Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Konsuldant, 2005-08-01 01:16:53

Konsuldant pole Konsultant,

PL, 2005-08-01 01:17:32

PRESSITEADÕQ

31. juuli 2005

Seto Kuningriik ja Haanimaa kiroti Vahtsõliinahn tõõnõtõõsõ tunnustamise
paktilõ ala

Puulpäävä, 30. juulil Vahtsõliina linnusõ varõmidõhn peetü Vanaao päivil
saiq kokko Seto Kuningriigi kroonikogo ni Haanimiihhi nõvvokua
delegatsiooniq, et ala kirota katõ muistidsõ naabri Setomaa ja Haanimaa
vaihlinõ tõõnõtõõsõ tunnustamise pakt.

Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu ütel, et tegemist um väega
aoluulidsõ sündmüsegäq, kuna nüüdsest um muistidsidõ piirkundõ Setomaa
ja Haanimaa vaihõl sisse säedü aamõdliguq suhtõ ka kirälikult üles
tähendet. “Täämbä ala kirotõt pakt kand sammu väärtüisi, miä suvitsõl
püürüspääväl kokko pant ütinõ avaldus. Miiq tsiht um üts – avitada ütehn
rikka perändkultuuri ku süvvält juurdunu traditsioonõga Setomaa ja
Haanimaa vahtsõlõ heränemisõlõ ,” ütel Hollo.

Seto Kuningriigi kroonikogo ni Haanimiihhi nõvvokua esindüslikõ
delegatsioonõ ala kirotõt tõõnõtõõsõ tunnustamisõ pakt keskendüs
aoluuliisi piirkundõ Setomaa ja Haanimaa põlisrahva, kultuuri ku
traditsioonilisõ eloviie alalhoitmisõlõ ni ütidsõlõ arõndamisõlõ,
niisama hindätarbõlisõ majapidämise edendämisele. Inne tõõnõtõõsõ
tunnustamise avaliku pakti sõlmmist kirotõdi alla salahanõ pakt, mink
sissu osapoolõq avalikustaõiq.

Seto Kuningriigi ülembtsootska Evar Riitsaar ütel, et aoluust um tiidäq
mitmiid suurõ jõuga salakokkoleppiid, mille sisu um allõs mitmidõ
aastidõ peräst avalikuks tulnu. “Miiq salahanõ pakt sais katõ kimmä luku
takahn ja kummagi osapoolõ käehn um üts võti. Hoiami ja valvami ütitselt
miiq põlitsidõ piirkundõ väärtüisi ni ainult ütitselt saamiq uma leppe
põhimõttiid ka muuta vai tävvendädäq,” selgüt ülembtsootska salahadsõ
pakti olõmust. “Usumi, et ku tulõvaisi põlvi joosul salapakti sisu
avalikus tetäs, tege tuu au mõlõmbalõ poolõlõ.” Inämbä olõõiq kumbki
puul peri salahadsõst paktist kõnõlama.

Põlitsidõ naabridõ setodõ ja haani rahva tihedämp kuuhntüü ütitsidõ
tsihtõ saavutamisel um kasunu vällä õgapäävätsidest suhtist, mitmidõ
elooluliisi küsümiisi lahendamisõ vajadusõst. Viimätsel aastal um
alostõt ka Seto Kuningriigi ni Haanimaa aamõtligõ suhtidõ arõndamist.

Suvitsõl püürüspääväl peiq Seto Kuningriigi kroonikogo ku Haanimiihhi
nõvvokua esindäjäq tippkokkosaamisõ, kon võeti vasta ütine avaldus
põlitsidõ naabridõ kultuuri ja eloviie säülütämise kotsilõ. Juunihn
tetti vallalõ Haani puhkõ- ja suusakeskusõhn Haanimiihhi nõvvokua
iistvidämisel ka ainulinõ näütüs “Legend Haanimaast ja haani rahvast”,
mink näütäs edimäst kõrda ilmamuna sümbolist algusõ saanuq Haanimaa
saamisõ luku . Näütüs um vallalõ kõigilõ huviliisilõ, edespidi rändäs
tuu Haanjast ka mujalõ.

Tävvendäväq küsümiseq
Evar Riitsaar, Seto Kuningriigi ülembtsootska / tel 511 7361
Agu Hollo, Haanimiihhi nõvvokua vanõmb / tel 539 70728
Alvar Vodi, Haanimiihhi nõvvokua adjutant / tel 562 13178

PL, 2005-08-01 01:23:34

Kohtumiseni teatris ja unenägudes

PL

Pärimusteater “Loomine” esitleb

“LEMMINKÄINEN - MÄNG KALEVALA TEEMAL”

See on Lemminkäise armastuse, sõjakäigu ja hukkumise loo kirglik, võimas ja
rõõmus esitus!

Lemminkäise lugu - ühtaegu ülbe ja lahke, tark ja kiuslik, ilmetlusväärne ja
häbiväärne - on ajapiiridest üle, mõistetav ja kaasakiskuv ka nüüd ja
praegu!

Näitemängu materjal pärineb “Kalevalast”, Suomen Kansan Vanhat Runot
kogumikest ja saami folkloorist.

Traagiline lugu jutustatakse helge ja jõulise lauluna kasutades vanu
runosid, saami joige ja karjala loitse!

Vaatajale pakub see võimaluse astuda sammuke lähemale soome-ugri
maailmapildi mõistmisele.

Lavastaja - Jaan Tooming, kaaslavastaja - Anne Türnpu
Kunstnik - Liina Tepand

Etenduses mängivad - Anne Türnpu, Kristjan Sarv, Eva Klemets, Kõrgema
Lavakunstikooli XXII lend.

Külalisena teeb kaasa Saami joiguja Ailu Gaup (Norra Saami Teatri näitleja,
helilooja ja muusik, kes teinud koostööd Jan Garbarekiga - CD-l “I took up
the runes”)!

Esietendus - 28.juulil Tartus Ülemaailmsel Jutu-Uurijate Kongressil!

Etendust mängitakse 28. ja 29.juulil Tartu Sadamateatris (algus kell 21.00)
ja 30. 31.juulil, 1. 2.augustil Tallinnas Rocca al Mare vabaõhumuuseumis
(algus kell 20.30)! Etendus kestab 1 tund.

Piletid Piletilevist, Tartu Sadamateatrist ja enne algust kohapeal!

Kohtumiseni!

Pärimusteater Loomine

www.loomine.ee

Hannelore Juhtsalu
Reklaamijuht
Pärimusteater Loomine
www.loomine.ee
5233362

Konsultant, 2005-08-01 01:23:56

Konsuldant pole Konsultant,

Pahasti küll, nüüd tabas hea inimese kuri needus valet inimest.

Teisele auku kaevad...

Hele, 2005-08-01 01:25:29

PL: Aga küll teadus sellegagi ükskord toime tuleb.

Loodan. Kindel ei saa ma ses olla.

Ükskord teab teadus KÕIKE - ka “väliselt”

Mõned teadlasedki loodavad seda. Theory of Everything.
Võimalik, et usk, et kõik on mõistetav, on sama naiivne kui usk, et kõik on nähtav või et kõik on söödav.

(ei peagi teadlased selleks müstikuiks hakkama nagu mingid kvantfüüsikud).

Kvantfüüsikud on teadlased.
Mõned neist on muidugi ka müstikud. Mõned on venelased ja mõned on kristlased jne.
Aga kvantmüstika on hoopis miski muu...

Ja müstika on hea ilma kvanditagi.
Või kui müstika koos kvandiga, siis peab see jah-sõna ikka mõlemalt poolt tulema. Muidu on nii nagu rahvaloendusel, kus abielus naisi on hulga rohkem kui abielus mehi.

Ja Wilberi taevaid ma ei tea... ei ole leidnud korralikku teoreetilist mudelit selle vähesegi kohta, mida tean. Võibolla on mul mudelile kretiinselt kõrged nõudmised. Et ikka kirjeldaks, seletaks ja prognoosiks oluliselt paremini kui lehesaba horoskoop.

skeptik, 2005-08-01 01:26:56

PL,
kui Sa seda asja nii tõsiselt võtad, siis ilmselt oled tuttav ka nt Moody väidete ümberlükkajatega ja sellegagi, kuidas neid kogemusi tänapäeva teadus seletada püüab.
Üheks teeks on ka püüd kogemust kunstlikult esile kutsuda, mis mõnedel ketamiiniga ka õnnestunud on, kuigi lahtisi otsi on jätkuvalt.

http://leda.lycaeum.org/?ID=9264
http://www.lycaeum.org/drugs/Cyclohexamines/Ketamine/Ketamine_near-death.html
http://www.susanblackmore.co.uk/si91nde.html

Otsid Sa “tõde” või kinnitust oma usule? Lõplikku “tõde” me küll ei leia, kuid usule võime selektiivse tuhnimisega kinnitust leida alati, aga sel juhul pole “tõde” enam oluline. Usul on omadus anda “lõplikke” vastuseid, ilmselt seepärast see nii kütkestav ongi.

skeptik, 2005-08-01 01:28:48

aga tänaseks - head ööd!
:-)

Hele, 2005-08-01 01:29:16

PL, 2005-08-01 01:23:34

Jaa, see Lemminkäinen oli hea!

Konsultant, 2005-08-01 01:37:34

ei ole leidnud korralikku teoreetilist mudelit selle vähesegi kohta, mida tean. Võibolla on mul mudelile kretiinselt kõrged nõudmised. Et ikka kirjeldaks, seletaks ja prognoosiks oluliselt paremini kui lehesaba horoskoop.

Mida täpselt üritad modelleerida?
Mõnd kogemust, kogemuste gruppi, tervet maailma?

PL, skeptik, 2005-08-01 01:39:00

PL,
kui Sa seda asja nii tõsiselt võtad, siis ilmselt oled tuttav ka nt Moody väidete ümberlükkajatega ja sellegagi, kuidas neid kogemusi tänapäeva teadus seletada püüab.

PL: Olgu, küsin siis teisiti: kuidas ta seletab kehastväljumise kogemust NDE ajal, mis on tunnistajate poolt dokumenteeritud (surnu “kuulis”, mida arstid-õed jt kõnelesid, “nägi”, mida täpselt tegid - ja pärast jutustas sellest detailselt asjaosalistele, kes ei uskunud oma kõrvu)?
/PL

Üheks teeks on ka püüd kogemust kunstlikult esile kutsuda, mis mõnedel ketamiiniga ka õnnestunud on, kuigi lahtisi otsi on jätkuvalt.

PL: Soovitan nt Muldooni astraalprojektsiooni harjutusi, shamaanirännakut jms lihtsaid ja loomulikke OOBE esilekutsumise tehnikaid.

Muide, ka unes oleme OOBE sesiundis.
/PL

http://leda.lycaeum.org/?ID=9264
http://www.lycaeum.org/drugs/Cyclohexamines/Ketamine/Ketamine_near-death.html
http://www.susanblackmore.co.uk/si91nde.html

Otsid Sa “tõde” või kinnitust oma usule? Lõplikku “tõde” me küll ei leia, kuid usule võime selektiivse tuhnimisega kinnitust leida alati, aga sel juhul pole “tõde” enam oluline. Usul on omadus anda “lõplikke” vastuseid, ilmselt seepärast see nii kütkestav ongi.

PL: Kas teadus on usk? Isegi teadus, mis end pidevalt osaliselt petab (nagu see “välisele” teadusele omane), ei ole seda mitte 100% (midagi jääb ju ka tingimisi sõelale) - rääkimata “seesmisest”, mille teadmine tänaseks lõplik.
/PL

Konsultant, 2005-08-01 01:48:36

PL: Soovitan nt Muldooni astraalprojektsiooni harjutusi, shamaanirännakut jms lihtsaid ja loomulikke OOBE esilekutsumise tehnikaid.
Muide, ka unes oleme OOBE sesiundis.
/PL

No kus nüüd lajatatakse kõik ühte patta... suursuguse ignorantsusega.

i ole seda mitte 100% (midagi jääb ju ka tingimisi sõelale) - rääkimata “seesmisest”, mille teadmine tänaseks lõplik.
/PL

Vaata et vaimne Ülemiste Vanake sellise suurustamise peale ei ärka... ja kogu seesmise värgi veega alla ei lase.

Koobalt 60, 2005-08-01 01:57:09

Tähtsad jutud Teil siin. Keele viib alla.

tsukts, 2005-08-01 01:58:54

PL: Kas teadus on usk? Isegi teadus, mis end pidevalt osaliselt petab (nagu see “välisele” teadusele omane), ei ole seda mitte 100% (midagi jääb ju ka tingimisi sõelale) - rääkimata “seesmisest”, mille teadmine tänaseks lõplik.

Loen ma sind ja vaatan, et see millest sa siin räägid, võib olla maksimaalselt psühhiaatria ja psühholoogia kuid mitte mingil juhul kogu teadus, ega ammugi mitte mingi ‘Absoluutne Tõde’.

Arvad et avastasid AU-8?
Jah, oli küll mõni aeg tagasi selline imerohi, kuid kuhu ta nüüd jäänud on?

Hele, 2005-08-01 03:10:46

skeptik: Lõplikku “tõde” me küll ei leia, kuid usule võime selektiivse tuhnimisega kinnitust leida alati, aga sel juhul pole “tõde” enam oluline.

Nii see on. Kehtib ka ateismi, materialismi jms kohta. Igaüks püüab oma kogemusi seletada lähtuvalt oma teadmistest ja maailmapildist.

Aitähh linkide eest. Mõndagi tuli tuttav ette. Muide, Susan Blackmore on kõigi “narkootikumide” legaliseerimise pooldaja - ta on tarvitanud paljusid psüühikat mõjutavaid aineid ja pruugib regulaarselt kanepit ja LSD-d. Ta leiab zen-meditatsiooni õppinuna, et mõned ained viivad lühikeseks ajaks samasugusesse eneseteadvuse hajumisse nagu zen.

http://www.susanblackmore.co.uk/Drugs/HAC03.htm

Hele, 2005-08-01 04:11:06

Konsultant, 2005-08-01 01:37:34
Mida täpselt üritad modelleerida?
Mõnd kogemust, kogemuste gruppi, tervet maailma?

Unistustes - kõikvõimalikke kogemusi. Meeleseisundite hulka.
Et saada teada, millised meeleseisundid üldse võimalikud on ja kuidas need omavahel seotud on, milliste tehnikatega kust kuhu saab. Leida objektiivsed (väljaspoolt mõõdetavad) parameetrid, mis subjektiivse kogemusega mingi mõistliku täpsuse piires üksüheses vastavuses on. Võimalike meeleseisundite hulk kuidagiviisi ära “kaardistada”, sellel “maastikul” asukohta ja kaugusi määrama ja ringi liikuma õppida.

See on selline ilmattu suur ülesanne, kas ja kuipalju see üldse võimalik on, ei tea.

Esialgu püüan omaenda kogemustest aru saada. Mõned neist sarnanevad mingil määral teiste inimeste mõnede kogemustega, mida “müstika” ühisnimetaja all kirjeldattakse. Mõnikord tunnen midagi ära. Aga selle ühisnimetaja all kirjutattakse ka igasugust para, kaldun arvama, et suur osa kokkukirjutattust lihtsalt pole tõsi. Aga mingi osa kindlasti on. Ligikaudu sama lugu nagu nende vanaaegsete reisikirjadega.

33338, 2005-08-01 06:30:04

nagu näha jäjj Ele täna ilma uneMatita. nii nad trúudust murravatki.

Hele, 2005-08-01 10:04:45

33338: Ele täna ilma uneMatita

võtsin viimast enne puhkuse lõppu,
nüüd langen reaalisõltuvusse
ütelge midagi ilusat...

DiaTheo, 2005-08-01 10:15:56

SLS (surmalähedane seisund) spetsialist Susan kirjutab:

Although most of us fear death to a greater or lesser extent, there are now more and more people who have “come back” from states close to death and have told stories of usually very pleasant and even joyful experiences at death’s door.

Minu jaoks nats mööda vaatevinkel.
Inimeste surmakartus ei ole (vähimalgi määral?) suremise protsessi piinade kartus. See, mida kardetakse (pole seegi päris õige sõna), on ikka surma pöördumatus, elust lahkumise kahju, lõplik ja tingimusteta hüvastijätt kõige armsaga, mis selles ilmas omane on olnud.

Aga see oli tal vaid sissejuhatus, pigem rohkem kirjanduslik kõrvalepõige. Niiet, sest pole suuremat lugu.

DiaTheo, 2005-08-01 10:39:01

Need kaks Hele steitmenti on omavahel heas korrelatsioonis:

1)
Et saada teada, millised meeleseisundid üldse võimalikud on ja kuidas need omavahel seotud on, milliste tehnikatega kust kuhu saab. Leida objektiivsed (väljaspoolt mõõdetavad) parameetrid, mis subjektiivse kogemusega mingi mõistliku täpsuse piires üksüheses vastavuses on.

2)
nüüd langen reaalisõltuvusse

Ja puhkus ehk reaalisõltuvusest eemalviibimine seletab ära mõned ... no ütleme siis nii, et puhkuse aegu toimus reaalisõltuvuse aegu kokkulapitava mudeli tarbeks “omaenda kogemuste kogumine”.

Konsultant, 2005-08-01 11:00:19

Et saada teada, millised meeleseisundid üldse võimalikud on ja kuidas need omavahel seotud on, milliste tehnikatega kust kuhu saab.

Vaat nende tehnikatega on nii, et need mõjuvad individuaalselt. Ühele see, teisele teine. Üldiselt on palju teid samasse kohta jõudmiseks.

Leida objektiivsed (väljaspoolt mõõdetavad) parameetrid, mis subjektiivse kogemusega mingi mõistliku täpsuse piires üksüheses vastavuses on.

Sellega läheb ilmselt raskeks.
Kuni me ei saa üheselt fikseerida konkreetseid mõttepilte ja tajusid, jääb igasugune uurimine umbkaudseks.

Umbes nagu analüüsiksime filmide sisu kino elektritarbimise näitajate järgi.

Mõned neist sarnanevad mingil määral teiste inimeste mõnede kogemustega, mida “müstika” ühisnimetaja all kirjeldattakse. Mõnikord tunnen midagi ära.

Olulised on isiklikud kogemused, mitte see, kas teised sama tajunud on. Loomulikult on sarnasusi, kuid tajud ise on individuaalsed.

Aga selle ühisnimetaja all kirjutattakse ka igasugust para, kaldun arvama, et suur osa kokkukirjutattust lihtsalt pole tõsi.

On ja ei ole ka.
Jällegi- individuaalsus tuleb mängu.

Aga asjast rääkivaid tekste on üsna lihtne huinamuinast eraldada, kui teksti tunnetamine ära õppida.

Kes asjast räägib, teeb seda konkreetselt, täpselt ja jõuliselt.

Parajullede tekstid on aga segased, hägused ja jõuetud, isegi kui pealtnäha paistavad siledad ja ilusad.

Ühel tekstil on kogemus taga, teisel eneseupitamise soov.

***