Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

toomas, 2005-07-29 20:23:29

Nii et vat siis:

müstilisel kombel kirjutasime koos Numbrimehega ühel ja samal ajal näitesõnaks sõna punast.

Tom Jesus rules Help

Delfi, 2005-07-29 20:29:53

Varsti tuleb Sinu kord, Toomas.

toomas, 2005-07-29 20:32:03

Ja kui nüüd Numbrimehe kommile sisuliselt vastata:

nii meelevalttselt ej saa lähäneda. sest siis vxjkks vabalt júurdemxélda ka PUNAST usst. saad isegi aru et siis lähmä asja sisust éemale. oluline onn eristuslikult M'ÄÄRAV tunnus.

Minu arust on meelevaldne just see, et kaht Sinu poolt toodud tüüpi - ühelt poolt jõin vee/jõin vett ja teiselt poolt lukustasin ukse/lukustasin ust - üksteisest lahku viiakse.

Mille alusel, küsin mina!

Ainus, mis meil siin on, on täpselt ühesugune omastava ja osastava käände kasutamise vastandus.

Keeleanalüüsi eesmärk peab olema anda selle vormivastanduse tähenduserinevuse kirjeldus, ilma et see sõltuks konkreetsete sõnade kontekstist.

toomas, 2005-07-29 20:34:26

Eesti keele grammatika on täis igasuguseid laest võetud tähendusi! Oi, oleks siin alles rookimist!

tsukts, 2005-07-29 20:34:34

toomas, 2005-07-29 20:23:29

Nii et vat siis:

müstilisel kombel kirjutasime koos Numbrimehega ühel ja samal ajal näitesõnaks sõna punast.

Ära siin mingit müstikat näe. Peaaegu igas triidis teeb keegi kellelegi midagi ette puust ja punasena, Berkley on rääkinud punasusest, keegi küsis kunagi, et mis värvi on pimedas keldris punane kampsun...

Muudkui punane ja punane ja punane ning seepärast pole miskit imelikku, et teile mõlemale just see värv pähe tuli.
Sama lugu oli ka nende sabata kassidega, kellest vist sina rääkima hakkasid. Seepeale tulin ma välja Gabrovo äraraiutud sabadega kassidega, aga sa polnd sellega rahul ja siis pole imsestada miskit, kui kolmel inimesel tuli pähe Mani kassid.

toomas, 2005-07-29 20:42:32

Ai, armas rahvas, tegite meele jälle rõõmsaks! Aitüma! Nüüd pean minema. Hääd olemist!

uuk, 2005-07-29 20:43:32

rjr, Salongi - ja tõelisest müstikast, 2005-07-29 18:58:15

Näe PL juba vastas Sulle/mulle.
Lisan siis ka miskit :
Kohtumõismine/hindamine/arvustamine tumestavad meeled, mu armsad - see on esimene viga, mis võib takistuseks saada.

Kohtumõistmine küll. Hinnangu/arvustusega näikse asjad keerulisemad olevad. Sõltub kas see tingit kärsitusest ja enesekesksusest või näiteks armastusest ja (Pee-ellilikult öeldes) eristavast tarkusest.

Rääkisime ju suhtelisest tervisest: valudes inimene ei suuda Jumalale häälestuda. lihtsalt haige inimene võib aga muidugi saada Jumalale lähemale, est talle on Jumalat tüesti vaja.

Valudes inimene ei suuda keskenduda Jumalale kuni ta keskendub terve positsioonilt, on üks tähtis kogemusejahil keskenduja, kelle suurt tööd valu segab.

Ei ole siin juttu mugavast äraolemisest ega filisterlusest, vaid tõsiasjast, et inimene saab jumalikule keksenduda vast siis, kui ta ei ole üks vaevlev tomp, kuita pole iseennast täis ja häälestet ainult saamisele (mis ma sellest saan? mis ma üärast teen?)kui ta on piisavalt ärkvel ja ei muretse.

Just, kuid vaevlev tomp, kes oma vaeva Jumalasse suunab just teeb end tühjaks ning täitub Jumalaga. Kuid jällegi, mitte turvalise egokeskonna pinnalt kogemust otsides, vaid vahetult, tombuna.

Sellise vaba oleku saab kätte tavaliselt teatud askeesiga, milles piltlikult inimene sureb iseendale, kuid sell juhul pole askees eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend teatud vajaliku hingeseisundi saamiseks.

Täitsa õige.

Kasuks tuleb ka paast ja Jesaja peabki paastu all silmas kaiemat loobumist ja uikete lahtisidumist kui vaid toidust loobumist.

Õigem veelgi.

uuk, 2005-07-29 20:58:57

rjr, Salongi - ja tõelisest müstikast, 2005-07-29 18:58:15

Lisaks ehk veel väike märkus, et kogu Masingu proosapärand mahub ilusti ühe nimetaja alla - arvustus.

Kännumampel

PL, tsukts, 2005-07-29 21:21:49

Kas lugupeetud pimestusajastu teadlane tahab väita, et väljapool eksperimente teadust ei olegi?
Et näiteks teoreetiline füüsika on tegelikult lüürika, nagu lugupeetava wilburismgi? :o))

PL: Ah et eksperiment põlegi enam oluline? Või rakenduslik väljund, mis niigi selge? Einoh, nii lõdva püksikummi teadust tuleb veel vaagida. Vähemasti “subjektisisese” teaduse puhul küll.
/PL

Aga oki. Tahaksin lugupeetud paraprohve(t)ssorilt teada, et mida tähendab eritingimuste loomine uuritava parameetri iseäranis selgelt esiletoomiseks? Korraldada eksperiment maksimaalse soovitud tulemuse saavutamiseks, tegelda naatike võltsimisega? Mh, Parapeeter?
Ja kui eksperimendi tulemusena on saadud Tambovi konstant, siis teiste tohmanite poolt samasugustel tingimustel saadud Tambovi konstant muudab selle fundamentaalkonstandiks?

PL: See tähendab, et kui tahame mõõta õuna pähekukkumist, ei vahi me seda niimuidu, vaid muretseme stopperi ja mõõdame kukkumise kõrguse. Kas pole eriline? Või kui tahame teada Absoluutset Tõde, hakkame sissepoole kaevama ehk tegelama kaemusega. Aga see on vist juba liiga eriline?
/PL

Ma muidugi ei tea, võibolla on tänapäevane teadus tõepoolest selline para, nagu sa siin seletad ja sel juhul on sul tõepoolest õigus selle üle naerda.

PL: Ah et eksperiment on para? Mis ajast Sust siuke antiaientist on saand?
/PL

Aga muide, objektiväline ja subjektiväline on hoopis erinevad asjad ja ära topi neid ühte patta.

PL: Selgita mulle veidi “subjektivälist teadust” - kus vaakuumis siuke toimib?
/PL

Kui saad sellest aru, siis jääb ka meelde ega esita Sa tulevikus enam nii ebateaduslikke väiteid. Või eelistad esindada ebausku.

Uus fundamentaalkonstant teaduslikkuse määramiseks - PL(ähmard)... Või oleks PL(ähmerdis) parema kõlaga?

PL: Ma ei teandki, et Sa nii ebausklik sõimugeenius oled.

PL, uuk, 2005-07-29 21:26:25

:)
Kas jalad on ka siis põhjas, kui patu ümber defineerid või oma aktiivsest sõnavarast välja roogid?

PL: Ei anna tõika välja rookida ega musta valgeks nimetada. Vaat kui kunagi saan õigeks, siis...

Njah, Hele 28-07 00:43, 2005-07-29 21:40:33

"Kas sipelgas on olemas, kui teda keegi ei näe?"

Sipelga olemasolu ei sõltu sellest, kas keegi teda vaatab v mitt. Küll aga selle vaatleja jaoks, kes seda sipelgat ei näe, ilmselt puudub teadmine selle sipelga kohta ning oma siseettekujutuses jääb tal see osa maailmast kajastamata.

Et kumb on primaarne, mateeria või teadvus

Elik mateeria on primaarne ja teadvus kajastab seda...

Konsultant, 2005-07-29 21:43:23

Teadagi!
Primaarne on Püha Entsüklopeedia, kõik muu tuleneb sellest...

uuk, 2005-07-29 21:50:01

... ja lõpeb sellega.

Njah, EA 28-07 13:38, 2005-07-29 21:53:37

"Just see sisutus ongi sisu (nähtuste olemus on tühjus). Kõik muu on väline.

Kruusi õõnsus on ju ülimalt vajalik. Kuhu kallata teed? Sama lugu maailmaga. Kus paikneb maailm?"

Mis on teed täis kruusi sisu? Eelnev tühjus v hoopiski sinna valatud tee? Elik kui varasemasse tühjusse suubub maailm, siis see maailm saab ka sisuks...

Njah, Konsultant & uuk, 2005-07-29 21:58:39

"Teadagi!
Primaarne on Püha Entsüklopeedia, kõik muu tuleneb sellest...... ja lõpeb sellega.
"

Teadagi, et argumentum ad factum üle jõu käimisel tuleb koheselt haarata argumentum ad hominem järgi...

Konsultant, 2005-07-29 22:05:48

Unustasime vist nalja visates, et mõned teostavad end siin tõsimeeli. Eriti peale päikese loojumist.

Vabandust, Njahhike, sinu võit.

Kasutud Raamatuteadmised võidavad võõra väe või kuidas see oligi...

Njah, Konsultant, 2005-07-29 22:14:20

"Vabandust, Njahhike, sinu võit.

Kasutud Raamatuteadmised võidavad võõra väe või kuidas see oligi..."

“Ta liigub siiski!”? Milleks endale tuhka pähe raputada kui selle kohe jälle maha pühid...

Njah, EA 28-07 17:27, 2005-07-29 22:16:18

"puu küsis ahvilt: kas tõesti suudad hüpata ühest kohast teise? ahv vastas: jah, muidugi."

Mis keeles nad rääkisid?

tsukts, 2005-07-29 22:21:43

PL: Ah et eksperiment põlegi enam oluline? Või rakenduslik väljund, mis niigi selge? Einoh, nii lõdva püksikummi teadust tuleb veel vaagida. Vähemasti “subjektisisese” teaduse puhul küll.

Huvitav, Parapeeter, miks sa küll vingerdad. Tead väga hästi, et eksperiment on ainult osa teadusest, et eksperimentide abil kinnitatakse teooria paikapidavust või lükatakse see ümber(uuri Michelson ja Morley katset), et eksperiment pole iseseisev teadus, aga ikka muudkui lõugad.
Kas arvad, et mida kõvemat kisa sa teed, seda targem tundud olevat? Või on kisa su ainsaks argumendiks... argumentum ad hominem :o))

PL: See tähendab, et kui tahame mõõta õuna pähekukkumist, ei vahi me seda niimuidu, vaid muretseme stopperi ja mõõdame kukkumise kõrguse. Kas pole eriline? Või kui tahame teada Absoluutset Tõde, hakkame sissepoole kaevama ehk tegelama kaemusega. Aga see on vist juba liiga eriline?

Mnjah... karm eksperimentaator oled. Ja mida sa oma stopperiga mõõdad? Nu saad teada, et õun kukkus kaks sekundit ja edasi? Kas võtad järgmisena mõõdulindi ja ronid puu otsa, et selle kõrgust mõõta või ronid natuke lüürikasse(teooriasse) ja teed selle abil mõned arvutused ja siis kui nendes kahtled, ronid puu otsa?

Aga mis puutub sellesse seespoolsesse kogemusse ronimisse, siis just see ei olegi teadus, sest just sina ise oledki seesana subjekt, kelle välist maailma sa teadlasena uurid,
Saad aru? Kaak, teadlasena(psühhiaatrina), võib sind ja sinu kogemusi uurida, aga sina ise ei või.

Tegelt võid küll - oled sina ju Absoluut, sest sinus peituvat Absoluutne Tõde, aga tavainimestel kui nad teadlased tahavad olla ei ole see soovitatav :o))

PL: Ah et eksperiment on para? Mis ajast Sust siuke antiaientist on saand?

Väga kena arusaam ühel kodanikul teiste räägitust. Oleks muidugi kena, kui sa teeksid eksperimendi, mis aitaks ka teistel vaatlejatel minu jutu suhtes samale järeldusele jõuda... Tsiteeri mu juttu, milles ma miskit taolist väitsin.

PL: Ma ei teandki, et Sa nii ebausklik sõimugeenius oled.

Kas sõnalõpud -ähmard ja -ähmerdis on tõepoolest suurem sõim kui sõnalõpp -a?

Njah, uuk 28-07 21:27, 2005-07-29 22:40:29

"Või arvad tõesti, et väljaspool katseliselt kontrollitavat ning korratavat asetsev vaakum leiab endale eluõiguse ainult läbi vettpidava uurimuse."

Miks peaks vaakum füüsilise nähtusena olema erand, et seda ei saa korratavate katsetustega uurida? Ilma vettpidava uurimuseta pole ka alust uuritava kohta midagi vettpidavaks väita.

Järjepidevuse huvides, peaks siis nt armunud teadlane ka vastava komisjoni kokku aama ja end klemme ning juhtmeid täis toppima, enne kui miskit kindlat öelda julgeb.

Milleks? Kas see armunud teadlane kuulutab tervele maailmale, et ainult tema viis armastada see ainuõige olevat? V piisaks tal sellest, et oma armastatut igakülgse tähelepanu ja hoolivusega üle külvab...

***