Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

skeptik, 2005-08-03 18:26:06

kaak, skeptik, 2005-08-03 18:19:54

II tüübi diabeedi puhul on insuliini tootvad rakud surnud. Surnud. Kui sa väidad, et mingil moel on võimalik surnuid ellu äratada, siis oled Nobeli meditsiinipreemia ära teeninud.
Kui II tüübi diabeetik jätab insuliini süstimise katki, siis sureb temagi.

Ära aja lolli juttu, skeptik.

Vabandust, läks sassi I ja II tüüp :-((
Jutt käib ikka I ehk insuliinsõltuvast diabeedist.

Hele, 2005-08-03 18:28:06

tsukts: Kui täiesti tervele inimesele süstida insuliini siis annab ta otsad.

Sõltub doosist. Väike doos ei tee tervele inimesele suurt miskit - insuliini toodab ka organism ise. Väikeste insuliinidoosidega olevat püütud (mittediabeetikutel) anoreksiat ravida. Suur doos insuliini viib koomasse ja võib tappa iga inimese, olgu ta terve või diabeetik.

Muide, kunagi olevat püütud insuliinikoomadega psüühikahaigusi ravida, tänaseks on see raviviis minuteada kasutuselt kadunud. Patsiendid pidid seda korduvalt läbi tegema ja arvata võib, et see oli üsna vastik. (Võimalik, et on olemas meeldivamaid ja loomulikumaid viise aju restartimiseks;)

http://www.pbs.org/wgbh/amex/nash/filmmore/ps_ict.html

Pole võimatu, et kõrge veresuhkru järgi diagnoositud suhkruhaige keha insuliinitootmise või -omastamise võime aja jooksul taastub. Kui selline haige taastumisperioodil nõida külastab, ongi meil järjekordne “imeparanemine”. Kui ta nõida ei külasta ja siiski terveneb, siis jääb võimalus, et diagnoosi ja ravi määranud arst eksis. Igatahes juhtus nii mulle üsna hästi tuttava inimesega Tartus vähem kui 5 aastat tagasi.
Et ka arstid vahel eksivad, ei vaja vist tõestamist.

tsukts, kaak, 2005-08-03 18:30:50

Kas sa oskaksid seda inimeste keeles selgitada?

————————

Parim aeg pulsi uurimiseks oleks ping dan (ajavahemik yin ja yang vahel keskööl), kuid sama hea on varahommik. Sel ajal on yin qi häirimata, yang qi aga pole veel hajunud (sest siis pole veel tööd tehtud). Siis inimene ei ole veel söönud ning kanalid ja kollateraalid ei ole (eksitavalt) täitunud ja qi voolab ühtlaselt. Siis ei ole qi ja veri veel hakanud korrapäratult liikuma. Pulsi katsumise ajal tuleb uurida patsiendi vaimu läbi tema silmade. Vaadates näojumet (viit värvi) saab hinnata siseorganite ja -elundite (zang fu) tervist (täitumust ja tühjust). Kasutades kõiki neid uurimismeetodeid ja tulemusi kokku võttes saab teha otsuse elu ja surma küsimustes.
Veri koguneb ja liigub veresoones (mai - tähendab nii pulssi kui veresoont). Pikk pulss näitab, et qi voolab ühtlaselt. Lühike pulss näitab kõrvalekallet qi tasemel. Kiire pulss (kuus lööki hingamistsükli kohta) näitab, et haigus on mõjustanud südant. Suur pulss näitab haiguse süvenemist (progresseerumist). Kui pindmine pulss on tugev ja liias, tulvab qi üles. Kui sügav pulss on tugev ja liias, siis on qi seiskunud keha sisemuses (kõhupuhitus või tursed). Kui pulss on vahelejätmistega, siis qi kollapseerub. Kui pulss on peen ja väike, siis on qi nõrk (vähene). Kui pulss on korrapäratu (kare), siis on valu südames. Kui pulss ilmub nagu allikast välja sööstes, siis haigus halveneb ja prognoos on halb. Kui pulss on algul väga nõrk ja peen, kuid ootamatult muutub sitkeks (pingule või traatjaks), on see surma märk.

On olemas neli sessoonset pulssi. Kevadel on pulss pingul. Suvel on pulss täis. Sügisel on pulss pinnalujuv. Talvel on pulss põhjavajunud. Kui pulss on suur, on patogeenne energia (xie qi) tugev. Kui pulss on väike, on antipatogeenne energia nõrk. Yang liia puhul on pulss suur ja pindmine. Patogeense energia äärmise liia korral on pulss väike ja peen

kaak, 2005-08-03 18:35:37

Insuliinishokke kasutati vähemalt 70-80 aastatel Tartus Staadioni tänaval.
Neid tehti umbes 40 ringi.
Haigele süstiti insuliini, patsient kattus külma higiga, kadus teadvus, oli ka krampe.
Siis aeti voolik suhu kuhu valati suhkruvett...ja haige hakkas toibuma.

Küllaltki sadistlik...nagu ka EKR, ehk elektri kramp-ravi.

Aga muuseas...küllaltki tõhus skisofreenia ravis.
paranemisprotsent polnud sugugi väiksem kui moodsate neuroleptikumide puhul...isegi parem.

Millegipärast räägitakse nendest võtetest ka tänapäeval nostalgiaga.

uuk, 2005-08-03 18:43:07

tsukts, 2005-08-03 17:58:20

Kuule Tsukts, me kirjavahetus mõjub Sulle ju ilmselgelt halvasti. Hakkad juba nahast välja pugema, et Mina õhukest kaitsekihti muutumatuna säilitada.
Ma püüan Sulle enam mitte vastata. Onju.

Viimane katse siis.

Issver, miske mögga: usk ja usaldus ja siirus ja avatus ja... nu see kõik pole ju fakt, vaid luul. Fakt ei muutu sellest tõeks, et ma temasse usun ega valeks kui ma ei usu.

Fakt on väga konkreetne mõiste. Oluline mõiste. Minu aktiivses sõnavaras esineb seda statistiliselt suht harva. Kui õieti mäletan, siis Vias pole seda kindlasti kasutand. Veel vähem eelmises vastuses sinule.
Millest Sa räägid tsukts? Loe uuesti ja ära eelda öeldusse oma kinnisideid. Usk ongi uskumise küsimus. Ei muud. Sina aga libised ikka ja jälle teadusterminoloogiasse. Näib, et sa ei saa hetkeksi oma kategooriakimbust välja vaid raiud sõgeda järjekindlusega ühte joru. Sellise inimesega on ju võimatu kontakteeruda. Lähemal vaatlemisel selgub, et ta ei räägi ju sinuga, ei üritagi sinuga rääkida, vaid mingi endaloodud karikatuuriga sinust. Just sellisega, et jõud parasjagu üle käiks.

Ja möga? Tuleb tuttav ette, et kõik mis meist suurem või meisse ei mahu : pähh! pole olemas!

Muide, mis arvad, kas peaks hakkama roheliste kuradikeste ja punaste marslaste eksisteerimisse uskuma ja delirium tremensit ja skisofreeniat jumalikuks ilmutuseks pidama?

Sa ju teedki juba seda. Küll vähe teisel pinnal.

kui ma ei teaks, et tegelt jaanalind oma pead liiva sisse ei peida, siis ütleksin, et sa just see elukas oledki, et mida sina näinud ei ole, seda pole olemaski. Või oled näinud, aga teed lihtsalt nägu nagu see kuulus mutike, kes esimest korda nägi kaelkirjakut :o)

Millest räägime, vend?

Aga mis puutub su fekalismi ja edasisse sappi, siis järeldan sellest vaid ühte: Jupiter, sa vihastad, sest sul pole õigus :o))

Kuidas siis muidu. Ikka, ikka. Muidugi järeldad vaid seda, mis su ego silitab.
Järjekindel ja ennasttäis sõgedus ajab tavaliselt kas marru, teeb nalja või võtab vähe nukraks.
Ei oska ennustada, kuidas teinekord reageerin.

uuk, 2005-08-03 18:46:08

Sa oled väga hea illustratsioon Berjdajevi jutule, kui ta ütles, et kunsti teaduslik uurimine seisnebki vaid teose loomiseks kasutatud materjalide ja ja tehnikate uurimises :o)

Ehh tsukts. Eesleiduv materjal pole vaid mateeria vaid kogu eelnev kunstilooming, inimkonna vaimne pärand tervikuna.

kaak, tsukts, 2005-08-03 18:46:44

Mis jama sa mulle siin ette söödad?

Pulsi parameetrite järgi võib muidugu üht kui teist infot saada, aga see pole küll seotud mingite xide ega qidega.

Muuseas, ka juba vanas Kreekas ja Roomas oli pulsi uurimine au sees.

Pulsus regularis et aequalis.
Aordiklapi puudulikkuse korral pulsus celer et altus. Aordistenoosi puhul pulsus parvus et tardus.
Siis veel pulsus paradoxus, alternans, filiformis, tardus...neid on veel.

tsukts, kaak, 2005-08-03 18:54:32

uuk, 2005-08-03 18:43:07

Ehh! Ei ole miskit uut siin netipäikese all. Pole seda ka su sokraatiline vaidlemislaad, sujuv üleminek asjalt isikule ja autohvmailistimine samuti. Lihtsalt naljakas, kui tuttav see kõik on :o)))

Ja kõige huvitavam sinu juures on see meeleolu nii kiire muutus: kas konnasilm sai haiget?

tsukts, 2005-08-03 18:56:36

kaak, tsukts, 2005-08-03 18:46:44

Kõigepealt sry, mu 18:54:32 polnud sulle :o(

Aga see jama on nj pakutud lingilt kus kõige ehedam tõde kirjas :o))

Hele, 2005-08-03 19:01:42

uuk: Lähemal vaatlemisel selgub, et ta ei räägi ju sinuga, ei üritagi sinuga rääkida, vaid mingi endaloodud karikatuuriga sinust. Just sellisega, et jõud parasjagu üle käiks.

Väga tuttav nähtus ja mitte ainult ühe inimese puhul. Loogika- ja eetikareeglid kaotavad kehtivuse, teise sõnu hakatakse endale sobivalt ümber tõlgendama, põlgamatta demagoogiat ja valetki.

Aga kas ei teki igal inimesel mingil määral sarnane reaktsioon sellise info peale, mis liiga tugevalt tema maailmapildist välja ulatub?

Elfitaat ütles kunagi siinsamas Vias, et inime lihtsalt ei võta vastu infot, mille saamiseks ta valmis pole. Teadaolevast liiga erinev inf visatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades välja täiesti sõltumatta tema tõesuse määrast.

tsukts, 2005-08-03 19:03:41

Eesleiduv materjal pole vaid mateeria vaid kogu eelnev kunstilooming, inimkonna vaimne pärand tervikuna.

Miskne pateetika :o)

Inimkond pidi küll Aafrikast pärinema, aga kunsti nüüd need pitekantropused mööda maailma laiali ei vedand: tekkis ja arenes see Aafrikas, Ameerikas, Aasias ja Euroopas täiesti lokaalselt.

tsukts, 2005-08-03 19:06:10

Hele, 2005-08-03 19:01:42
Väga tuttav nähtus ja mitte ainult ühe inimese puhul. Loogika- ja eetikareeglid kaotavad kehtivuse, teise sõnu hakatakse endale sobivalt ümber tõlgendama, põlgamatta demagoogiat ja valetki.

Tee mulle, taipamattule, selgeks, kas sa lohutad uuki või teed talle õrnu etteheiteid? :o)

uuk, 2005-08-03 19:10:59

Hele, 2005-08-03 19:01:42

Nõus

uuk, 2005-08-03 19:17:27

Hele

Aga kas ei teki igal inimesel mingil määral sarnane reaktsioon sellise info peale, mis liiga tugevalt tema maailmapildist välja ulatub?

Siin on ikka vahe, kas inimene üldse üritab seda teise maailmavaadet mõista. Masinglikult öeldes : kas ta teeb katset ainuõigeks sugereeritud kategooriakimpu hetkekski hüljata? Või jaurab piinliku nürimeelsusega oma kaitsemantraid?

Hele, 2005-08-03 19:19:42

tsukts, 2005-08-03 19:06:10

Ma räägin veidrainfotõrje nähtusest nii nagu olen seda täheldanud, mitte ei ürita uugi ja tsuktsi vahel seotud silmadega tädi mängida.

Veidrainfotõrje hüpoteesi lohutavus või etteheitvus sõltub vaatekohast - oled sa tõrjutava info saatja või vastuvõtja. Mul on mõlemat ette tulnud. Omaenda infotõrjumisest saan muidugi aru alles tagantjärgi, siis kui maailmapilt infole järele areneb.

tsukts, 2005-08-03 19:22:32

Elfitaat ütles kunagi siinsamas Vias, et inime lihtsalt ei võta vastu infot, mille saamiseks ta valmis pole. Teadaolevast liiga erinev inf visatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades välja täiesti sõltumatta tema tõesuse määrast.

Kui sinus on veel natukenegi teaduslikku mõtlemist ehk siis selgitad rumalale, kuidas on võimalik info tõesuse määra määrata, kui mitte keegi ei esita selle kohta mingeid andmeid ega tõestusi?
Nõutakse ainult avatust ja usku.

tsukts, 2005-08-03 19:25:41

Hele, 2005-08-03 19:19:42
Ma räägin veidrainfotõrje nähtusest nii nagu olen seda täheldanud, mitte ei ürita uugi ja tsuktsi vahel seotud silmadega tädi mängida.

Tjah... muidugi pärast seda ei pruugi tähendada selle pärast, aga antud juhul ja just selle tsitaadi toomisel...
Nu eks ma seon siis oma silmad kinni ja teen näo, et midagi pole olnud... ühesõnaga uugin :o)))

kaak, 2005-08-03 19:27:16

Nende ravitsejatega on päris suur häda.
Vastutust neil ju ei ole mitte mingit, isegi kui haige sureb ilmse totruse kätte.

Mäletan, et Soomes käidi mõned aastad tagasi debatt, kas ikka “vaitoehtolääketiede” on ikka sobiv, ehk nn.alternatiivmeditsiin. Vanasti oli see “uskomus” meditsiin.

Alternatiiv tähendab sisuliselt kahe võrdväärse meditsiini olemasolu, seda aga ei ole.

On olemas “koolimeditsiin”...evidence based meditsiin, mis põhineb vaid uuringutel, faktidel.

Ka uued ravimid läbivad karmi “tsensuuri”.
Mäletan, et näiteks ainuüksi ühe uue ravimi tsükkel kuni tootmiseni maksab ümbkaudu 2 miljardit USD...ja aega kulub selleks 9-11 aastat.

Samas ei maksa kingsepp Kaprali kanasitt mitte midagi...aga kroon muudkui venib.

Aga neid meditsiinilisi usklikke on navalom igas riigis...miks mitte neid pügada.

Ka kirik ju pügab samade põhimõtetega.

uuk, 2005-08-03 19:29:05

Hele
Elfitaat ütles kunagi siinsamas Vias, et inime lihtsalt ei võta vastu infot, mille saamiseks ta valmis pole. Teadaolevast liiga erinev inf visatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades välja täiesti sõltumatta tema tõesuse määrast.

Lisaks veel, et küssa pole vaid “infis” vaid laiemalt, nägemisviisis, “infi” INFOKS tunnistamise iseärades, infotöötluses, filtrites jne

Hele, 2005-08-03 19:31:57

uuk: Siin on ikka vahe, kas inimene üldse üritab seda teise maailmavaadet mõista.

Veidrainfotõrje hüpotees ongi see, et inimene ei üritagi mõista infot, mis talle teadaolevast liiga palju erineb, vaid viskab selle kohe välja - väänab ära, tembeldab lolluseks ja tõmbab maha ilma üritamattagi aru saada, mida teine tegelikult mõtleb, miks ta nii mõtleb ja kuivõrd see mõtlemine reaalsusele vastab.

Infotõrje veidruslävi sõltub muidugi inimesest, aga arvan, et igaühel on kuskil piir, millest veidramat juttu ta enam tõsiselt uurima ei hakka.
See aitab tal maailmapilti terviklikuna hoida.

***