Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

toomas, 2005-07-31 20:45:34

skeptik kirjutas:
Aga tühja sellest, see on Sinu lugu ja tähenduslik ainult Sulle nagu Susani NDE oli tähenduslik ainult talle, kuid loo seletus aja jooksul muutus ja kaotas oma “müstilisuse”, kui sai aega seda täpsemalt uurida.

Jaa. See muide on väga hea seletus minu Pirita 60 Loo puhul - nagu Susan oma NDE-d, uurisin mina oma Pirita Lugu delfis ja vias ning Teie siin kommentaariumis võite kenasti tunnistada, kuidas vähehaaval kadus kogu loost igasugune müstilisus/eksalteeritus.

tsukts, 2005-07-31 20:45:43

toomas, Njah, 2005-07-31 20:29:44
Algpõhjus on see, mis põhjustas Suure Paugu.

Aga miks sa arvad, et see oli algpõhjuseks? Äkki oli sellel põhjusel ka põhjus ja sellel omakorda veelgi mingi põhjus jne, kuni lõpmatuseni?

toomas, tsukts, 2005-07-31 20:54:24

Aga miks sa arvad, et see oli algpõhjuseks? Äkki oli sellel põhjusel ka põhjus ja sellel omakorda veelgi mingi põhjus jne, kuni lõpmatuseni?

Aga vaat nädsa sellel kohal lööb mul piir ette:
Jumal on ühtviisi (i) põhjus ja (ii) põhjuse põhjus ja (iii) (i) ja (ii) kokku, ükskõik kas (a) aditiivselt või (b) rekursiivselt.

toomas, tsukts, 2005-07-31 20:57:28

Jumal kui kark?

—-

Loomulikult!

MINA ei ole täiuslik.

Njah, toomas, 2005-07-31 21:00:12

“Maailmas võid Sa ühte või kahte hobust vaadata kuidas soovid, eesti keele puhul on tegemist aga just sellise konstruktsiooniga, mida kirjeldasin.”

Kordan üha üle: palun ära aja sassi reaalsust ja keelelisi konstruktsioone. Eesti keeles lihtsalt on nii, et konstruktsioonis kaks hobust on sõna kaks põhisõna ja sõna hobust seda põhisõna laiendav sõna, mida kasutakse umbmäärastavas/osastavas käändes

Maailmas võid Sa ühte või kahte hobust vaadata kuidas soovid, eesti keele puhul on tegemist aga just sellise konstruktsiooniga, mida kirjeldasin

Oli Sinu varasem väide, mille peale vastasin “Paraku on see konstruktsioon vaid Sinu arvamus, millel keele endaga vähe pistmist” ja pidasin silmas sõnade tähtsusjärjekorda eesti keele fraasis. Selle kohta lahkasin ka DT näidet...

Konsultant, 2005-07-31 21:06:03

Plaksatus ongi ju pauk. Ja helikiiruse saavutamisel kasvab ka õhutakistus tavalisest palju suuremaks...

Eino jutt läeb juba päris naljakaks kätte.

Njahi kõhetu käsi helikiirust ületamas...

mõte aga ületab juba valguse kiirust ja on seepärast väga lamedaks muutund...

toomas, 2005-07-31 21:08:02

Konsultant asub Jumala vahetus naabruses ja vaatab pealt, kuidas Njahi käsi helikiirust ületab.

Hei, on Sul seal põnev-huvitav või siiski üksildane?

Njah, toomas 20:37, 2005-07-31 21:11:30

"Sihitis on sihilise verbi laiend, mis väljendab sihitatust."

Puhtalt nimetamise küsimus, kas sihilise verbi sihiline laiend v sihitis. Mina eelistan siiski sihitise nimetust.

Seda enam, et ka öeldist võiksd sedaviisi nimetada “aluse tegevust väljendavaks laiendiks” ja sihitis oleks siis juba “sihilise aluse tegevust väljendava laiendi sihiline laiend”. Kole pikk ja lohisev lihtsa ja lühikese sihitise asemel. Kas tasub ikka jonni nimetamise pärast?

toomas, Njah, 2005-07-31 21:15:25

Puhtalt nimetamise küsimus, kas sihilise verbi sihiline laiend v sihitis. Mina eelistan siiski sihitise nimetust.

Armas Njah! Jutt on ju sellest, et ringdefinitsioonid nagu vanas ENE-s koogi ja küpsise defineerimine, lihtsalt ei ole tõsiseltvõetavad!

Njah, Konsultant 21:06, 2005-07-31 21:18:57

"Eino jutt läeb juba päris naljakaks kätte.
Njahi kõhetu käsi helikiirust ületamas...
"

Naljakas jah, et herr K teoreetilisel variandil ja praktilisel teostusel vahet ei tee...

toomas, 2005-07-31 21:23:29

<i>Mina:
“Mingi keele puhul ei piisa tema grammatika baasmõiste kasutuselevõtmiseks selle mõiste funktsionaalsuse näitamisest, vaid seda mõistet peab kandma keele vorm (morfoloogia).”
NjaH:
Kui morfoloogia oleks nii vältimatult oluline, siis saaks nii akusatiiv, genuatiiv jne. eksisteerida vaid üheainsa keele jaoks maailmas. Sellesama keele jaoks, mille järgi nimetati. Sest isegi murrete puhul võib samalaadse keeleelemendi täpne esinemisvorm olla võrreldavast erinev.<I>

Ja ometi on nii, et kõigest hoolimata koonduvad keeled vastavalt nendes esinevatele keelenähtustele tüüpideks, milles esinevad üht ja sama tüüpi ilmingud, hoolimata sellest et nende konkreetne morfoloogia on keeliti erinev.

Näiteks, akusatiiv/sihitis on erisugusest konkreetsest morfoloogiast hoolimata ühtmoodi olemas ladina ja jaapani keeles, samasuguse põhimõttega rõhusüsteem mari ja ohjakvango keeles Lõuna-Ameerikas jne.

Konsultant, 2005-07-31 21:25:45

Naljakas jah, et herr K teoreetilisel variandil ja praktilisel teostusel vahet ei tee...

Veel naljakam, et herr/frau N oma loba nii tõsiselt võtap...

toomas, Njah, 2005-07-31 21:27:13

“Baasmõiste “sihitis (objekt)” on vormiliselt põhjendatav “sihitava käände (akusatiivi)”
olemasoluga mingis keeles. Eesti keel selliste keelte hulka ei kuulu.”

Njah:
Kusjuures ma ei pea morfoloogilist kokkulangemist isegi nii tähtsaks, et samalaadsuse puhul peaks isegi sõnaasendid morfoloogilises skeemis täpselt kattuma. Minule piisab sellest, et antud skeemid täidavad keeltes samalaadseid funktsionaalsusi.

Ma kordan: Sinu “funktsionaalsus” pole muud, kui teisest keelest (sihitise/sihitava verbi/sihilisuse jms. puhul klassikalisest ladina grammatikast) kriitikata üle võetud ratsionaalne skeem.

toomas, Konsultant, 2005-07-31 21:28:37

Konsultant, 2005-07-31 21:25:45

Naljakas jah, et herr K teoreetilisel variandil ja praktilisel teostusel vahet ei tee...

Veel naljakam, et herr/frau N oma loba nii tõsiselt võtap...

Kui palju Jumal konsulteerimise eest ka pappi taob? Elab ära vä?

Konsultant, 2005-07-31 21:28:46

Konsultant asub Jumala vahetus naabruses

Mis see Jumal siia puutub?

ja vaatab pealt, kuidas Njahi käsi helikiirust ületab.

Pigem vaatan, kuidas targutamishoog Njahi jutust mõtte minema puhub.

Hei, on Sul seal põnev-huvitav või siiski üksildane?

Loomulikult on huvitav.
Nii üksinda kui seltskonnas.
Sina vist kardad üksildust?

Konsultant, 2005-07-31 21:31:51

Kui palju Jumal konsulteerimise eest ka pappi taob? Elab ära vä?

Jumal ei tao midagi... a firmad päris korralikult, tänan küsimast. Jätkub elamiseks ja jääb ülegi.

Ses mõttes ma siin seltskonnas vist nagu valge vares. Et mõttetööga korralikku raha teenin või nii.

PL, 2005-07-31 21:33:12

Tõsi küll, usin PL kasutab seda mõistet vales seoses, kuna nagu tavaliselt, tal endal vastav kogemus puudub.

Teadmatus on teatavasti fantaasia hüppelaud spekulatsioonidesse.

PL: Vaat nüüd oleks küll hädasti vaja konsultatsiooni “õige seose” kohta kel - vaata imet - isegi “vastav kogemus” olemus (seni pole see küll kuskilt välja paistnud, ehkki teatud taibukust ei saa eitada).

Njah, toomas 21:15, 2005-07-31 21:36:32

"Jutt on ju sellest, et ringdefinitsioonid nagu vanas ENE-s koogi ja küpsise defineerimine, lihtsalt ei ole tõsiseltvõetavad"

Kas defi nõrkus teeb nähtuse enda olematuks? Ma olen Sulle siin juba mitmete näidete varal tõestanud, et sihitiseks nimetatav keelevorm on eesti keeles olemas...

33338, 2005-07-31 21:36:55

Toomas,
kujutame ette et latìinat pole olemas olttki. ja tejjsi sellelrajanevajd indoeurooppa kéeli samuti. mida me oleks sis tejjnd oma máakeelega? kass vxtt appi nihongo vxjj sansskriti? ja miss oleks siuliselt muuttund kuj me oleks A'asemel ööld E, mxeld aga ühht ja seda sama?

33338, 2005-07-31 21:38:38

njahh,
Tóomajaokks pole sihitist SIHITISE nimeall, onn SÜÜDISTAV.

***