Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

rjr, 2005-07-26 09:41:58

Laama küsis vastu, et mis keeles me õppima hakakma.

Kuidas mis keeles" ei saanud ma aru. vene keeles ikka.

Vene keels ei saa, ütles laama. Hiljem taipasin, et nad ei olnud okupandi keelt
vastu võtnud.

Ütlesin siis, et sanskritis.

Proovime, ütles laama.

Aga kui mu sanskriti oskust - no hindusimi ja budismi põhiteminid ei muud - kuulis, siis vaid naerats ja ütles, et ma pean Ulan-Udesse ministri juurde sõitma - neil kandis usuasjade volinik sllist tiitlit - ja ministri “Volga” tuleb mulle kohe järgi.

Seal aga toimus teatud järeluurimine Dandaroni ja ka Mälli asjus ja et keda budistidest-budoloogidst veel tunnen,kust olen saanud teavet jne.

Ütlesin,et olen ise uurinud, kuigi sain haaratud masingu omaegsetest loengutest.

Ütlesin, et RVL-i kaudu on ju kogu kirjandus kättesaadav ja tõepolest olin tellnnud budoloogidest nii Rosenbergi kui Stšerbatskoid ja veel mitmeid-setmeid asju sealhulgas isegi integraaljooga loojat Aurobindo Gošhi.

Lubati siis saata Mongooliasse õppima kui hea poiss olen ja ilusti Tallinna tagasi lähen.

Isegi rongipilet telliti, sest transsiberi ekspressile oli suvel Baikali kandis raske peale saada.

Rongile läksin küll, aga mõneks ajaks jäingi Venemaa avatrustesse seiklema.

rjr, 2005-07-26 09:47:53

Niisiis rännakuilt naastes kirjutasin Masingule, et elu tundub mõttetu ja absurdne.

Masing vastas:

“Põhiõnnetus kõigil selliseil absurdsusarutlusil on: kui maailmas (inimkonnas) on absurdne kõik, siis ilmtingimata peab olema absurdne ka see olend,kes leiab, et nõnda on ning ka kõik tema arutlused.

Teisi sõnu: absurdne on kannatada absurdsuse pärast”

Neid kirju sai kokku enam kui pooltosinat ja ühes annab “lastevihkajaks” tembeltatud Masing isegi nõu lastekasvatamise kohta...:_)

rjr, 2005-07-26 10:07:02

aga siin oleks nüüd hea koht,
kus te võiksite ka jagada oma
müstilisi& religioosseid kogemusi,
sest küllap teil
neid ka on,
kui hästi ja õigesti vaadata:-)<b> Rasvane

rjr, Uku Masingu kiri, 2005-07-26 10:48:39

Toon veelkord ära Uku Masingu kirja esimese osa:

Põhiõnnetus kõigil selliseil absurdsusarutlusil on: kui maailmas (inimkonnas) on absurdne kõik, siis ilmtingimata peab olema absurdne ka see olend,kes leiab, et nõnda on ning ka kõik tema arutlused.Teisi sõnu: absurdne on kannatada absurdsuse pärast.

Selle vastu võib nyyd väita, et on olemas mingi MINA, kes heidetud organismi ja maailam tunnetama kõige selle mõttetust. Kuid siit järgneks yhlasi, et see MINA on juba kohustatud kannatama, sest muidu teda polekski keegi paisanud siia. Tõrkumine karistusekandmise vastu siis aga on mõttetu või veelgi halvemini – seegi tõrkumine on ette nähtud erilise karistsuena sellele MINAle.

Et kogu selline ja taoline arutlemine mu meelest läheb ummikusse, siis on lihtsam öelda, et iseendast ei ole maailm ega inimkond absurdne. Igat nähet saab moonutada ja väänata, võib rikkuda kuistahes, aga see ei loe nähte kohta midagi. Ning kui vaadelda, miks siis maailma/inimkonda väidetakse absurdseks, sii someti vaid igimuistel põhjusel: mina ei seisa igavesti noor ja energiline, mina pean surema – sellest järgneb, et kõik on absurdne.

Kuid sellest ei järgne üldse mite midagi või vastupidist. Sest tõenäoliselt “mind” ei olekski maailmas tunnistamas maailma absurdseks, kui esivanemad mistahes sajandist oleksid elu praegugi vägevad hipistlikud löömavennad.

järgneb pärastpoole...

inkognito, 2005-07-26 11:32:26

RJR on saanud maha poeetilise mitmekihilise tordiga, kuid tal jätkub ka muid pipstükke sinna kõrvale lisada.
Tänud!
Jah, just sellist VIAd me tahtsimegi!

PL, 2005-07-26 11:34:06

Kui meie vastu näidatakse üles armastust, siis me peaksime mõistma, et me ei vääri seda põrmugi. Keegi ei vääri armastust. See tõik, et Jumal armastab inimest, näitab, et taevases ideaalses asjade korras on kirjas, et igavene armastus tuleb anda sellele, kes seda igavesti ei vääri,“ ja lisab:

„Armastus on sakrament, mida tuleb põlvitades vastu võtta, ning nende huulil ja südames, kellele see osaks langeb peaks olema: Domine, non sum dignus!“

PL: Minu jaoks Raivo üks suuremaid prohmakaid seoses selle looga. Hämmastav kerjuslikkus: alul muudame ennast eikellekski, et “keegi” saaks olla “kõik”; loome vastandite kontrasti ja käristame nende vahe võimalikult laiaks, et saada kätte “Jumala mõõtu”.

Massikritlus kui süüreligioon oma ohvrikultusega, selle sügav sadomasohhism põhjustab paraku vastandit sellele, mida jutlustab Raivo - loovusele ja selle viljale - arengulisusele. Lastepsühholoogid teavad hästi, et just nimelt süü sisendamine röövib lapselt selle perspektiivi ja muudab ta terveks eluks passiivseks kaasalohisejaks.

Ilmselt selliste “kristlike juurtega” on seletatav ka uusorjandus nimega “kapitalism”, mida kirikukristlus tänagi reeglina kuulekalt teenib. Sest ta vajab “vaevatuid ja koormatuid”, mitte vabu, loovaid, õnnelikke inimesi.

EA, 2005-07-26 11:35:44

rjr
Aitäh, huvitavad rännakud. Kujutan selgelt ette, mida tähendab kommunistlikul venemaal tõde otsida - kannatuste jada. See ei ole meeldiv mõtlus vaikses zen-aiakeses, vaid põrgu läbimine, kus kõik ümberringi kõdumeb ja mädaneb. See on absurdi tipp - otsida tõde maailmast, eriti kommunistlikul venemaal. Aga, Raivo, maailm tegelikult ongi absurd - näivus, meelepete. Sa ei eksinud. Ja Masing ka ei eksinud, kui ta ütles, et seda tunnetav inimene on ise ka absurdne (näivus).

Isik ja tema loodud maailma ongi näivus, ABSRUD!
Mõnikord läheb see näidend väga julmaks kätte, vahel on ilus ja rahulik mõtluse aed.

EA, 2005-07-26 11:49:43

RJR

Siis on meie elud mitmeti põimunud. Mina käisin kunagi ühes kristlikus koguduses koos Sinuga, Kelami tütar vist käis seal ka, ja Andrus oli seal, ma mäletan :) Palvetasime seal võõrates keeltes. Kellegi kodus. Võibolla isegi mäletad?

Ja Sina käisid Idamaal Buddhaga kohtumas...
Nii need tõe otsingud põimuvad.

Kusagil on TÕDE! Keegi teab tõde.

EA, 108., 2005-07-26 11:53:12

:))))

Mu eelmine kommentaar oli nr 108. :)

See on püha nirvaana number:) Palvekees on ka 108 pärlit.

Tuleb meelde, et kui ma EELK Usuteaduste Instituudi lõpetasin, siis oli minu tunnistuse nr. 108 !!! Ended ja müstika. Minu tee on 108.

PL, 2005-07-26 11:58:45

Mis võiks olla kristliku afektiivsuse põhjuseks? Mulle tundub, et seesama kontrast - võimalus “hüpata” (sotsiaalselt) endaehitatud põrgust otse “taevasse”, selmet kogeda viimast kui permanentset seisundit läbi elu kõigi faaside.

Muide - nn indigolaste puhul tuleb see eriti teravalt esile: nad lihtsalt keelduvad elust, mis pole loov, arenguline ja õnnelik. Lääne “kristliku tsivilisatsiooni” hammas nende peale lihtsalt enam ei hakka. Tähendab see massikristluse lõppu?

Huvitav on, et kogu see vaimne butafooria toimub seejuures Kristuse nime all - otsekui oldaks varastanud ärilisteks eesmärkidel mõni kallis bränd.

Miks siis kristlane ei saa tõeliselt armastada teist? Sest tema osaks on süü, armastus aga delegeeritud täielikult Jumalale. Süü ka kui teatud ahistav, “maist elu” eitav sotsiaalne arengupatoloogia. Metafüüsika, Traditsiooni Tarkus on siin pööratud tagurpidi ja muudetud “lunastusreligiooniks”, sügavaks sõltuvuseks, mis on teatavasti mittearmastatud inimeste enamlevinud kohanemisviise). Sellesse auku kukkus üksvahe üht jalga pidi ka budalus, ent õnneks pole ta sinna jäänud - kuni väga võimsate tehnikateni välja, mille abil on võimalik kirgastumine saavutada kogenud õpetaja käe all juba selles elus.

Süüreligioon on röövinud meilt meie pärusõiguse katkematule sügavale rõõmule, millel igas uues elufaasis on oma kordumatu nägu. Loomulikult on see rõõm lahutamatu valust, andes niiviisi pühaduse lakkamatuse. Kui meenutada selles vallast mingit tõeliselt vapustavat “ilmutust”, siis meenub mulle ikka ja jälle OSHO nö klassikaline "Sellist last pole sa veel kohanud..."

PL, 2005-07-26 12:09:53

On tore, et Raivo pajatab oma vaimsetest otsingutest - südame teeb soojaks. Kuni inime otsib, on ta püha, kuni “on lõplikult leidnud”, on ta laip.

Nirvaanatki ei avastata mitte selleks, et muutuda laibaks.

Raivo viimatised kirjad meenutavad mulle vabu assotsiatsioone, mida enam ei ohjeldata, sõnaohtruses otsekui vallanduksid paljude aastate pinged, uute assotsiatsioonide üha lisandudes. Nagu mingi teraapia.

Samasuguseid “hoogusid” olen täheldanud siin ka enda ja Eriku puhul. Küllap on nad ravivad, kuna siirad on nad vähemalt. Maskivabad.

Tänud.

PL, 2005-07-26 12:15:30

Kristlusele on peale kasvatatud nii palju liigliha, et tuum - kui see üldse olemas - on lootusetult kaotsi läind. Seepärast tulebki teda aeg-ajalt põhjalikult rapsida (sh ka Jeesust ennast), nagu seda ajalooski korduvalt tehtud (Kierkehaard, Nietzcshe). Ju sääl siis mingi “arhetüüp” on, mida tasub kaevata, asugu see kas või põrgupõhjas.

Vabade assotsiatsioonide vastastikune vallandamine võib siin olla suureks abiks jõudmaks rutiinsest, banaalsest, stereotüüpsest pudipadist raevuka ja rahuarmastava väljakannatamatu sügavuseni. Sest võibolla just selles uskumatus ühtsuses ongi Jumala tegelik suurus.

EA, 2005-07-26 12:15:57

PL
Jah, kuna kogu armastus suunatakse jumalale ensest väljapool, siis jäävad teised, lähedased, sellest armastusest ilma.

Jumalat peab armastama,
aga oma laps või naabrimees, see pole oluline.

Tüüpnäide: juudivanamees ohverdab oma poja jumalale. Või siis jumalakartlik juudivanamees peksmas oma last, kui see ei taha klaverit mängida.

Siit see häda tulebki - usk/ideoloogia on tähtsam kui inimene. Ohverdatakse oma poeg, ja pärast süüakse jumal ise ka ära.

PL, 2005-07-26 12:30:06

"Sulnis Kristus" eeldaks otsekui tema järgijailt sulnist elu, mida igaüks tahaks elada...

Kas pole nii?

EA, 2005-07-26 12:32:43

RJR

Masing, jah ... budakristlus...,
Raivo on tegelikult ka budakristlane:)

Kantslitest hakatakse jutlustama Dharmat.

PL, EA, 2005-07-26 12:34:23

Tüüpnäide: juudivanamees ohverdab oma poja jumalale.

PL: See oli ka ideoloogiline vastulöök “paganlikule” matriarhaadile koos selle julmade inimohvritega (et Jumal seda ohvrit vastu ei võta).

Ometigi on kristlus oma traagilise, omamoodi nihilistliku elutunnetusega langenud madalamale loodusrahvaste sügavast elurõõmust. Näide mh sellest, mida võib religioossusega teha võim.

EA, 2005-07-26 12:57:00

rjr, PL

Raivo on saanud Burjaatiast budaliku pühitsuse/initsiatsiooni. Raivo seisab kahe maailmavaate harjal või murdejoonel. Kujult kristlus, sisult lähedane Dharmale.

EA, 2005-07-26 13:05:29

Kirik suudaks veel pääseda langusest, kui tehtaks läbi põhjalik uuendus, sisuline reform, ning avataks värav - pöördutakse väliselt teelt sisemisele. Sõnade ja kirjatähtede asemel hakatakse õpetama ja harjutama mõtlust - tegelikku Tõe kogemist.

toomas, EA, 2005-07-26 13:56:21

Jumalat ei sööda ära.

toomas, 2005-07-26 13:57:11

Jumal lahustub sinusse.

***