Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

rjr, uuk, 2005-07-25 16:31:02

uuk, 2005-07-25 15:45:21

Ehk siis : Kristlasel tasuks ehk vahet teha, mis on kirjutet Kristusest ja mis Kristuses. Muidugi võivad need kohati kattuda.

võib-olla tõesti

kuigi ka Kristusest saaks ehk kirjutada Kristsues

uuk, 2005-07-25 16:32:32

muusa
Näib nagu tuttavana, a ei tea. Kas oled ise seda näinud? Kas see on foto iseära, et need õied nii tüve lähedal on? Aga ei hakka praegu keerutama. Kuid kui sul see ikka tähtis, no siis kaen kuskilt perra. Siiralt.

rjr, kaak, 2005-07-25 16:35:24

Kirjutasid:
kaak, RJR, 2005-07-25 16:18:33

Võta parem Shvejk kaasa, paneb Jeesusele pika puuga, tõeline naturalist ja oma isa poeg.
Äkki on siis sul ka võimalused ellu jääda seal üksikul saarel.

—————————————

Kuna neljanda ja viianda kristliku või Kristuses kirjutet raamatuga on probleeme, siis ehk võtakski Šveijki, kuigi Meister ja Margariita või ka 12 tooli&Kuldvasikas oleks siin parajad konkurendid.

Aga nagu ütlesin võib Kristsues kirjutet asju leida väga ootamatus kohas nagu isegi suurdändil ja stilistil Oscar Wildel.

Po, 2005-07-25 16:38:46

Kas see mitte kakaopuu ei ole?

muusa, uuk, 2005-07-25 16:47:32

Jah, ise nähtud ja see, et need õied puu küljes nii tihedalt. Teine pilt on mul, kus need puud on hekina reas (nagu sirelid, kuid palju kõrgemad).
Vaatasin, netist vastust ei leia, botaanikaaial infolehekülge pole. See on Vahemereäärne puu.
Ära endale tüli tee kui kohe ei teadnud. :) Pole eluküsimus. Otsin ise edasi.

uuk, 2005-07-25 16:49:15

Keda silmas pead?
Tertullianust, Cyprianust, Origenest? nad on ikaliiga apologeetilised.

Või Claircaux Bernardi, kes isksuse ja kõnelejana oli kindlasti suurem kui ta kirjalik pärand.

Või Abelardi, kelle “Minu kannatuste lugu” on tõepolest ilus lugemine - aga se pole Kristsuest - see on temast ja Heloise´ist.

Albertus Magnuse traktaadid on vahva lugemine...ja keskaja tervikliku maailmapildi ilus näide..aga Kristsut me sealt ei leia.

Mina ei leia teda ka Aquino Thomaselt, ke selu lõpus ütles, et tema “Summa theologicae” on elusa ilmutuse kõrval põhk ja jättis oma suurteose lõpetamata.

Oled nii üheselt ladinakeskne.

rjr, uuk, 2005-07-25 17:20:43

Ega ma kreelka-katoliku isasid peale Georgius Palamase pole tõesti
eriti lugenud.

Oleks sul kedagi soovitada?

rjr, uuk, 2005-07-25 17:22:17

ma isegi arvan, et süüria ja bütsantsi isadel võis olla häid asju

muusa, Po, 2005-07-25 17:29:32

Äkki ongi kakao?
Aga see pidi olema Kesk- ja Ladina-Ameerika taim ju? Igatahes sarnasus on väga suur.
Tänud!

uuk, 2005-07-25 17:42:01

rjr, uuk, 2005-07-25 17:20:43

Ei teagi nii järsku keskit eristada. Suuresti maitse asi. On ju õigeusu isade vahel üldiselt sisemine konsensus. Jõgi.
Aga eks ilu läe suuresti tõlkes kaduma ja maakeelde ju polegi tõlgit. Kui mõni ülearenend huumorimeelega isa meelde turgatab, annan teada.

Konsultant, 2005-07-25 18:28:00

Mis vägi see küll rjr näpukesi suunab, et tal sõna kristlus kuidagi õigesti välja ei tule?

Kas ongi õigus nendel, kelle meelest igasugused uuskristlused on tegelikult...

prim, 2005-07-25 18:31:01

no kui kritlikke raamatuid ei saa õiget arvu täis, mis siis viis ilmalikku raamtut oleks, mis te tühjale sarele kaasa võtaksite kui just peaksite, sest ma lähkson vist hoopis ilma või võtaks mõne ellujäämise õpetuse

rjr, 2005-07-25 18:32:30

Hea Konsultant

ega ma nüüd kristlusest küll eriti ei kirjutagi ikka Kristusest,
kes on seesama eile, täna ja igavesti

rjr, 2005-07-25 19:06:15

Kui Kristus poleks ka muud öelnud peale lause “Tema patud on talle andeks antud, sest ta on palju armastanud” - siis juba see on väärt, et elada.

muidugi näitb, see et Kristuse moraal on kaastunde või laiemalt armastuse moraal, aga mida muud ta saakski olla

rjr, 2005-07-25 19:09:09

Wilde ütleb, et Kristus ei talunud igavaid, elutuid, masinlikke süsteeme, mis kohtlesid inimesi, nagu oleksid need olnud asjad ning kohtlesid seetõttu kõiki ühtmoodi, otsekui ei olekski üksikute inimeste ja sajade vahel mimgit vahet.

Kristusele ei olnud seadusi - üksnes erandid.

rjr, 2005-07-25 19:13:54

See, millest sai romantikute loovuse põhitoon, oli Kristusele elu alus.

Kui tema juurde toodi patuteolt tabat naine ning näidati seaduses kirja pandud kohtuotsust ja küsiti,
mida tuleks teha,
kirjutas ta midagi sõrmega maapinnale
- nagu ei kuulekski
ning kui talle üha peale käidi,
tõstis ta lõpuks pilgu ja ütles.
Esimese kivi visaku see,
kes pole kunagi pattu teinud"

Kas pole suurepärane?

rjr, Hele, 2005-07-25 19:29:52

Hele, 2005-07-25 14:07:22

priit: Ei saa nõustuda su kategoorilise väitega, et
kui meie vastu näidatakse üles armastust, siis... peaksime aru saama, et me ei vääri seda. Mis inimvaenulik seisukoht!!

Jaa, see arusaamine on parasjagu jube. Ja see “peaksime” ei tööta üldsegi. See tunne kas tekib või mitte, ja mõnikord see lihtsalt tekib. Täiega.
“Ma ei vääri seda!” võib hingepõhjast tõusta juba vähimalgi kontaktil, julgematta mõeldagi armastusest.

Ja ühes sellega tekib vastupidine tunne. Tänu, ülendus ja rõõm, et Tema on mind olevaks arvanud. Ma olen olemas, sest Tema puudutas mind ja ma sain osakeseks Tema elust. Ei enam igatsust olemattuse või teisitiolemise järele - kõik on täiuslik, täiuslik ka oma kohutavuses, jubedates pimedates ja tummades kuristikes mitte ainult inimese ja Jumala, vaid ka inimese ja inimese vahel.

Teadmine sellest täiuslikkusest aitab elada ka siis, kui maailm tundub ebainimlik. Ka siis, kui Üks keerab mõnes inimeses nii tugevalt ette oma mõistetamattu poole, et too arvab, et teine inimene tema “armastuse” põlvitades vastu võtma peaks

————————-

milline tihe ja ühtlasi poeetiline sõna

otsekui proosapoeem

poeetilisus on see, mis Su tarkusele, Hele, tiivad annab

muidu peaks sellise tõkketu tarkuse eest lihtsalt ära põgenema...:-)))

rjr, 2005-07-25 19:33:08

pean oma näpukate pärast tõesti vabandama -
neid on tõesti ennekuulmatult palju -
otsekui mõni dibuuk segaks sõrmedele vahele...:-)

rjr, Hele, 2005-07-25 19:49:01

Imetlusega tuleb tunnistada,
et Sina ei kuulu inimeste hulka,
keda haridus on rumalaks teinud

Kristus ütleks nende kohta, et
neil on küll teadmiste võti,
kuid nad ei oska seda ise kasutada ega lase ka teisel inimesel seda kasutada, kuigi see võti võib olla mõeldud jumalariigi värava avamiseks...:-)))

rjr, 2005-07-25 19:52:19

Kusjuures see dibuugi asi on ikka täiesti tõsine: niipea kui hakkad sellisel viisil Kristusest rääkima - on nad palstsis...

Kui me oleks siisn Hašeki raamtust rääkinud...vaevalt neid näpukaid mul nii palju oleks olnud...:-)))))))))))))))))

***