Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Konsultant, 2005-07-31 21:40:34

Noo, PL-ike, kassa siis polegi uinumise hetkel teadvust selgena hoida suutnud?

Vada kui seda üritad, siis kuuled mingil hetkel ka mürisevat vaikust... ja üht-teist veel.

Kuigi, nii segase mõttemaailmaga nagu sinul, sellist trikki ei üritaks.

Võib päris hirmus olla.

Vat kui ei saagi oma arukest Sealpoolsuse Väljadelt talli tagasi aetud... siis jääb aint krimpsus kere siia maailma vedelema nagu juurvili... süljeniit suunurgast patja niisutamas. Irmus mõeldagi.

Njah, Konsultant 21:25, 2005-07-31 21:40:54

"Veel naljakam, et herr/frau N oma loba nii tõsiselt võtap..."

Pole esimene kord, kus herr K Njah'i kohta omast suvast väärarvamusi esitab...

toomas, Njah, 2005-07-31 21:42:56

Mina:
Seda nõuavad nad akusatiivi käändega (sihitisega) keeltes, mitte näiteks eesti keeles, milles tegusõna tegevust võib kasvõi ühe ja sama osastava käände vormistuses piirata niihästi “loogiline objekt”, millele “viidatakse” (sorri! tegelikult ei tohiks ma sellist mõistet eesti keele puhul kasutada) kui ka lihtsalt määrasõna, näiteks
Mina ei mõelnud ühte tundi ("loogiline objekt") ühte tundigi. ("määrasõna")

Njah:
Niipea, kui tegusõna eeldab “viitamist” tegijast endast erineva subjekti/objekti suunas, keda sellele tegusõnale vastav tegevus mõjutab, on tegemist sihitisega.

Nojah. Sa võtad järjekindlalt ette aksioomi, et kuna nt. ladina keeles ja klassikalises grammatikas on olemas “sihilised verbid”, “sihitis” ja “sihitav kääne/akusatiiv”, siis peab see nii olema ka eesti keeles.

Eesti keeles on paraku aga nii, et selle kindlaks määramine, kas mingi verbilaiend (s.t. verbist sõltuv ja nt. osastavas käändes esinev) on “sihitis” või mitte, on õhkõrn otsustus, mida me ilma ladina jt. “sihitis/akusatiiviga”-keeltest võetud ja eesti keelele aksiomaatiliselt peale pandud skeemideta ei oskaks sugugi mitte kindlaks teha.

Toome näite:

“Ma jooksin sadat meetrit.”

Eesti keele seisukohalt ei ole siin õige mingit kahetähenduslikkust otsida - lihtsalt verbist põhisõna jooksinCja temast sõltuv osastavas käändes nimisõna(fraas) sadat meetrit.

Aga nüüd praegu ainukehtiva süntaksianalüüsi alusel peame me hakkama väga põhjalikult mõtlema, kas selle lause puhul on tegemist ikka “loogilise objektiga” (a la “ma jooksin saja meetri pikkust distantsi”) või mitte-sihitisliku määrasõnaga (a la “ma jooksin saja meetri võrra”).

Pange tähele! Täpselt sellist absurdsust nõutakse praegu meie koolilastelt, kui nad eesti keele grammatikat õpivad.

Ja JUST NIMELT TÄPSELT SELLE ÜLE vaidlevad eesti keeleteadlased!

Maha Stahli grammatika!

Ma hüüdkääne Oo armas mees!

PL, tsukts, 2005-07-31 21:46:01

Sinu piiramatu seesmine ‘teadus’ ei suuda seletada välist, seda piiratut teadust, mis ometigi peaks sinu juttude järgi olema selle osa.

PL: Selle osa küll, kui praktika näitab, et see ei tähenda veel võimet seda seletada (ehkki paljudel edenenud adeptidel on kahtlemata ka “ülivõimeid” välise maailma taipamisel ja mõjutamisel). Kui OSHOlt küsiti, miks ta kui valgustunu ei näinud läbi oma lähima abilise petturlust, vastas ta ca nii, et valgustatus ei tähenda võimet spioneerida kellegi järele, vaid enesetundmist.

Ka vilbur loeb seda üheks Traditsiooni Tarkuse puuduseks, et too ei tunne kuigivõrd personaalseid arenguastmeid (mida nii põhjalikult on uurinud Lääs) ja, teiseks, et ta nii vähe on pööranud tähelepanu üldse kahele “välisele” (kollektiivsele ehk sotsiaalsele ja individuaalsele ehk käitumuslikule ja loodusteaduslikule) sektorile tema maatriksis,
/PL

Ma saan erinevusest aru küll. Väline teab veel vähe, aga enamasti teab enam-vähem täpselt, aga seesmine teab kõigest... ei midagi.

PL: Tubli. Nüüd - kui kunagi koged valmidust asuda uurima kontemplatiivsete teaduste saavutusi, saad teada ja mõistad, et “seemine” teab kõigest seesmisest... kõike. Seni aga on SZu väide lihtsalt - nagu 3888 ütles - “targutamine” või sinumoodi öeldes - “möla”.

————————-

Eile rääkis telekas üks rabi ja rääkis needmistest ja muust taolisest stuffist.
Minevikusündmuste kohta andis ta ilusaid seletusi, et just needused tapsid inimesed kümma-kakskümmend aastat tagasi. Kui talt küsiti, et kas Sharoni tervisehäired on kaa needustega seotud, muutus tema teadmine ja jutt ebakindlaks ning ta hakkas seletama, et seda pole inimestele teada antud.
Sellised lood selle sisemise ‘teadusega’.

PL, toomas, 2005-07-31 21:48:05

Mina ütlen, et Jumal on täpselt see, mis jääb meie universumi aegruumist välja.

PL: Kuidagi deistliku maiguga Jumal...

Sügavalt duaalne müstika? Tunda pole Ühe Maitset.

Konsultant, 2005-07-31 21:49:05

Hää Njah, ää'nd enda ületähtsustamisega narriks mine...

Võiks ju selle käe ja helibarjääri ümber jõrmtõsiselt targutama asuda, kuid ausalt, ei viitsi...

liig totter teema ja nagu öeldakse, pole mõtet väga targa inimesega vaielda, sest lõpuks ei teeks teised teil vahet... ;-)

Njah, toomas 21:27, 2005-07-31 21:50:33

"Ma kordan: Sinu “funktsionaalsus” pole muud, kui teisest keelest (sihitise/sihitava verbi/sihilisuse jms. puhul klassikalisest ladina grammatikast) kriitikata üle võetud ratsionaalne skeem."

Ja minagi pean kordama, et see semantiline funktsionaalsus on ka eesti keeles täielikult olemas. Mis sest, et ta täpselt ladina keele süntaksi mallide järgi ei käi.

Selle taga on hoopis üldisem põhjus kui mingi üksiku keele morfoloogia. Sest osa inimtegevusi (mida verbid tähistavad) omavad suunatud mõju objektidele/subjektidele, kes pole tegevuse enda initsiaatorid. Neid kolmandaid viidataksegi eri keeltes sihitisena...

Konsultant, 2005-07-31 21:51:33

PL: Tubli. Nüüd - kui kunagi koged valmidust asuda uurima kontemplatiivsete teaduste saavutusi,

Oo õpetet PL, mida ometi tähendab see müstiline ja inimkonnale senitundmatu sõna kontemplatiivne?

Kunagi vist sai seda küsitud, kuid vastus viibib siiamaani...

toomas, Numbrimees, 2005-07-31 21:52:16

1) kujdas sa oma ükksöhese vasstavusejärrgi m'äärad vormilt sisu juhul nagu XLI? on se nimetis, omastis vxjj osastis vxj midagi muud? ja kujj ükks nendest, sis milline osa selle sxna VORMIST selle ära m'äärab?
esitasin selle sxna jusst sellepärast et siin ej lahhkne kiri 'ääldusest.

See o oluline, aga teise morfoloogia tasandi küsimus. Siinne jutt osastavast käändest käib süntaksi tasemel.

2) kuj millegi arrv(/kogus) on tähhtsam sellest MILLESTKI, sis mille se “lajjendi” ärajättmisekorral ülttse avab? kust ma téadasaan et 2 vxj 3 tähistab jänäst aga mitte obust?
millegi kogus on sama tejsane nagu täjjändid SININE, PUNANE, KIRJU + lipp.

Siin oled Sa kahetsusväärselt mõjustatud standardeuroopa (two horses-)keeltest, milles arvsõnad esinevad kvantifikaatoritena ega mitte fraasi põhisõnadena ja kannad nende partikulaarse keeleloogika universaalsena üle eesti keele analüüsi. See on viga.

3) kuj sa loed sihitist tegusxna täjjändiks vxj lajjendiks, sis mina vxjjn samaässti lugeda tegusxna nimisxna täjjändiks vxj lajjendiks! aga ma ej tee seda, sest siis muuttuks laúse pulkkadeksjagamine ülttse mxttetuks.

Ei ole nõus. Subjektnoomeni ja predikaatverbi omavaheline vahekord on aga muidugi keeruline küsimus, mida tuleb igal juhul oluliselt sügavamalt lahti rääkida, kui seni on tehtud.

toomas, Njah, 2005-07-31 21:54:27

“seda tüüpi analüüsi puhul (nimetatakse ka tõesti asendus- e. väljajätteanalüüsiks) on tegelik tulemus see, et ei “vastu” ega “puud” ole kergemini väljajäetav kui teine (kuna “vastu puud” on prepositsioonifraas ja see on eesti keeles lahutamatu tervik.)”

Njah:
Sõltumata prepositsioonist oli “põrutas puud” algse lausega võrreldes informatiivsem kui “põrutas vastu” elik sõnal “puud” oli ses fraasis olulisem kaal kui “vastu”...

Su analüüs on vigane. Sorri. Kui on midagi selle
kohta küsida, siis küsi.

Njah, Konsultant 21:28, 2005-07-31 21:54:30

"Pigem vaatan, kuidas targutamishoog Njahi jutust mõtte minema puhub"

Kui herr K naljatuhinate vahelt ka mõne asjalikuma mõtteraasukese leiaks...

toomas, Njah, 2005-07-31 21:57:04

Nimisõna on alati informatiivsem järelikult olulisem määrsõnast.

Kui ma ütlen Sulle: “kolm”, siis mida Sa sellest teada said? Koguse? Aga on see kogus suur v väike?

kui ma aga ütlen:"kirp", siis ka sada tükki neid poleks suurem “poolest elevandist”.

Võtad ette euroopa two horses-keelte peal formuleeritud formaalloogika ja teed selle põhjal järeldusi maailma kohta, milles on lubatud ka kaks hobust-keeled. Sorri: Su maailmapilt on ahas.

PL, Njah, 2005-07-31 21:59:31

“Välise” teaduse piiratus seisnebki selles, et ei saa täiesti suvalist huina-muinat ajada, vaid peab tagama reaalsuse kohta käivate mudelite võimalikult täpse vastavuse mudeldatava reaalsuse endaga.

PL: Täpselt nii on ka “seemise” teadusega. Või mida arvad õpetajast, kes kaemust õpetades lubab Sulle õndsust, vabadusr, mittesamastumist, teadvelolu jms (kuni sat-čit-anandani välja)m ise aga ajab Su nt hulluks?

Ka siin peab mudel vastama seemisele reaalsusele, st õpetaja peab hästi tundma oma ainest - teadvuse olemust ning tema “käitumisviise” sügavamatel tasaditel (sh võimalikke, nt psühhoosiohtusid).

Mis Su muidu tipp-topp arul viga, et mii lihtsat asja ei mõika?
/PL

“Sisemiste” “teaduste” piiramatus seevastu seda ei nõua ja nii saabki iga wannabe täieliku vabaduse oma “teooria” kokku panna just nii nagu ise soovib. Seetõttu on ka “vaimse” “teaduse” eri koolkonnad üksteisest sedavõrd erinevad ja ka üksteisele vasturääkivad...

PL: Jälle levitad ebausku ja ebateadust - häbi-häbi. Teed endal marki täis. Kuidas aga nt vaimse teaduse eri koolkonbnad “üksteisele vastu räägivad”, seda võiksid endale teatavaks võtta algatuseks kasvõi vilburi “Integraalse psühholoogia” arvukatest võrdlustabelitest.

Ilmselt ajad religioonid segi nende teadusliku tuumaa ehk müstikaga (vormistatud teoreetiliselt metafüüsikana).

Konsultant, 2005-07-31 22:02:33

Kui herr K naljatuhinate vahelt ka mõne asjalikuma mõtteraasukese leiaks...

Nagu käega helibarjääri purustamine ja muud sedasorti asjalikud mõtted vä?

Kardetavasti olen ma sihandse asjaliku teooria punumise jaoks liig realist ja arvan, et juba enne helibarjääri tekkiv õhusurve teeks isegi Njahhi parkunud käekesest hakkliha, ilma igasuguse pauguta... rääkimata raskustest piisava kiiruse kogumisel.

A eks selle targutamisega kord juba ole nii, et iga targutaja peab eksimatuks just ennast ja asjalikuks ikka enda juttu, olgu see nii totter kui tahes...

toomas, Konsultant, 2005-07-31 22:04:18

Mina:
Konsultant asub Jumala vahetus naabruses

Konsultant:
Mis see Jumal siia puutub?

Mina:
ja vaatab pealt, kuidas Njahi käsi helikiirust ületab.

Konsultant:
Pigem vaatan, kuidas targutamishoog Njahi jutust mõtte minema puhub.

Mina:
Hei, on Sul seal põnev-huvitav või siiski üksildane?

Konsultant:
Loomulikult on huvitav.

Mina:
No aga anna siis minna!

Konsultant:
Nii üksinda kui seltskonnas.
Sina vist kardad üksildust?

Mina:
Miks Sa nii arvad?
Ei karda.

toomas, Njah, 2005-07-31 22:05:55

Kas defi nõrkus teeb nähtuse enda olematuks? Ma olen Sulle siin juba mitmete näidete varal tõestanud, et sihitiseks nimetatav keelevorm on eesti keeles olemas...

Tule Jumal appi, kuidas?!?!

toomas, Numbrimees, 2005-07-31 22:07:51

kujutame ette et latìinat pole olemas olttki. ja tejjsi sellelrajanevajd indoeurooppa kéeli samuti. mida me oleks sis tejjnd oma máakeelega?

Meilt oleks tulnud oma Aristotetes ja Varro ja kõigist maailma keeltest otsitaks Osastist.

toomas, Konsultant, 2005-07-31 22:11:36

Konsultant:
Noo, PL-ike, kassa siis polegi uinumise hetkel teadvust selgena hoida suutnud?

Vada kui seda üritad, siis kuuled mingil hetkel ka mürisevat vaikust... ja üht-teist veel.

Mina:
Mürisevat vaikust kuuled Sina, Konsultandike, siiski ise kõige paremini oma soojas kohas JUmala naabruses, kui meie ühised plakstid valguskiirust ületavad ja Sul naha soojaks kütavad,

Konsultant:
Kuigi, nii segase mõttemaailmaga nagu sinul, sellist trikki ei üritaks.

Võib päris hirmus olla.

Vat kui ei saagi oma arukest Sealpoolsuse Väljadelt talli tagasi aetud... siis jääb aint krimpsus kere siia maailma vedelema nagu juurvili... süljeniit suunurgast patja niisutamas. Irmus mõeldagi.

Mina:
Missa tühja muretsed, Sul on Su kõrgestikinnitaotud palk Jumala juures kindlustatud. Igaüks ainult oma eest! Küüs küüne, hammas hamba vastu.

Hele, 2005-07-31 22:13:12

Mulle tundub, et Konsultant mängib siin mingit rahvastepalli. Et ütleb kõigi kohta kordamööda pahasti ja kui teine solvub, paneb endale punkti kirja. Ja ise kohtunik olles võib ju mõnikord natuke sohki ka teha...

Muidugi pole Masing ja RJR täiuslikud, nagu pole seda keegi meist. Igaühest annab vigu otsida. Võiksime siiski näha seda head, mida neis on. Nad jõudsid just sinna kuhu nad jõudsid - eks keegi teine võib jõuda kuhugi mujale ja pidada oma leitut nende omadest paremaks, kui see muidu küllalt hea ei tundu.

Aga kas tõesti on nii raske oma teadmisi ja kogemusi millekski pidada ilma teiste omi eimillekski kuulutamatta? Pole miskit kasu sellisest konsultatsioonist - kuuled ainult kui rumal sa oled, aga seda õiget tarkust kohe üldse mitte? Näha ja nimetada teistes aina halba... kas endal kurb ei hakka elada nii pahade ja rumalate inimeste seas?

Ei saa olla, et inimene teistes ainult halba näebki. See peab mingi mäng olema, aga mis selle eesmärk küll olla võiks... Paistab, et foorumit ära rikkuda nii siiski ei saa, sest siin on piisavalt palju neid, kellele need üsna ühesugustena korduvad “paljastused” on nagu hane selga vesi. Päris huvitav, kas mind, vana netielukat, on enam üldse võimalik foorumis vihaseks ajada... mulle endale tundub, et ei ole.
Ja Njahiga pole pika ajaloo jooksul hakkama saanud parimadki psühhohuligaanid.

Muidugi võib ju unistada, et Konsultant mõnd positiivsemat mängu mängima hakkab, kasvõi mõne uue nime all...

Njah, toomas 21:42, 2005-07-31 22:14:22

"Sa võtad järjekindlalt ette aksioomi, et kuna nt. ladina keeles ja klassikalises grammatikas on olemas “sihilised verbid”, “sihitis” ja “sihitav kääne/akusatiiv”, siis peab see nii olema ka eesti keeles"

Sry, aga seda aksioomi topid hoopis Sina minule peale. Ma ei räägi midagi ei ladina, ei teiste keelte mallidest, aga lähtun hoopis sellest, kuidas osa inimtegevusi toimub ja kuidas see kajastub eesti keeles. Ja seda kajastumisviisi nimetatakse sihitiseks.

Ma jooksin sadat meetrit.

Täpselt sellist absurdsust nõutakse praegu meie koolilastelt, kui nad eesti keele grammatikat õpivad.

No aga Sa panid ju ka ühe mitmemõttelise lause analüüsiks välja, kus “õige” tähenduse tabamiseks peab lausevälisest kontekstist teadma “saja meetri” konkreetsemat tähendust. Kui aga kontekst teada, siis läheb paika ka lause tähendus. Ja pole ilmselt vahet kas tegemist spetsraja v teatud teepikkusega, ikka on jooksmine sihitud selle läbimisele...

***