Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

lingvist, 2005-07-31 10:29:13

Oksümoron.
Oksüdeerunud moron.
Roostetanud idioot.
Aga neid on siin palju.

PL, 2005-07-31 10:48:15

Mäletamisi Maharishi Mahesh Yogi selgitab oma kommentaarides “Bhagavadgitale”, mis on dzhnaana-jooga - s.o Algse vormimine mõtetesse, selle üle mõlgutlemine, filosofeerimine. Tegu siis “valgustunud filosoofiaga”.

Karma-jooga - omakasupüüdmatu, kaastundlik tegutsemine lähtuvalt Algse kogemusest.

Võibolla on Maharishi siin liiga nõudlik?

aa vilbur nimetab seda ego funktsioneerimist Algse esiplaanil “jumalikuks skisofreeniaks”.

33338, 2005-07-31 10:56:17

viloss"oohhvia kxlab mujdugi kenasti, sest oma mxjsstusele vasstuvxettamatu kujuga (tänu v'xxrsxnalisusele) petab maakka niuhhti ära. kenasti kxlab ka mxttlemistéadus, sest ärapetab lxpposis -TÉADUS.
kujjd ehhki ka mina olen maakkas, olen ma urgitsev maakkas, kess mxjsstust(?)m'ööda püjjab läbi läjkkiva pakendpappri ka ajjsva sisunijxúda. ja selle urgitsemise senine tulemus on küll sihuke et se uuritav ajnes on vähämalt mejjejaokks üks ebamääraste píirjoontega sülttjas kogum, mida igaükks oma ilumeelejärrgi kxjge kenamaks kujundadapüjjab. mxnel tuleb Setuma kesskmine (setukajd alvustamatta) välljagi, enamikul aga jääb séegi unistuseks. 9:1 suhhtega kipub síinne VILOSOHV"EERIMINE vxttma TARGUTAMISE sisu. sellepärast téengi ettepaneku umbl"uussträäkkides kasutada viloss"oohhvia°asemel TARGUTAMISEST. vxj kuj se kellelegi líiga labaseltkxlab, sis vxjkks kasutada kassvxj targutamisTÉADUST. siis poleks vaja kogu vahhtu vaja nimetada ka MÖLAKS.

Konsultant, 2005-07-31 11:08:05

Vaene Hele ei saa asjade sisule ikka üldse pihta, ega ju?

Sellega peaks vast arvestama, et juveliiride seltskonnas ei maksa plastmass- ja klaaspärlitte näitamise lubadusille kohe vaimustusohkeid ega ovatsioone oodatta.

Ei aita juveliiride hulkka ka see, kui nood pahadeks kuulutada ja omas nurgas solvunult leludega mängida.

Konsultant, 2005-07-31 11:12:48

Nagu vari on valguse puudumine teatud kohas, nõnda on ka vaikus kuuldavate helide puudumine. Elik Mürisev vaikus on tegelikkuses võimatu. Seda ka teadvuse tasandil.

Kui seda asja vaid saepuru-kuiva populaarfüüsika reeglite järgi võtta, siis tõesti ei saa.

Samas on mürisev vaikus täiesti kogetav fenomen ja just sellele viidataksegi vanades tekstides.

Tõsi küll, usin PL kasutab seda mõistet vales seoses, kuna nagu tavaliselt, tal endal vastav kogemus puudub.

Teadmatus on teatavasti fantaasia hüppelaud spekulatsioonidesse.

;-)

DiaTheo, 2005-07-31 11:29:39

Konsultant:
Sellega peaks vast arvestama, et juveliiride seltskonnas ei maksa plastmass- ja klaaspärlitte näitamise lubadusille kohe vaimustusohkeid ega ovatsioone oodatta.

Kui üldplaanis pole mõttekäigul vigagi, siis konkreetselt Helele adresseerituna ... on ju just Hele see olnud, kes rohkem kui kordi on siinseid juveliire ärgitanud oma töid eksponeerima ja ihumistehnikat tutvustama. Paraku vähese eduga!

Niiet, konsultant ... sinu käik nagu:-)))

Konsultant, 2005-07-31 11:52:27

Muinasjutust tuttav soss-sepp üritas ka ametit lesimise ja meistri jälgimise teel omandada.

Kuhu ta välja jõudis, teame ehk kõik.

tsukts, 2005-07-31 12:13:53

Hele, 2005-07-31 01:20:16

Igasugused vanakraamikaupmehed on pannud sageli tähele, et müüjad tahavad oma asjade eest saada raha sageli üle nende turuväärtuse.
Asi on lihtsalt selles, et lisaks müüdava jubinale müüvad nad ka mälestusi, mis sellega seotud on, ning seegi pidavat nende arust maksma.
Nende maja on on naabrite majast väärtuslikum, sest see on nende kätega ehitatud jne...

Samamoodi on ka ideedega, armastamise ja iidolitega: sina oled nendessse pannud oma hinge ja see muudab nad sinu jaoks eriliseks.
Kuid ainult sinu jaoks. Teiste jaoks on need lihtsalt üks vidin samasuguste hulgast.

Ja selle üle pole mõtet solvuda.

tsukts, 2005-07-31 12:37:23

PL: Jah, selles ongi “välise” teaduse piiratus tema arengus - erinevalt “seesmisest” teadusest. Kordan Sulle seda lootuses, et ükskord saabub Sullegi arusaamine sellest erinevusest.

Sinu piiramatu seesmine ‘teadus’ ei suuda seletada välist, seda piiratut teadust, mis ometigi peaks sinu juttude järgi olema selle osa.
Ma saan erinevusest aru küll. Väline teab veel vähe, aga enamasti teab enam-vähem täpselt, aga seesmine teab kõigest... ei midagi.

————————-

Eile rääkis telekas üks rabi ja rääkis needmistest ja muust taolisest stuffist.
Minevikusündmuste kohta andis ta ilusaid seletusi, et just needused tapsid inimesed kümma-kakskümmend aastat tagasi. Kui talt küsiti, et kas Sharoni tervisehäired on kaa needustega seotud, muutus tema teadmine ja jutt ebakindlaks ning ta hakkas seletama, et seda pole inimestele teada antud.
Sellised lood selle sisemise ‘teadusega’.

tsukts, 2005-07-31 12:39:12

Konsultant, 2005-07-31 11:08:05

Küll ma olen ikka juveliir :o))

toomas, 2005-07-31 13:09:02

Tere pühapäevast päeva!

On aeg astuda interfeissi taha - need, kes me siin üksteist tõsiselt armastame ja neid pole me seas vähe! - võivad rääkida ka Absoluutsest Tõest otse.

Absoluutne Tõde on meie universum koos sellega mis jääb selle aegruumist välja.

Hele ütleb siis vist, et Jumal on meie universum.

Mina ütlen, et Jumal on täpselt see, mis jääb meie universumi aegruumist välja.

toomas, 2005-07-31 13:20:45


Numbrimees:
osastavásse k'äänd'ässe onn ühinend 2 eri KÄÄNÄT (kuj nejjd sisutxttu nii nimetada):

Njah:
Ma ütleks seda pisut teisiti: osastav kääne on multifunktsionaalne.

Kui mingi käände ühest ühtset tähendust ei ole suudetud tuvastada ja räägitakse selle käände
mitmest eri tähendusest või selle käände multifunktsionaalsusest, siis ei ole mingit kriteeriumi, mille alusel saaks välistada, et keeleanalüüs ei ole läbi viidud küllaldaselt abstraktsel kirjeldustasandil, millel esitatavad kirjeldused on keeleanalüüsija poolt suvaliselt (näiteks lihtsalt senist uurimistraditsiooni pimesi järgides) kehtestatud ning ei kirjelda mitte keelt, vaid keeleanalüüsija isiklikke seisukohti.

tsukts, 2005-07-31 13:25:57

toomas, 2005-07-31 13:09:02
Absoluutne Tõde on meie universum koos sellega mis jääb selle aegruumist välja.

Universum on kõiksus ja temast ei jää midagi välja.

skeptik, 2005-07-31 13:28:45

toomas ütles: Mina ütlen, et Jumal on täpselt see, mis jääb meie universumi aegruumist välja.

Kui on
* universumi aegruumist väljasolemine
siis on see mõttetu, sisutu, tühi, kuna universumi aegruumist väljasolemine ei oma mingit sidekanalit universumi aegruumis seesolevaga. See on hüpotees, mida ei saa kontrollida - ei kinnitada ega ümber lükata. Seetõttu ongi sellised mõisted minu jaoks sisutuks risuks, mis mõtteselgust, arusaamist maailmas toimuvast ähmastab, varjutab, segab, takistab, eksitab.
Sinna universumi aegruumist välja võime me panna ükskõik mille - jumala, kapsasupi, haisvad sokid, kapsahaldja, roosa ükssarve, edgar savisaare koos või ilma viljata - ja ei muutu sellest mitte midagi.
Hää küll - su isiklik äng võib eri kujustustega kergemini või raskemini lohutust leida, kuid “tõe” seisukohalt on eri variandid täpselt ühesuguse tõeväärtusega.

toomas, 2005-07-31 13:36:44

Numbrimees:
2) osastav - najne joob VÍINA (osa kogumist nimega viin).”

Njah:
Kui pisut terasemalt vaatad, siis on ka siin tegemist sihitisega...

Esimeses trükitud eesti keele grammatikas, Heinrich Stahli 1637. aasta “Anführung zu der Estnischen Sprach” olid eesti keeles välja toodud järgmised käänded:

Nominatiiv armas mees
Genitiiv armast meehest
Daativ armal meehel
Akusatiiv arma meehe
Vokatiiv O armas mees
Ablatiiv armast meehest/armalt meehelt

Nii esitas Stahl eesti keele käänded seepärast, et selliselt oli harjutud kirjeldama ladina keele käändeparadigmat, vrd.

Nominatiiv vir amabilis
Genitiiv viri amabilis
Daativ viro amabili
Akusatiiv virum amabilem
Vokatiiv vir amabilis
Ablatiiv viro amabili

Sellest ajast alates on mõned võõrast keelest võetud käänded ja keeletähendused küll eesti keele kirjeldusest välja roogitud - näiteks tekitaks tänapäeval eesti keele hüüdkäändest oo armas mees - rääkimine vist ainult muiet, kuid ometi on tänapäeva eesti keele grammatika täis võõrast ladinapärasest traditsioonist pärinevaid baasmõisteid, mille peale peaks samal viisil muigama, aga mille peale me ei muiga, vaid mida tõsikindla pähe võtame:
<b>Keskne eesti keele grammatikat koormav tühimõiste on sihitis, mis on tänapäeva eesti keele grammatikas kasutusel ladina akusatiivi käände tähenduse ülekandena morfoloogiast süntaksisse</u>.

EESTI KEELES EI OLE SIHITIST ROHKEM KUI SELLES ON HÜÜDKÄÄNET!

toomas, Njah, 2005-07-31 13:43:44

Aga nüüd lähed oma keeleteoreetilise jalgrattaleiutamisega hoopis rappa, sest lauses “Absoluuti pole” pole osastava käände puhul tegemist mitte koguselise määramatusega, vaid tegemist on hoopiski sihitisega (Mida pole?).

Kahju, et minusugune profaan peab sellist lihtsat arusaama professorile endale selgitama...

Kui soovid traditsiooonilist grammatikakirjeldust tõsimeeles kaitsta, tee palun esimeseks asjaks selgeks traditsiooniliselt kasutatav terministik: lauses Absoluuti ei ole ei ole esimene sõna mitte sihitis, vaid alus.

DiaTheo, 2005-07-31 13:44:03

Toomas,

keegi tark on keeleteaduse tegevusvälja kirjeldanud umbes nii: üks õige keeletedlane peab vaatama eesli, või oli see kaamel, suhu ja kirja panema, kirjeldama seda, mis sealt välja tuleb. Mitte vastupidi:-))

Sa ilmselt küll seletasid juba eespool, kuda seda sihitist eesti keeles polegi (vaja). Ehk viitad või seletad veelkorra üle?

toomas, Numbrimees, 2005-07-31 13:49:10

33338, 2005-07-30 07:37:15

osastavásse k'äänd'ässe onn ühinend 2 eri KÄÄNÄT (kuj nejjd sisutxttu nii nimetada):
1) sihitis - najne peksab MEESST (ühht kinndlat eset, tegevus on suunatud jusst sellele);
2) osastav - najne joob VÍINA (osa kogumist nimega viin).

Kõige paremini saab astuda sinu analüüsile, mis osastava käände nõnda kahte lehte jagab, vastu Sinu enda poolt toodud näitesõnaga LEIBA, mis näiteks lauses “Naine sööb LEIBA” võib käia nii Sinu 1) tähenduse kui ka 2) tähenduse alla:

Minu seisukoht: osastaval käändel on täpselt ÜKS tähendus ja keeleanalüüsi eesmärk peab olema see täpselt fikseerida.

DiaTheo, 2005-07-31 13:51:25

lauses “Absoluuti ei ole” ei ole esimene sõna mitte sihitis, vaid alus.

Tõeste???? /siiralt, oma ehedas lolluses/

“Vihma sajab” - on siis alus-öeldis? Aga “Sajab vihma”? Aga ... “Vihm sajab suure sabinaga”?

Või käib see tõde vaid on-eiole-konstruktsioonidega kokku?

DiaTheo, 2005-07-31 13:55:10

osastaval käändel on täpselt ÜKS tähendus...

Miks /see just niiii PEAB olema, mhh/?

Latiinis, toitsis, venes, inglisis küll akusatiivi kasutusvälja niiiii kitsaks ei peeta!

***