Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

P; RJR, 2005-07-29 19:22:20

Minu jaoks mõjub Kristus eelkõige esteetilise olmana - ta on võõrratult ilus.

PL: Aa kudas on siis Kierkegaardi eetilise ja religioosse faasiga?
/PL

Seda kohtumist/kogemust tahaks kül ka teile sooviada -pole midagi paremat.

Sladšaišii Kristos.

Sulnis Kristus.

My sweet Lord.

Paremate kohtumisteni paremas maailmas

ikka teie
RJR

PL: Esteetiline kaif kui Paradiis...postmodernsel aal. Aaa kas mitte sellise uimlemise eest ei hoiata kirkuseõpetused?
/PL

toomas, 2005-07-29 19:24:14

ikka teie
RJR

Aitäh!

uuk, 2005-07-29 19:25:28

PL, uuk, 2005-07-29 19:17:30

See mis sa siin tsiteerid pole minu kirjutatud. Kae järele. Ei hakka sulle RJR eest vastama.

PL, 2005-07-29 19:31:13

Kogu lugupidamise juures, kulla RJR, oli sinu kumiir Masing võrdlemisi edev ja tühi mees, kes flirtis selle ja teisega, julgemata milleski süvitsi minna.

Nagu EA juba mainis, kippus Masing rohkem kirjutama kui ta mõistis.

Sestap on Masingu teema kohalikele para- ja pseudointelligentidele meeldivaks abivahendiks, mille abil aega surnuks lüüa, muuks otstarbeks aga suhteliselt kasutu.

PL: No ära Sa ütle, pasumapuhumisest kasu kah - põlegi Konsuldant suu piale kukkund, lausa munele hakand... üsna kobeda muna.

Ma vaid leevendaks ehk niipalju, et omas ajas võis Masing olla isegi eesrindlik, kuid täna... antagu ka mulle andeks.

Ja tema kui ajaloolise Jeesuse kerügmatiserimises näeksin katset täita tühja kohta, mis me materialistlik-postmodernses kultuurikeses üha ülbemalt haigutab: lükkame siis minevikuätid sinna, kui keskit tänast võtta põle - ei teadmise vallast, rääkimata mõistmisest või taipamisest.

Kristluses on see (pissi)häda muidugist eriti (põit)pigistav - ja siin kulub Masing kui omal ajal kiriku kirjatundjate poolt risti löödu Lunastajana täitsa ära.

Isand olgu mulle armuline.

Tubli, Konsultant, tõestasid, et Sul on ka argumenteeritet mõtteid.

toomas, 2005-07-29 19:31:27

RJR:
lihtsalt haige inimene võib aga muidugi saada Jumalale lähemale, est talle on Jumalat tüesti vaja.

Aga siis peab ta eriti hoolikas olema, et Jumal ikka õigesti saab austet (mitte ainult selle pärast, et teda on vaja).

PL, uuk, 2005-07-29 19:33:50

See mis sa siin tsiteerid pole minu kirjutatud. Kae järele. Ei hakka sulle RJR eest vastama.

PL: Oijah...kas nüid Isand änam halastabki? Vabandan.

toomas, 2005-07-29 19:39:56

Eesti keele grammatika on üleüldse üks suur osastava käände grammatika.

Oleme harjunud Euroopa keeltes subjekti ja objekti, aluse ja sihitise, nominatiivi ja akusatiivi grammatikaga.

Eesti keeles on määrase ja umbmäärase nimisõna grammatika, nimetava/määrase ja osastava/umbmäärastava käände grammatika.

uuk, 2005-07-29 19:40:12

PL, uuk, 2005-07-29 19:33:50

Te ju Issandaga üks, või mis? Nii et küsi enda käest.
Iseasi, kas kunagi vasakult ära väljailmuv Rjr sellele mulle suunat kommile vastata võtab.

PL, 2005-07-29 19:41:10

PL: No mis selle Konsultandiga lahti on? Kukkus kuskil katuselt pia peale ja sai pisuke satori? Täitsa nagu minu suust paneb. Tühjast klähvijast äkisti tõsine mõtleja saand. Pian kohe kuskile kolm küünalt panema, et ta nüüd ennast jälle kuhuskile ära ei kautaks.

P.S. Piab ikke inist kiitma kah, kui äkki miskit ilmutab.

Konsultant, 2005-07-29 15:10:32

Kuidas see “tegeliku asjani jõudmine” inimese iseloomu mõjutab?

Mitte kuidagi ei mõjuta.
Maailm tundub ehk lõbusam kui enne.
Inimene on rohkem tema ise, vähem võltsilt viisakas ja teistele meele järgi.
Nii et ei maksa loota, et inime endale äkki tooga üll tõmbab ja hakkab laulval häälel leebeid jutlusi pidama. Seda teevad ainult näitlejad.

Kui inimene räägib, et ta teab “tegelikust asjast”, aga ise on väga negatiivse iseloomuga.

Negatiivne tundub see iseloom neile, kelle narrus mõnest sõnast puudutatud saab ja mesijutu taha peidetud õelus tagajalgadele tõuseb.

oma “tegelikku asja” teistele tutvustada aga kuidagi ei taha.

Tutvustada? Kassa pole siis sedagi taiband, et seda tegelikku asja EI SAA “tutvustada” nagu uut automudelit, loetud raamatut või peigmeest?

Kuni inimene pole selleks valmis, on ükskõik kui suur teadmine talle nagu hane selga vesi. Eriti hull on lugu kõigeteadjate-targutajatega.

PL, uuk, 2005-07-29 19:43:05

Te ju Issandaga üks, või mis? Nii et küsi enda käest.
Iseasi, kas kunagi vasakult ära väljailmuv Rjr sellele mulle suunat kommile vastata võtab.

PL. Põle proleemi. Ta saab ju aru, et see Sulle suunatud.

Kui pattu teed, ei ole üks - siis tulebki Tema käest küsida. Alles kui jalad põhjas, piisab Endast.

uuk, 2005-07-29 19:46:50

rjr, Salongi - ja tõelisest müstikast, 2005-07-29 18:58:15

Ja sina ka Rjr, paned minu suhu : Lugupeetav peab siin ilmselt silmas endataolisi salongimüstikuid.

Müstika ümber targutamiseks on tõesti vaja, et inimene elaks mõnusat, muretut ja parajalt igavat elu.

Kahjuks on selline “kuldne puur” üks viimaseid kohti, kus Vana Aadam juhtohje käest laskma nõustuks ;-)

Olen sellega suuresti nõus, aga see pole küll minu öeldud. Järgnevale vastan varsti.

tsukts, 2005-07-29 19:48:52

PL, tsukts, 2005-07-29 19:00:12

Kordan Sulle siis veelkord teaduse kolme kaaseagset põhikriteeriumi:

1. Eksperiment ehk katse, so teatud eritingimuste loomine, milles uuritav parameeter tuleks iseäranis selgelt esile.

2. Katse tulemused

3. Katse tulemuste võrdlemine teiste isikute või kogukondade poolt korraldatud analoogiliste katsete tulemustega. Kui nee langevad kokku, ongi tegu “objektiivse” ehk tead(us)liku tõega, puudutagu see siis “objektivälist” või “objektisisest” sfääri.

/Vangutab pead :o((

Mina räägin teadusest ja meie valgustatu seletab mulle midagi eksperimentidest. See ju lausa aia/aiaaugu jutt.
Kas lugupeetud pimestusajastu teadlane tahab väita, et väljapool eksperimente teadust ei olegi?
Et näiteks teoreetiline füüsika on tegelikult lüürika, nagu lugupeetava wilburismgi? :o))

Aga oki. Tahaksin lugupeetud paraprohve(t)ssorilt teada, et mida tähendab eritingimuste loomine uuritava parameetri iseäranis selgelt esiletoomiseks? Korraldada eksperiment maksimaalse soovitud tulemuse saavutamiseks, tegelda naatike võltsimisega? Mh, Parapeeter?
Ja kui eksperimendi tulemusena on saadud Tambovi konstant, siis teiste tohmanite poolt samasugustel tingimustel saadud Tambovi konstant muudab selle fundamentaalkonstandiks?

Ma muidugi ei tea, võibolla on tänapäevane teadus tõepoolest selline para, nagu sa siin seletad ja sel juhul on sul tõepoolest õigus selle üle naerda.

Aga muide, objektiväline ja subjektiväline on hoopis erinevad asjad ja ära topi neid ühte patta.

Kui saad sellest aru, siis jääb ka meelde ega esita Sa tulevikus enam nii ebateaduslikke väiteid. Või eelistad esindada ebausku.

Uus fundamentaalkonstant teaduslikkuse määramiseks - PL(ähmard)... Või oleks PL(ähmerdis) parema kõlaga?

uuk, 2005-07-29 19:51:32

PL, uuk, 2005-07-29 19:43:05

:)
Kas jalad on ka siis põhjas, kui patu ümber defineerid või oma aktiivsest sõnavarast välja roogid?

toomas, 2005-07-29 19:52:00

Ja nüüd tuleb muidugi see huvitav küsimus, et mida tähendab see vahe, et Euroopa keelte grammatikates on keskse tähendusega sihitamine/akusatsioon, aga eesti keele grammatikas hoopis umbmäärastamine/indefinisatsioon. Huvitav küsimus.

uuk, 2005-07-29 20:04:18

Põle proleemi. Ta saab ju aru, et see Sulle suunatud.

Olgu PL. Olgu nii. Kui sa seda teadlikult tegid, oleks võinud vähemalt tsitaadid välja jätta. Sellisel kujul on suht keeruline vastata.
Sest vaatamata sõnausklikele ja pärastmoodsuse populisaatoreile, pole tekst siiski miskit inimülest.

33338, 2005-07-29 20:06:03

nii meelevalttselt ej saa lähäneda. sest siis vxjkks vabalt júurdemxélda ka PUNAST usst. saad isegi aru et siis lähmä asja sisust éemale. oluline onn eristuslikult M'ÄÄRAV tunnus.

toomas, 2005-07-29 20:09:54

...Aga kõik see pole muidugi seotud selle teemaga siin...

uuk, 2005-07-29 20:10:45

toomas, 2005-07-29 20:09:54

Seome ära

toomas, 2005-07-29 20:15:08

Huvitav, huvitav.
Lugenud Numbrimehe kommi, tundub mulle, et see grammatika üle arutlemine siiski ON seotud siinse müstika teemaga - tuletab meelde kunagisi delfi Sabata Kassi Lugusid :)))

Numbrimees kirjutas:
PUNAST usst

Minu algne 20:06 komm, mida hakkasin kirjutama, oleks olnud umbes järgmine:

toomas, 2005-07-29 20:22:01

Sihitamine puudutab eelkõige verbist põhisõna ja sihitavas/akusatiivi käändes nimisõna nagu

Ja kupil krasnuju krasku

Aga umbmäärastamine puudutab osastavas/umbmäärastavas käändes nimisõna, mille põhisõna võib lisaks verbile...

Ma ostsin punast värvi

...olla ka nimisõna...

punast värvi pott

...arvsõna

kaks punast värvi

jne.

***