Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Njah, 33338 08:55, 2005-07-31 13:55:11

"se tejne juhht xllmab KÁASNEVAT sihitatust. esimeseljuhul pole see vxjmalik ning se vahe nejjd tähänduslikult eristapki. mujdu vxjkks me ka 3 esimest käänät xli:xli:xli öheks PALJUTÄHÄNDUSLIKUKSlugeda"

Eksid rängalt, sest juhtumisi Su väitega sobiv õli:õli:õli näide on Sul väga meelevaldselt üldprintsiibiks üldistatud. Ntx laud:laua:lauda täpselt sama käändejaotuse korral näitab, et need käänded pole üks ja sama. Täpselt samas suunas viitab ka nende käänete küsimusvorm mis/kes:mille/kelle:mida/keda.

Palun selgita, mida pead silmas KAASNEVA sihitatuse all?

toomas, DiaTheo, 2005-07-31 13:58:38

Ka “Sajab vihma” ja “Vihma sajab” (vähemalt osas käsitlustes!) nagu ka “Absoluuti pole” puhul on tegemist osaalusega - veel ühe täielikult õhust võetud mõistega eesti grammatikas.

toomas, DiaTheo, 2005-07-31 14:03:25

mina:
osastaval käändel on täpselt ÜKS tähendus...

DiaTheo:
Miks /see just niiii PEAB olema, mhh/?

Latiinis, toitsis, venes, inglisis küll akusatiivi kasutusvälja niiiii kitsaks ei peeta!

See väide on vaja praegu ette võtta uurimisprogrammina, et vastu astuda senisele tühikargamisele. Reaalselt tuleb tulemus kindlasti keerukam ja mitmeülbalisem.

Aga ka “Latiinis, toitsis, venes, inglisis” on akusatiivi keskne tähendus kõigest hoolimata üks -märkida verbi juurde kuuluvat SIHITIST.

DiaTheo, 2005-07-31 14:06:31

Aga “Ootame vihma” bzw. “Vihma ootame”?

Siin ju täisterve alus olemas, küll peidetult, aga ikkagi olemas!

Njah, PL 10:08, 2005-07-31 14:11:03

"Jah, selles ongi “välise” teaduse piiratus tema arengus - erinevalt “seesmisest” teadusest."

“Välise” teaduse piiratus seisnebki selles, et ei saa täiesti suvalist huina-muinat ajada, vaid peab tagama reaalsuse kohta käivate mudelite võimalikult täpse vastavuse mudeldatava reaalsuse endaga.

“Sisemiste” “teaduste” piiramatus seevastu seda ei nõua ja nii saabki iga wannabe täieliku vabaduse oma “teooria” kokku panna just nii nagu ise soovib. Seetõttu on ka “vaimse” “teaduse” eri koolkonnad üksteisest sedavõrd erinevad ja ka üksteisele vasturääkivad...

toomas, 2005-07-31 14:13:36

Umbmäärastav(osastav) kääne käib KAHE SÕNA KOHTA: kas osastavas käändes sõna või/ja tema põhisõna kohta - siinsel juhtumil näitab osastavas käändes sõna vihma muuhulgas, et umbmäärane (a la vene keele nesovershennyj vid) on osastavas käändes sõna põhisõna ootame.

Grammatilise KÄÄNDE (nagu akusatiiv, osastav/umbmäärastav jne.) puhul on oluline just see, et KÄÄNE ON RELATSIOONILINE ÜKSUS - ei märgi ainult nimisõna omadusi (nagu näiteks inglise artiklid a ja the), vaid nimisõna ja tema põhisõna suhteid.

DiaTheo, 2005-07-31 14:14:24

Aga ka “Latiinis, toitsis, venes, inglisis” on akusatiivi keskne tähendus kõigest hoolimata üks -märkida verbi juurde kuuluvat SIHITIST.

Seda kindlasti! Kas keegi on eespool seda eitand?

Samas,

“Ta põrutas vastu puud”

on küll akusatiiv, aga mitte sihitis! Või kuda? Lihtsalt “vastu” nõuab eesti keeles, eesli suust väljunununa siis, akusatiivi, kogu moos! Milleks tarakane kokku lugeda?

Milles point, ma vist ei saa aru?

toomas, 2005-07-31 14:24:56

Seda sama, et KÄÄNE ON RELATSIOONILINE, tuleb ikka ja jälle öelda ka Njahile:

Njah
Kas kaks hobust on vähem olemasolev kui (üks) hobune?

Kordan üha üle: palun ära aja sassi reaalsust ja keelelisi konstruktsioone. Eesti keeles lihtsalt on nii, et konstruktsioonis kaks hobust on sõna kaks põhisõna ja sõna hobust seda põhisõna laiendav sõna, mida kasutakse umbmäärastavas/osastavas käändes.

Maailmas võid Sa ühte või kahte hobust vaadata kuidas soovid, eesti keele puhul on tegemist aga just sellise konstruktsiooniga, mida kirjeldasin.

Pean Sulle taas kordama, et nimetav kääne tähendab viitamist nimetatava esinemisele ühe ühikulise koguse v entiteedina, samas koguse muutumine mitteühikuliseks/entiteetseks tähendab ka automaatset üleminekut osastavale käändevormile.

Ei. Osastav käändevorm ei iseloomusta mitte ainult kõnealuses käändevormis nimisõna, vaid KONSTRUKTSIOONI, milles kõnealuses käändevormis nimisõna on koos oma põhisõna ja nendevahelise suhtega!

toomas, 2005-07-31 14:29:13

“Ta põrutas vastu puud”

on küll akusatiiv, aga mitte sihitis! Või kuda? Lihtsalt “vastu” nõuab eesti keeles, eesli suust väljunununa siis, akusatiivi, kogu moos!

Pole ta ei akusatiiv ega sihitis, vaid vastu on põhisõna ja puud on tema osastavas/umbmäärastavas käändes laiend.

Täpselt samuti nagu eesti keeles pole umbmääraseid või määratud artikleid nagu inglise a või the, pole eesti keeles ka akusatiivi ega sihitisi.

Njah, PL 10:11, 2005-07-31 14:37:53

"Aa materialism, mida esindad, liikudes talle mõistetamatusse vaimusfääri, muutubki (reduktsionistlikuks) skolastikaks, kel pole ainugi vastavate praktikate tegelikust sisust."

Zeniliku praktika tegelik sisu on saavutada absurdi abil inimeste tervemõistuslikkuse väljalülitumine ning seega äärmiselt vastuvõtlikuks muutumine igasugusele ajuloputusele.

Siin jääb, nagu näed, paljast loogikast väheks

Kuna loogika on puhtalt mudel sellest, kuidas maailm toimib, siis reeglina loogikavastasus satub ka maailma endaga vastuollu.

Aru saab - algatuseks - see, kel on kalduvust eneseuurimisele. Hiljem tuleb tõenäoliselt siis ka mõistmine, taipamine, teostus ja valgustumine.

Eneseuurimine suubub ego krutskilikkuse tõttu varem v hiljem iseenda soovunelmate rahuldamisse. “Sisemistel” “teadustel” pole ka adekvaatsusundust, mis seda väheselgi määral tõkestada suudaks.

Tegu lihtsalt “kaheikordse teadvusega”, millest üks on Puhas Teadvus - muutumatu, särav, püsiv, tohutut kaastunnet eviv - mille peeglist nähtub meie ärkveloleku ego oma tegevusis. Küsimus selles, kummaga me samastume, keda endaks peame.

Samastumine pole tegelik samaolemine vaid enesepettus, kus peetakse iseennast kellekski/millekski teiseks, mis samas pole enda tahte kohaselt ohjatav. Sarnaneb väga skisofreeniaga...

toomas, skeptik, 2005-07-31 14:42:02

Luba end tänada:
ma saan tänu Sinu vahedale kriitikale edasi avada -
thänks:

Njah, Konsultant 11.12, 2005-07-31 14:45:00

"Samas on mürisev vaikus täiesti kogetav fenomen ja just sellele viidataksegi vanades tekstides."

Ei tea, millele viitasid vanad tekstid, aga taju seisukohast on vaikus igasugune kuuldavate helide puudumine. Elik vaikusega samaaegne mürisemine ei tule kõne allagi. Seda tajutaks nii ehk naa ainult mürinana.

Muuseas, vanades tekstides viidatakse ka vanakesele pilveserval...

33338, 2005-07-31 14:47:49

mujdugi pole ma Tóomaga sihitiseasjus öhel meelel. sihitis on méekeeles KINNDLASSTI olemas: virutan súlle vastu lxúgu!.
kuj vxtta osastavat käänät, sis VORMILISELT on ta txessti 1. kujd SISULT vähämalt 2. nagu majjnisin, lanngevad vahel ka mitu muud käänät vormilt ühhte, kujd sellepxhjal ej saa järäldada et 1 vxj 2 nejsst oleks mxttetud. näjttäd: vale:vale:valet, jura:jura:jura ja keerd:keeru:kéerdu:kéerdu(/keerusse). asi:asja:assja (vigase kirjaviisitxttu kirjas samuti asja!) síia mujdugi ej kuulu.
akusat"iiv oli alkkselt ju isegi SÜÜDISTAV käänä (<accuso - süüdistan), jä.llg onn olemas ka russikeeles VINÌITE.LNXJ. süüdistus oli aga ALATI kellelegi SUUNATUD (/SIHITUD).
tejnelugu on selle nn PARTITÌIVIGA (<pars - osa), miss väljändaski OSA tervikust (joon VETT).
“osaga” on seottud ka PARTITSIIPP, kujd see tuleb osistest PARS+CAPIO = vxtan osa.
ej saa aru mis siin keerulistonn? ka mina ej vxta iga vana pakutut pimesi puhhta kullana kujd kuj ma ise nejjd loogiliselt lahates samale tulemuselejxuan, sis ej nää ma mxtet seda sihilikult ejttada.

DiaTheo, 2005-07-31 14:52:54

Oki, Toomas, sain oma lollusest aru, teiste abiga.

“Mari luges raamatut” - raamatut pole sihitis vaid osasihitis jne.

toomas, 2005-07-31 14:53:31

toomas:
Mina ütlen, et Jumal on täpselt see, mis jääb meie universumi aegruumist välja.

skeptik:
Kui on
* universumi aegruumist väljasolemine
siis on see mõttetu, sisutu, tühi, kuna universumi aegruumist väljasolemine ei oma mingit sidekanalit universumi aegruumis seesolevaga. See on hüpotees, mida ei saa kontrollida - ei kinnitada ega ümber lükata. Seetõttu ongi sellised mõisted minu jaoks sisutuks risuks, mis mõtteselgust, arusaamist maailmas toimuvast ähmastab, varjutab, segab, takistab, eksitab.

Minu jaoks jääb Universumi aegruumist väljapoole Mõte.

Hää küll - su isiklik äng võib eri kujustustega kergemini või raskemini lohutust leida, kuid “tõe” seisukohalt on eri variandid täpselt ühesuguse tõeväärtusega.

Okei. Võtame ette Jaapani sara peale kirjutatud lause TOM JESUS RULES! HELP, mille sinna sara peale ilmumist koos minu, TOM HELPi, selle lugema ilmumisega ning selle kõige ilmutuslikku mõju minule ei saa mingitest Universumi Aegruumi seadustest tuletada, kuid mille tõsikindluse kohta võin Sulle ette näidata lausa foto.

Elu on täis selliseid Imesid - enamikke ei saa nii “tõestatavlikult” siia kirjutada, kui seda TOM JESUS RULES! HELP asja, aga minu elu on neid täis.

Loomulikult saab neist paljusid seletada ka vaimuhäirega, mis mind võib täiesti voodisse või muusse eraldusse niita, aga ka see on ju Ime, et ma saan välja põdeda ju uuesti üles tõusta. Ka seda on vaja mul seletada, et koherentselt elada.

Nii et: Mõte väljastpoolt Universumi Aegruumi oli see Ilmutus (loe: “Juhus” jutumärkides), mis mind pani sealt sara pealt TOM JESUS RULES! HELP lugema, sellest siin kommentaarium´is pikalt jutustama ja nüüd seeläbi Sinu vastu tagataskus trumpi omama.

toomas, DiaTheo, 2005-07-31 14:55:30

Eieiei, DiaTheo!

“Mari luges raamatut” - raamatut pole sihitis vaid osasihitis jne.

“raamatut” pole ei sihitis ega osasihitis, vaid osastis ehk umbmäärastis.

Njah, toomas 13:20, 2005-07-31 14:56:03

"Kui mingi käände ühest ühtset tähendust ei ole suudetud tuvastada ja räägitakse selle käände
mitmest eri tähendusest või selle käände multifunktsionaalsusest, siis ei ole mingit kriteeriumi, mille alusel saaks välistada, et keeleanalüüs ei ole läbi viidud küllaldaselt abstraktsel kirjeldustasandil, millel esitatavad kirjeldused on keeleanalüüsija poolt suvaliselt (näiteks lihtsalt senist uurimistraditsiooni pimesi järgides) kehtestatud ning ei kirjelda mitte keelt, vaid keeleanalüüsija isiklikke seisukohti
"

Täpselt sama ebaadekvaatsus võib juhtuda ka siis, kui see tegelik multifunktsionaalsus lüüa lahku mitmeks samamorfoloogseks eritähenduslikkuseks ning seejärel postiullida üks variantidest kogu morfoloogia ainuesindajaks.

Olen nõus, et keelereeglid peaks vastama keele enda seaduspärasustele, ent need seaduspärasused tuleb keelest endast hoolikalt välja destillida, mitte poolikult leiutatud jalgratta “õigsust” selle agara pealesurumisega kehtestada...

toomas, Numbrimees, 2005-07-31 14:57:53

Olgu peale, tee nii!
Aga siis ütle mulle, miks Sa eristad justnimelt kahte osastava käände tähendust ega mitte näiteks kolme või viit?

tsukts, 2005-07-31 15:14:40

toomas skeptikule: "Nii et: Mõte väljastpoolt Universumi Aegruumi oli see Ilmutus (loe: “Juhus” jutumärkides), mis mind pani sealt sara pealt TOM JESUS RULES! HELP lugema, sellest siin kommentaarium´is pikalt jutustama ja nüüd seeläbi Sinu vastu tagataskus trumpi omama."

Kas see on ikka trump, aga mitte mingi klibu?
Teatava määrani me teame universumist, meie teadmistest ulatuvad kaugemale hüpoteesid ja edasi tuleb fantaasia mängumaa.
Muidugi võid sa oma fantaasiat pidada teadmistest kõrgemaks, aga kas see on ratsionaalne tegevus?

toomas, tsukts, 2005-07-31 15:17:26

Teadmised ja hüpoteesid ja fantaasia kõikkokku taandub Mõttele.

***