ja on ehk vaid ‘ajaküsimus’, millal nad lõplikult kui mittevajalikud, kaovad..

Ei pruugi ilmtingimata kaduda. Evolutsioonil on see iseära, et kui just liiga hullusti ei sega, siis ei pruugi kaduda, kuna ei sega otseselt järeltuleva põlvkonna elujõuliseks kasva(ta)mist.

A DiaTheo vaste- ‘reaalne maailm’- ‘kõik-on-ühele’, see oli hea.

Hea ja lööv võis ta ju silmale lugeda ja kõrvale kuulata olla, aga tähenduse poolest ei enamat sisutühjast loosungist...

Njah, levi 23:42, 2005-07-26 23:48:59

"Aga sellega olen päri, et miski siin maailmas ei toimu niissama. Nõustun sellega ka isegi siis, kui ma ei tea, mis ja miks parasjagu miski toimub."

Isegi kui kõigele põhjus leidub, ei tähenda see veel nähtuse enda otstarbekohasust...

DiaTheo, 2005-07-26 23:49:33

Hea ja lööv võis ta ju silmale lugeda ja kõrvale kuulata olla, aga tähenduse poolest ei enamat sisutühjast loosungist...

Seda minagi!

DiaTheo, 2005-07-26 23:51:31

Ometi leidub ses nii mõndagi, millel otstarve kas puudub v on muutunud selle vastaseks.

Tervel maailmal pole mingit otstarvet.

levi, Njah, 2005-07-26 23:55:22

Isegi kui kõigele põhjus leidub, ei tähenda see veel nähtuse enda otstarbekohasust...

Seda ei oska ma öelda, sest ma ei tea seda. Suhtun selistesse asjadesse ettevaatlikult. Leian, et kui inimene ei näe otstarvet, siis ei saa see veel veenvalt tõestada või ‘põhjendada’ mulle mingi nähtuse ebaotstarbekust või otstarbe puudumist.

Aga otstarbekkus ja kõigi materiaalse maailma nähtuse seos on siiski erinevad asjad.

levi, DT, 2005-07-27 00:00:04

Tervel maailmal pole mingit otstarvet.

Kas sa pead otstarve all silmas kasulikkust või eesmärki või mõlemat?

***