Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

33338, 2005-07-29 22:45:59

Toomas,
selle UKSE ja VEE vahe näjjb olevat selles et ükks on loéndatav, tejne loéndamatu. keerulisem oleks kuj männgutuleks nt LEJJB. kujj ajne vxj toode oleks ta loéndamatu, pätsi vxj viiluna aga loéndatav.

Njah, toomas 28-07 22:01, 2005-07-29 22:53:17

"Kindla aluse midagi väita annab inimese puhas südametunnistus."

Aga kui see südametunnistus on kunagise võitluse käigus egoga sedavõrd vägistatud, et nüüd süüdimatuna enam iitsatadagi ei julge kui ego üks teise järel oma soovmõtteid Su keelele toob...

rjr, Armas Peeter ja teised, 2005-07-29 22:58:24

Egas siis Kierkegaard ole tõe viimne instants.

Kierkegaardi elustaadiumid on arenguspiraali esimene keerd: esteetiline, eetiline ja religioosne.

Teine keerd algab religioossest vabanemisega ehk taas kõrgema esteetilisega Jumala ja kogu loodu ilu tunnetamise,imetluse ja armastusega.

Ja ta ei lähegi enam üle jagunedes eetiliseks või religioosseks vaid sünteesib need uuel esteetilisel tasandil, kus Tõde on ilus ja hea.

Njah, v.l. 28-07 23:25, 2005-07-29 23:07:52

"Kust tuleb rakule see käsk nii toimima hakata? Meditsiinil see vastus puudub, aga teisel tasandil inimese käsitluses on see vastus ilmselt olemas."

Vähi puhul haigusena on selline omapära, et seda üht ja ainumast põhjust tema vallapäästmiseks pole olemas. Pole ju eri vähiliigidki päris üks ja sama haigus. Selle asemel on terve kompleks väga eripalgelisi käivitusmehhanisme. Osasid neist teab juba ka meditsiin. Ja vastavalt järeldub, et ka alternatiivmeditsiin ei saa adekvaatselt piirduda üheainsa universaalpõhjendusega...

rjr, Masingu kritikuile, 2005-07-29 23:30:41

Saaksin teiega nõustuda vast siis, kui teil endalgi oleks pisut midagi taolistki pakkuda kui Masingul.kasvõi hingelaadi.

Paraku näen vaid üleolevat ja ülekohtust kriitikat ja sestap kahetsen, et hakksin teile üldse neid asju jagama,sest nii mõnedki Masingu ütlemised on ambivalentsed ja vahest on mõni asi öeldud lihtsalt kuulaja irriteerimiseks. Võiks isegi öelda, et Masing ei ole tõesti kõigi jaoks.

Muidugi ei olnud Masing täiuslik. Aga ta oli tõesti suur inimene - no mina loen suureks heateoks juba seda,et ta oma kallist ajast üldse minuga viitsis/vaevus tegelema.

Olen talle lõputult tänulik, sest leidsin Jumala tema loengutest äratust saades.

Jah, ta oli hea kristlane, kuigi te ilmselt arvate teisiti.

Aga Jeruusalemmas silmitsedes tema heategude auks istutatud puud, mõistad et tal oli palju niisugusi tegusid, millest keegi ei teadnud...

Ta ei uhkustanud kunagi oma heategudega ja kuigi teda on küünikuks peetud, sain mina temalt head nõu isegi lastekavatamise kohta.

Masingu naistevihkamine on jama: ta tundis naisi, nägi neid läbi ja armastas neid.

Ja tema inimvihkamine on samuti jama: ta vihkas inimestes eelkõige ennastäis rumalust - pimedust, mis ennast valguseks peab, inimeste süsteemijanu ja piiratud tervemõistuslikkust mis võimatustab lunastuse.

Ja edevusest tavalises mõttes on Masingu puhul rääkida nüüd küll hoopis ülekohtune: ta võis olla mängiv, irriteeriv, ärritav, epateeriv, provotseeriv - aga see oli tema missioon, tema õpetamissviis, tema stiil.

Kui see vahest ka võis tunduda edevusena - oli see mänguline- mille Masing võis samas kõrvale panna ja tõsiselt ja südamlikult edasi minna.

Oleks ta edev olnud oleks tal olnud palju võimalusi väliseestlaste ja paljude teiste poolt geeniuseks kuulutanuna loorbereid lõigata, aga ta oli väga tagsihoidlik oma asju avaldama. Ma juba rääkisin, et teda kutsuti Moskvasse kui toonsasesse Leningradi õopetama, aga ta keeldus.

Tal oli N. Liidu kõrgintellektuaalide hulgas oma auastjaskond ja vist isegi Mäll sai Masiguga tuttavaks ühe Moskva tuntud profesori vahendusel,kes oli külalisena Tartus.

Igasuguse edevuse-auahnuse puudumine oli just see, mis oli probleemiks paljudele sõbradele-õpilastele,kes leidsid, et Masing pole mitte ainult eesti targim mees (nagu ütles näiteks Andres Ehin), vaid ka üks maailma targemaid mehi.

Ma ei tea mitu eestlast on Ensyclopedia Britannicas artiklina sees (või pole ühtegi?) aga Masing oli üks selle autoreid, mida ta üldse ei fetišeerinud.

Täiesti juhulikult tuli välja, et tal on koos Saagiga paar mujal maailmas avaldatud sõnaraamatut keelte kohta, millest meist paljud polegi kuulnud.

Idamaade muinasjuttude kohta pidasid teda autoriteediks mitmedki teadmeteosed ja uurijad. Nad olid omal ajal Thomsoniga tihedas kontaktis jms.

Aga olgu: kui te ei ole avatud ja olete kriitilised, siis on vastupanuekraan ees ja see, mida Masingult ehk oleks õppida ei jõua lihtsalt kohale. See teeb paraku kurvaks, aga mis parata.

On hea kui kasvõi üks teie seast sai midagigi kogu sellest masingujaanast.

Head avastamisteed teile kõigile.

Rohkesti rõõmu ja ilustat kurbust.

Jumalaga.

ilusas kurbuses lahkudes
ikka teie
rjr

maale ära...

DiaTheo, 2005-07-29 23:33:21

Masing rääkis, et inimene võiks kogeda üldse midagi kõrgemat, selleks peavad olema rahuldatud ta peamised vajadused ja ta olema suhteliselt terve ehk teisi sõnu haige, näljas ja paljas inmlaps on üks vaevlev tomp ja talle ei lähe korda muud kui ta esmane valu ja ta ei suuda unustada end.

RJahweR võiks Masingu Tõde hinduistide ja budiste seas ka levitada - kemplevad seal teised vaesekesed muidu tühjade kõhtudega ja raudpükstes lausa risti vastupidistel alustel valgustumise äratundmise väärteedel.

PL, 2005-07-29 23:35:35

Prantsuse entsüklopedistide kui Traditsiooni Rajajate suur järjepidevustaja Njahhike...

Elik igalühel oma Traditsiooni Tarkus.

Njah, toomas 11:01, 2005-07-29 23:45:49

"Osastav kääne võtab nimelt määra.

Mitte midagi, mis on osastavas käändes, pole olemas.

Olemas on ainult miski, mis on nimetavas käändes."

????
Kas kaks hobust on vähem olemasolev kui (üks) hobune? Pean Sulle taas kordama, et nimetav kääne tähendab viitamist nimetatava esinemisele ühe ühikulise koguse v entiteedina, samas koguse muutumine mitteühikuliseks/entiteetseks tähendab ka automaatset üleminekut osastavale käändevormile.

Millegi olemasolule/olematusele ei viita siiski käändevormid, vaid eituste (mitte)kasutamine...

Konsultant, 2005-07-29 23:49:25

Kulla solgunult alahuult torutav RJR,
Masing oli kindlasti väga võimekas mees
ja üks oma aja suurkujusid
kuid temagi ei olnud eksimatu Jumal
ega iidol, kelle iga sõna
ükskõik mis teema kohta
pimeda vaimustusega
sisse ahmida
saati siis
egokest upitada
end iga pildi peal
Meistri kõrvale sokutades

PL, 2005-07-29 23:55:05

Kahtlemata oli Masing teatud valdkondades kõrge tasemega ekspert ja võibolla on seda tänasegi seisuga. Kuid pidada teda nt kaasaja tasemel maailmavaateõpetajaks tundub mulle liiast. Ilmselt on vananenud ka mitmed tema usunditeaduslikud vaated. Müstikuna...? Tõsidus, millega ta suhtub oma kogemuste “astmetesse” või kuidas ta kirjeldab kuskil oma “nirvaana-kogemust” vms, tundus juba aastate eest veidi naljakas (meenutades mulle veidi Tammsaare üht esseed “Ida Tarkusest”).

Võibolla on viga ka selles, et Runnel&Co on hasardis avaldanud ka tekste, mida Masing ise pidas niisama sahtlissekirjutamiseks (pikad, ennast kordavad, mingi asja ümber keerlevad heietused) jne.

Aga see oli tore, kui provokatsioon, intrigeerimine oli meetod, mitte iseloom - ehkki kohati kahtlen selles. Masing paistis end paiguti võtvat vägagi tõsiselt.

Njah, toomas 12:11, 2005-07-29 23:56:02

"Absoluut ei ole ei ole eesti keeles õige lause - eksistentsiaalseks eituseks peab ütlema Absoluuti ei ole. Selles lauses aga ei eitata mitte Absoluudi olemasolu, vaid osastava käändega viidatakse ainult Absoluudi umbmäärasusele - Absoluudi olemasolu eitaks keeleliselt ainult nimetavas käändes sõna “Absoluut” kasutamine, mida aga eesti keele reeglite järgi ei saa teha"

Aga nüüd lähed oma keeleteoreetilise jalgrattaleiutamisega hoopis rappa, sest lauses “Absoluuti pole” pole osastava käände puhul tegemist mitte koguselise määramatusega, vaid tegemist on hoopiski sihitisega (Mida pole?).

Kahju, et minusugune profaan peab sellist lihtsat arusaama professorile endale selgitama...

Ti, rjr, 2005-07-29 23:59:01

*
Paraku näen vaid üleolevat ja ülekohtust kriitikat ja sestap kahetsen, et hakksin teile üldse neid asju jagama,sest nii mõnedki Masingu ütlemised on ambivalentsed ja vahest on mõni asi öeldud lihtsalt kuulaja irriteerimiseks. Võiks isegi öelda, et Masing ei ole tõesti kõigi jaoks.

Aitäh, rjr, et sa siiski julgesid ja tahtsid need Masingu kirjad avaldada.
Kindlasti pole Masing kõigi jaoks. Keegi pole ega peagi olema kõigi jaoks.

Ka minu jaoks pole ta iidol, aga ma pean teda siiski huvitavaks isiksuseks ja targaks meheks.

Ja ma arvan, et sul pole vaja kahetseda oma tegu, sest hea asi räägib ise enda eest. Teda pole vaja kaitsta.

Masing vist ise poleks sel puhul ei solvunud ega hakanud ennast kaitsma. Ainult muianud.. :)

PL, 2005-07-30 00:03:10

Paraku näen vaid üleolevat ja ülekohtust kriitikat ja sestap kahetsen, et hakksin teile üldse neid asju jagama,sest nii mõnedki Masingu ütlemised on ambivalentsed ja vahest on mõni asi öeldud lihtsalt kuulaja irriteerimiseks. Võiks isegi öelda, et Masing ei ole tõesti kõigi jaoks.

PL: No mis parata, ei ole ma Masingu-usku. Olen ikke ma ise (ehkki mõni asi tuleb tuttav ette).

Mis me vajaks, on “Masing tänases päevas” - kes raputaks unist kirikut ja indelgentsi vähemalt niisama uligaanlikult, soovitavalt veel palju vingemalt.
Keegi, kel poleks iidoleid, küll aga julgus ja haare lajatada kultuuri uut.

Njah, Hele 14.55, 2005-07-30 00:11:38

"Aga ma imestasin muud asja. Seda, kuidas taju töötab, seda et silm ja aju nii head pilti üldse läbi lasevad. Kujuta ette, et sa peaksid samasugustest materjalidest mingi optikariista ehitama ja mis kujutist see näidata võiks. Inimene on ikka väga hästi “kokku pandud”."

Pole need inimese meeleorganid nii super midagi. Kotka nägemisteravus on 2.5 korda suurem. Koera kuulmine on 6x parem, rääkimata lõhnatajust. Liblikatel on see veelgi tundlikum, kuigi vaid ühe lõhna suhtes. Nahkhiired ja delfiinid “näevad” kõrvadega sama hästi kui inimene silmadega. jne...

uuk, 2005-07-30 00:13:48

rjr, Masingu kritikuile, 2005-07-29 23:30:41

Olen talle lõputult tänulik, sest leidsin Jumala tema loengutest äratust saades.

Seda pean isegi ütlema.

Njah, PL 15:09, 2005-07-30 00:24:36

"See on nagu ikka - erinevus pre- ja post-asjade vahel - väliselt samad, seesmiselt kui öö ja päev."

Sisemus peab ka välimuses kajastuma ja kui keegi väidab end pre- asemel post- olema, siis peab ta ka vastava suutlikkuse omandanud olema. Kui tulla nii ära leierdatud mäe ees- ja taga olemise analoogi juurde, siis ei piisa sellest, et ümber mäe tema taha lähed. Kui mäetipp ikka vallutamata, siis polda ka alpinist ja teiselpool mäge olemine on sama pre- kui ennegi...

uuk, 2005-07-30 00:24:44

rjr, Masingu kritikuile, 2005-07-29 23:30:41

Või kui täpsustada, siis läbi tema sain esime aimu, et ka kristluses “miskit” leiduda võib.
Tänud igatahes, et kirju siin avaldada võtsid. Tõsiselt.

PL, tsukts, 2005-07-30 00:27:16

Huvitav, Parapeeter, miks sa küll vingerdad. Tead väga hästi, et eksperiment on ainult osa teadusest, et eksperimentide abil kinnitatakse teooria paikapidavust või lükatakse see ümber

PL: Just-just - sellel kogu teadus püsti püsibki. Eksperiment on nimelt “praktika kui tõe kristeerium”. Aa Sa unustasid mulle pajatada “subjektivälisest teadusest”. Sellest nt, kuidas subjekt (nt teadlane) ei vali oma suva järgi nt teooriat, mille “kinnituseks” katset korraldada ega kasuta ka katsetulemuste tõlgendamiseks üht või teist “subjektiivselt valitud” teooriat.
/PL

Kas arvad, et mida kõvemat kisa sa teed, seda targem tundud olevat? Või on kisa su ainsaks argumendiks... argumentum ad hominem :o))

Mnjah... karm eksperimentaator oled. Ja mida sa oma stopperiga mõõdad?

PL: Teadagi mida. Ussid arvu õunas.
/PL

Aga mis puutub sellesse seespoolsesse kogemusse ronimisse, siis just see ei olegi teadus, sest just sina ise oledki seesana subjekt, kelle välist maailma sa teadlasena uurid,
Saad aru?

PL: Ma mitte aint ei saa aru, vaid isegi mõistan. Aa millest sa aru said?
/PL

Kaak, teadlasena(psühhiaatrina), võib sind ja sinu kogemusi uurida, aga sina ise ei või.

PL: Nii et Kaak lubas printsil bodhipuu alla valgustuda?
Aa Sina - kas Sa võiksid lubada kellelgi valgustuda?
/PL

Tegelt võid küll - oled sina ju Absoluut, sest sinus peituvat Absoluutne Tõde, aga tavainimestel kui nad teadlased tahavad olla ei ole see soovitatav :o))

PL: Jah, neil pole soovitav olla nii teadja - mis teadlased nad niimoodi oleks - hullud geeniused? Keegi ei kingiks sulepead.
/PL

PL: Ma ei teandki, et Sa nii ebausklik sõimugeenius oled.

Kas sõnalõpud -ähmard ja -ähmerdis on tõepoolest suurem sõim kui sõnalõpp -a?

PL: -a on hellitusnimi, Sa taipamatu.

Njah, PL 15:48, 2005-07-30 00:34:08

"See on - nagu selgitas üks laama - otsekui kõrvetataks sind keeva veega ja samal ajal kastetaks jääkülma."

Laama vist ei teadnud seda, et naha soojustundlikkus avaldub ainult teatud piirides. Kui miski nahka puudutav on väga kuum v väga külm, siis naha retseptorid ei suuda sel enam vahet teha ning tuntakse ainult teravat põletavat valu...

uuk, 2005-07-30 00:36:19

Njah, uuk 28-07 21:27, 2005-07-29 22:40:29

Nojahh

Miks peaks vaakum füüsilise nähtusena olema erand, et seda ei saa korratavate katsetustega uurida? Ilma vettpidava uurimuseta pole ka alust uuritava kohta midagi vettpidavaks väita.

Vaakum on vähemalt Kantist alates ka lääne mõtteloos filosoofiline mõiste. Ära sügele oma füüsikaga või kui muidu ei saa, no ära siis vähemalt oma sügelisi kohatult esita. Samas muidugi tore, et keegi suudab sealt kontekstist ka füüsikalise vaakumi välja lugeda.

Milleks? Kas see armunud teadlane kuulutab tervele maailmale, et ainult tema viis armastada see ainuõige olevat? V piisaks tal sellest, et oma armastatut igakülgse tähelepanu ja hoolivusega üle külvab...

Siin puudub igasugune järjepidevus. Loe uuesti või jäta jaur.

***