Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

tsukts, 2005-07-29 15:23:33

PL: No näed: millest ei saa inime aru, see ei jää ka meelde, vaid kahe silma vahele. Eks ole korduvalt jo siin selgitutud erinevust “välise” (ärkvelolu meelelise taju) ja “seesmise” teaduse (teadvel süvauni ehk Neljas) vahel, millest esimene võibolla tõesti “ei saa kunagi valmis” (ehkki - küll saab kord temagi), teine aga ammu valmis.

Ma muidugi ei loodagi, et sa Gödeli teoreemi mittetäielikkusest ümber lükkama hakkaksid ja sellega ka hakkama saaksid.
Aga selle peale võiksid küll mõelda, et sõnade tähendusvälju ise mitte välja mõtleema hakata.
Teadus tegeleb ainult subjektivälise maailma uurimise ja seletamisega.

Oma naba ja luulude imetlemine ei ole teadus.

Ja pealegi, kui miski on juba ammu valmis, siis on tegemist stagnatsiooniga ja kas selline nähtus on ikka olemas.
Unistada muidugi võib.

Kui jääd pealispindseks, oledki nee age materialist

Laps mis laps. Lausa nagu lasteaia roomajate rühmast oleks pärit see: “Ise oled!” :o)))

Konsultant, 2005-07-29 15:27:27

Müstikas elanud, (mitte sellest rääkinud) tegelased on olnud (ja on) küll kõike muud kui mugava elu peal. Rangelt vastupidi.

Just.

Samamoodi nagu “eriliste võimetega” tegelaste, mõned erandid välja arvatud, tegelikud võimed avanevad ekstreemsetes oludes, mitte padjaklubi mahedal koosistumisel, kohvi ja koogikestega maiustades.

tsukts, 2005-07-29 15:35:31

Kuni inimene pole selleks valmis, on ükskõik kui suur teadmine talle nagu hane selga vesi. Eriti hull on lugu kõigeteadjate-targutajatega.

Hmm... minu arvates klassikaline näide kõigeteadmisest-targutamisest.

tsukts, vigade parandus, 2005-07-29 15:42:22

Teadus tegeleb ainult subjektivälise maailma uurimise ja seletamisega.

Mitte seletamise, vaid kirjeldamisega. Seletavad teised, need, kes teadlastest täpsemini teavad.

uuk, 2005-07-29 15:47:16

tsukts, vigade parandus, 2005-07-29 15:42:22

Just tsukts, just seepärast pole ka näiteks meie skeptik rangelt teaduslik. Ta ei kirjelda vaid seletab ning omistab seletatule teadusliku kaalu. See ehk ongi saientismi pärispatt.

PL, Dia Theo, 2005-07-29 15:48:01

Niisiiis - milline vorm on tühjusel kui Tõel?

PL: Selles on tohutu potentsiaalsus - see on maailm enne Suurt Pauku. Mistap see on tohutu intensiivne. See on - nagu selgitas üks laama - otsekui kõrvetataks sind keeva veega ja samal ajal kastetaks jääkülma. Selles on koos väljakannatamatu rõõm ja väljakannatamatu valu - äärmuste absoluudid, saanud üheks. Mistap tavateadvus surmas kas ei märka seda võis siis ei kannata välja ja minestab (nagu tavainimene on minestunud süvaune faasis).

Konsultant, 2005-07-29 15:57:41

PL: Selles on tohutu potentsiaalsus - see on maailm enne Suurt Pauku. Mistap see on tohutu intensiivne. See on - nagu selgitas üks laama - otsekui kõrvetataks sind keeva veega ja samal ajal kastetaks jääkülma.

Vada kulla PL, proovi see keeva ja jääkülma vee asi omal nahal järele. Siis räägime edasi intensiivusest, potentsiaalidest ja suurtest paukudest.

Mistap tavateadvus surmas kas ei märka seda võis siis ei kannata välja ja minestab (nagu tavainimene on minestunud süvaune faasis).

Ah et PL sureb ära ja seejärel suisa minestab üllatusest?

Karm Värk igasthahes...
;-P

tsukts, uuk, 2005-07-29 15:59:42

...pole ka näiteks meie skeptik rangelt teaduslik. Ta ei kirjelda vaid seletab ning omistab seletatule teadusliku kaalu. See ehk ongi saientismi pärispatt.

See on muidugi suhtumise küsimus, kuid minu arust pole skeptik maailma olemusest, mõttest, eesmärgist.
Ta ei seleta maailma, üksnes selgitab teaduse maailmakirjeldust.

uuk, 2005-07-29 16:22:49

tsukts, uuk, 2005-07-29 15:59:42

Jajah. Jah.
Suures plaanis ehk tõesti mitte, kuigi vargsi ka siin. (nt juhuslikkusejutt jms).
Pisiasjus aga libiseb kuidas ikkagi märkamatult missiks või milleksiks.

toomas, tsukts, 2005-07-29 18:45:31

Ei ole see osastava käände tähendus muidugi nii lihtne, et osastav kääne tähendab alati lihtsalt osastavas käändes nimisõna umbmäärasust. Üldistatult võiks ehk öelda, et osastav kääne tähendab osastavas käändes nimisõnast ja tema põhisõnast koosneva konstruktsiooni umbmäärasust.

Hästi võib seda seletada näiteks eesti ja vene keele verbi ja nimisõna konstruktsioonide võrdlemise abil.

Jõin vett on umbmäärane konstruktsioon, mille tõlkeks vene keelde on kas umbmäärase nesovershennyj vid-verbiga Pil vodu või umbmäärase roditeljnyj padezh-nimisõnaga Popil vody.

Jõin vee on mitteumbmäärane konstruktsioon, mille tõlkeks vene keelde on mitteumbmäärase sovershennyj vid-verbiga ja mitteumbmäärase viniteljnyj padezh-nimisõnaga Popil vodu.

toomas, 2005-07-29 18:52:52

Jah. Ja mitte “konstruktsiooni umbmäärasust”, vaid “konstruktsiooni komponentides esinevat umbmäärasust”.

rjr, Salongi - ja tõelisest müstikast, 2005-07-29 18:58:15

uuk, 2005-07-29 15:14:38

Lugupeetav peab siin ilmselt silmas endataolisi salongimüstikuid.

Müstika ümber targutamiseks on tõesti vaja, et inimene elaks mõnusat, muretut ja parajalt igavat elu.

Kahjuks on selline “kuldne puur” üks viimaseid kohti, kus Vana Aadam juhtohje käest laskma nõustuks ;-)

Sellega küll tuliselt nõus. Müstikas elanud, (mitte sellest rääkinud) tegelased on olnud (ja on) küll kõike muud kui mugava elu peal. Rangelt vastupidi. Masing näikse arvavat, et raskused ja valu seovad egoga. Peent egohellitajat ehk jah.
Siiski on ikka midagi väga valesti, kui nad just vabastavalt ei mõju

——————————

Kohtumõismine/hindamine/arvustamine tumestavad meeled, mu armsad - see on esimene viga, mis võib takistuseks saada.

Andke andeks, et võiksite ise andeks saada.

Ka müstika koha pealt võiks esimese kivi visata see, kes on kuidagi teisiti saanud parema kõrgema/müstilise kogemuse - paraku olete nii kitsid rääkima, et arva või et teile on need kogemused tundmata...:-)

Kiviga pildumist aga on oi-oi kui palju.

Muidugi on selline hindamine/kohtumõistmine veel suurem takistus müstilise kogemuse saamisel kui terva hambavalu või nälg - mis ei ole mitte paas.

Rääkisime ju suhtelisest tervisest: valudes inimene ei suuda Jumalale häälestuda. lihtsalt haige inimene võib aga muidugi saada Jumalale lähemale, est talle on Jumalat tüesti vaja.

Ei ole siin juttu mugavast äraolemisest ega filisterlusest, vaid tõsiasjast, et inimene saab jumalikule keksenduda vast siis, kui ta ei ole üks vaevlev tomp, kuita pole iseennast täis ja häälestet ainult saamisele (mis ma sellest saan? mis ma üärast teen?)kui ta on piisavalt ärkvel ja ei muretse.

Ssellise vaba oleku saab kätte tavaliselt teatud askeesiga, milles piltlikult inimene sureb iseendale, kuid sell juhul pole askees eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend teatud vajaliku hingeseisundi saamiseks.

Kasuks tuleb ka paast ja Jesaja peabki paastu all silmas kaiemat loobumist ja uikete lahtisidumist kui vaid toidust loobumist.

PL, tsukts, 2005-07-29 19:00:12

Ma muidugi ei loodagi, et sa Gödeli teoreemi mittetäielikkusest ümber lükkama hakkaksid ja sellega ka hakkama saaksid.
Aga selle peale võiksid küll mõelda, et sõnade tähendusvälju ise mitte välja mõtleema hakata.
Teadus tegeleb ainult subjektivälise maailma uurimise ja seletamisega.

PL: Niisugune on valgustusaegne teadusemääratlus, mil oldi kangesti mõtlemise avastamises ja kires sellega meeletajusid süstematiseerida kinni ega tahetud nt hermeneutikast kui “seesmise” tõlgendusteadusest miskitki teada.

Kordan Sulle siis veelkord teaduse kolme kaaseagset põhikriteeriumi:

1. Eksperiment ehk katse, so teatud eritingimuste loomine, milles uuritav parameeter tuleks iseäranis selgelt esile.

2. Katse tulemused

3. Katse tulemuste võrdlemine teiste isikute või kogukondade poolt korraldatud analoogiliste katsete tulemustega. Kui nee langevad kokku, ongi tegu “objektiivse” ehk tead(us)liku tõega, puudutagu see siis “objektivälist” või “objektisisest” sfääri.

Kui saad sellest aru, siis jääb ka meelde ega esita Sa tulevikus enam nii ebateaduslikke väiteid. Või eelistad esindada ebausku.
/PL

Oma naba ja luulude imetlemine ei ole teadus.

PL: Millest selline hirm oma siseilma objektiivse uurimise ees? Kardad, et tuleb välja mõni koll, kes Su ära sööb? Mõni vamp? Ära karda, see vaid Su personaalse alateadvuse Vari, mille eest Maski taha varjud. Kui sellega tutvutud, pead kohtuma “inimkonna pärispatuga” - kollektiivse alateadvuse surutiste - deemonite, põrguliste jms-ga. Pead olema kui Kalevipoeg. Kui Põrgupiigad kätte saadud, tulevad juba helgemad kohtumised - inglite, jumaluste, Kõrgemate Minade jt üliteadvuse arhetüüpidega, mille kaudu kulgeb Su tegelik areng.

Ära karda, tsuktsa, “luulusid” - mina olen maailma ära võitnud (aa eks seda ole teind ju iga šamaanihakatiski).
/PL

Ja pealegi, kui miski on juba ammu valmis, siis on tegemist stagnatsiooniga ja kas selline nähtus on ikka olemas.
Unistada muidugi võib.

PL: Siin Sa lähtud jällegi välise teaduse mudelist - mis tegeleb hoopis illusoorsema, käestlibisevamaga, mistab tema jõudmine kogu välise Loodu läbinägemiseni on palju pikem. Kui aga minna otse teadvuse enda kallale ja teha, siis peaks ju paarist aastatuhandest piisama. Isegi mõnestsajast võibolla kogemuse kumuleerumiseks.

Buddha nt ei tundnid Ühe Maitset, selleni jõuti alles hiljem. Seevastu šamaanid ja kõrbeisad ei tundnud jällegi vormitut müstikat - milleni jõudis Buddha jne.

Kui jääd pealispindseks, oledki nee age materialist

Laps mis laps. Lausa nagu lasteaia roomajate rühmast oleks pärit see: “Ise oled!” :o)))

toomas, 2005-07-29 19:05:27

No kui nüüd võtta selles valguses uuesti ette
Absoluuti ei ole, s.t. eesti keele eksistentsiaalses eituses kohustuslik osastav kääne, siis tähendaks osastava käände kasutamine, et umbmäärane peab olema kas nimisõna Absoluuti ise või tema põhisõna(d) ei ole või nad mõlemad.

Huvitav on nüüd ette kujutada, kuidas peaks tõlgendama, et eitav ei ole ise on umbmäärane. Kas see ikka on võimalik?

PL, 2005-07-29 19:06:16

Vada kulla PL, proovi see keeva ja jääkülma vee asi omal nahal järele. Siis räägime edasi intensiivusest, potentsiaalidest ja suurtest paukudest.

PL: Konnakesel jälle pia paks? Ja meelde pole ka miskit jäänd, mis ma olen enesest rääkind, mis tähendab: arugi põle saand. No nii pikkade juhtmete puhul ei hakka kordamagi.
/PL

Mistap tavateadvus surmas kas ei märka seda võis siis ei kannata välja ja minestab (nagu tavainimene on minestunud süvaune faasis).

Ah et PL sureb ära ja seejärel suisa minestab üllatusest?

Karm Värk igasthahes...

PL: Just-just - mitte mingi meelakkumine koogitaldrikute taga.
/PL

rjr, Salongi - ja tõelisest müstikast, 2005-07-29 19:09:59

Masing räägib ka haruldaste nähtuste mõjust ta ütleb, et mõned neist on talle olnud väed omaette.

Näiteks ühepäevaliblikate vertikaalne tõus ja vajumine jõekaldal või
nahkhiirte veider lend hämardaval taeval või
õitsvad puud enamvähem valgel ööl (päeval silm seletab nende juures palju tühist ja häirivat)
udu tõus ja hajumine kõuevihmajärel või
augustoöö taevas üleni täis sähvivaid välke ja kaugelt nõrkakuminat, mille keskel ka puud on teisiti...

Tä räägib ka ebatavalistest unenägudest nagu elamine 1343 Tallinnas ja Sumeris, Iisraeli kuningas Hoosea ajal, samuti müstiline suhtlemine Maqagellani pilve olenditega jne.

Aga olgu kuna võtate neid kallisasju vastu nii taunivalt ja kriitiliselt, siis enam neid ei paku.

Las jäävad ootama oma aega ja inimesi.

Minu jaoks mõjub Kristus eelkõige esteetilise olmana - ta on võõrratult ilus.

Seda kohtumist/kogemust tahaks kül ka teile sooviada -pole midagi paremat.

Sladšaišii Kristos.

Sulnis Kristus.

My sweet Lord.

Paremate kohtumisteni paremas maailmas

ikka teie
RJR

vasakule ÄRA

33338, 2005-07-29 19:10:11

jxjjn vett - jxjjn OSA veesst
jxjjn vee - jxjjn KOGU vee (ära)

vxrrdle:
lukustin usst - tegevus minngil ettkel
lukustin ukse - lxpetatud tegevus

toomas, 2005-07-29 19:15:42

jxjjn vett - jxjjn OSA veesst
jxjjn vee - jxjjn KOGU vee (ära)

vxrrdle:
lukustin usst - tegevus minngil ettkel
lukustin ukse - lxpetatud tegevus

Nojah, aga Jõin vett võib lisaks tähendusele ‘Jõin osa veest’ (=Popil vody) tähendada ka näiteks ‘Jõin mingil hetkel mingit kindlat vett’ (=Pil vodu), s.t. täpselt sama, mida näitlikustad lausega Lukustin ust.

PL, uuk, 2005-07-29 19:17:30

Kohtumõismine/hindamine/arvustamine tumestavad meeled, mu armsad - see on esimene viga, mis võib takistuseks saada.

PL: Kus on kohtumõistmine? Ma näen vaid dispuuti ja diskussiooni, mis siis,m et tilgub mõnikord (mahlast).
/PL

Andke andeks, et võiksite ise andeks saada.

PL: Kas hakkame nüüd ette-taha koogutama, kõigilt andeks paluma ja andeks andma? Vi kui pinge on liiga kõrge, no siis võib ju metsa eraklasse pageda - või kirikku, altari alla.
/PL

Ka müstika koha pealt võiks esimese kivi visata see, kes on kuidagi teisiti saanud parema kõrgema/müstilise kogemuse - paraku olete nii kitsid rääkima, et arva või et teile on need kogemused tundmata...:-)

PL: Et kogemus või mitte midagi? Ei loe teadmine, mõistmine, taipamine jms loomuldased õpiastmed kogemuse poole...?
/PL

Kiviga pildumist aga on oi-oi kui palju.

PL: Jaa, Su ego näikse alles õite nõrguke olevat, et liivaga loopimist kivisõjaks piab. Aaga siis on siin ju õige koht seda harjutleda.
/PL

Muidugi on selline hindamine/kohtumõistmine veel suurem takistus müstilise kogemuse saamisel kui terva hambavalu või nälg - mis ei ole mitte paas.

PL: Vale puha. Kohtumõistmine riivab seda, kes endas kümne küünega kinni, kes end kellekski piab. Ja tema vähkreb lehkavates illusioonides.
/PL

Rääkisime ju suhtelisest tervisest: valudes inimene ei suuda Jumalale häälestuda. lihtsalt haige inimene võib aga muidugi saada Jumalale lähemale, est talle on Jumalat tüesti vaja.

Ei ole siin juttu mugavast äraolemisest ega filisterlusest, vaid tõsiasjast, et inimene saab jumalikule keksenduda vast siis, kui ta ei ole üks vaevlev tomp, kuita pole iseennast täis ja häälestet ainult saamisele (mis ma sellest saan? mis ma üärast teen?)kui ta on piisavalt ärkvel ja ei muretse.

PL Õige jutt.
/PL

Ssellise vaba oleku saab kätte tavaliselt teatud askeesiga, milles piltlikult inimene sureb iseendale, kuid sell juhul pole askees eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend teatud vajaliku hingeseisundi saamiseks.

PL: Miks mitte. Ainult et surra enesele võiks ikka üheksa korda, mitte üks.
/PL

Kasuks tuleb ka paast ja Jesaja peabki paastu all silmas kaiemat loobumist ja uikete lahtisidumist kui vaid toidust loobumist.

PL: No nt Viast jalga laskmist, sest siin parajaste “kohtumõistjate aeg”.

toomas, 2005-07-29 19:20:40

Huvitav on see, et kui ma pideva Absoluutsele Tõele lähenemise teema siia kommentaariumi sisse tõin, ei pidanud ma silmas mitte Jumalat, vaid teadust. Jutt keeras kohe teaduselt Jumalale. Ei tea, mille sümptom see on?

***