Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

rjr, 2005-07-25 13:42:04

Seega Kristuse väärtust ei kahanda põrmugi see, kui te ei suuda tõestada, et ta olemas oli nagu ka müütiliste kangelaste väärtust ei kahandasee,et nad on müütilised kangelased.

Mina ei kahtle ei selles, et ta on maa peal kõndinud - olen käinud ta jalajälgedes Naatsaretis ja Petlemmas ja Jeruusalemmas ja tema tühja hauda vaadates tundnud just seda: Kristus elab.

Kaks väga sügavat kuju kreeka mütoloogia olid vilajkusejumallanna Demeter,kes ei sarnanenud ühegagi Olümpose asukatest ja Dionysos, sureliku naise poeg.

Aga elu lõi ise oma kõige madalamast ja tagasihoidlikumast sfäärist kellegi,kes oli imelisemkui Proserpina ema või Semele poeg...

rjr, 2005-07-25 13:43:48

Kristsu oli nii ettekuulutuste täitumine kui eitus - iga ootuse kohta, mille ta täitis oli oootus, mille ta tühistas.

rjr, 2005-07-25 13:45:25

kui Kristus on ka vaid kujutlus, siis koosneb kogu maailm sellest ainest...

maailm kui tahe ja kujutlus...

rjr, 2005-07-25 13:46:11

Kristsus on kõige ehedam loovuse kehastus

ja tema loovus on omakorda armastuse osa

rjr, 2005-07-25 13:48:15

Ego eimi ho poimen ho kalos - sellest oleks võinud ka Platon aru saada

rjr, 2005-07-25 13:49:25

kristusel - nagu kõigil lummavail isksustel - ei olnud mitte ainult võime ilusaid asju öelda, vai dta pani ka teised ilusaid asju ütlema

rjr, 2005-07-25 13:51:37

Markus jutustab ühest kreeklannast - gyne Hellemis - kes vastas, kui Kristsu ta katsumiseks ütles, et ei saa talle IIsraeli laste leiba anda, et väikesed koerad - kyneria - ,ke sonmn laua all, saavad söönuks raasukestest, mida lapsed maha pillavad...:-)))

uuk, 2005-07-25 13:56:10

emalolija, 2005-07-25 12:55:34

Ei tohiks lasta arutlustel Kristuse inimlikkusest või jumalikkusest varjutada tõde, et Jeesus Naatsaretlane oli religioosne inimene, kes tänu usule õppis tundma ja täitma Isa tahet - ta oli kõige tõelisem religioosne inimene, kes kunagi on elanud.

Hää inime, need arutlused on 5 sajandil kaunis selgelt ära arutatud ning sõnasse pandud. Nüüd tuled Sina ja väidad, et Jeesus oli Kristus läbi usu ning väga religioosne oli ta ka. Ei see greenis laev kaugele jõua.
Ja muide, religioon on inimeste leiutis. Kõva sõna küll, et Jeesus oli religioosne. Ehk oli ristitudki?

EA, 2005-07-25 14:03:17

rjr
Ainult loovus ja armastus on võimelised mõistma “pidalitõbise tõbe, pimeda pimedust, ainult naudingutele elavate inimeste põletavat piina, rikaste kummalist vaesust”.

Kui lüüakse hingekella, siis ei lööda seda ainult surnule, vaid meile kõigile. Mis iganes juhtub kellelegi, juhtub meile kõigile. Meie oleme omamoodi osalised kõiges maailma hea- ja süütegudes.
———————————-
Ilus!
Hingekella lüüakse meile kõigile... kõik oleme osalised.
Sõna loovuse asemel paneksin “kaastunne” - armastus ja kaastunne. Kaastunne on valu, mida tunneme, nähes armastatud olendit kannatamas.

Hele, 2005-07-25 14:07:22

priit: Ei saa nõustdua su kategoorilise väitega, et
kui meie vastu näidatakse üles armastust, siis... peaksime aru saama, et me ei vääri seda. Mis inimvaenulik seisukoht!!

Jaa, see arusaamine on parasjagu jube. Ja see “peaksime” ei tööta üldsegi. See tunne kas tekib või mitte, ja mõnikord see lihtsalt tekib. Täiega.
"Ma ei vääri seda!" võib hingepõhjast tõusta juba vähimalgi kontaktil, julgematta mõeldagi armastusest.

Ja ühes sellega tekib vastupidine tunne. Tänu, ülendus ja rõõm, et Tema on mind olevaks arvanud. Ma olen olemas, sest Tema puudutas mind ja ma sain osakeseks Tema elust. Ei enam igatsust olemattuse või teisitiolemise järele - kõik on täiuslik, täiuslik ka oma kohutavuses, jubedates pimedates ja tummades kuristikes mitte ainult inimese ja Jumala, vaid ka inimese ja inimese vahel.

Teadmine sellest täiuslikkusest aitab elada ka siis, kui maailm tundub ebainimlik. Ka siis, kui Üks keerab mõnes inimeses nii tugevalt ette oma mõistetamattu poole, et too arvab, et teine inimene tema “armastuse” põlvitades vastu võtma peaks.

uuk, 2005-07-25 14:16:26

Ja see “peaksime” ei tööta üldsegi.

A autor väljendab siin ju lihtsalt oma hoiakut. See pole mingi imperatiiv. Töötavus või mitte tuleneb küll puhtalt hingeseisundist.

33338, 2005-07-25 14:17:11

sajjn vist aru. kujj üksikule saarelemínnes on vxjmalik káasavxtta 5 lúulu, sis Rajvo vxtaks káasa jumala.

33338, 2005-07-25 14:19:55

kuna Issa txúsis ristilt éllu (=taéva?), sis kiúsab ta vajjmselt nxrkku síiani.

33338, 2005-07-25 14:26:19

"mina ej kahhtle ej selles, et ta on máapääl kxnndind - olen käjjnd ta jalajä.llgädes Naatsaretis ja Pettlemmas ja Jerùusalemmas ja tema tühhja aúdavaadates tunnd jusst seda: krisstus elab"

kuj ma nóoruses Alutagusel metsavahh.tolin, sattusin kaa korrd kevadel karu jalajä.llgädésse. ja kuna teda ka kooppaspolld, tegin samuti järäldise - se mxmmik on täjtsa elus! ja värisesin ja usskusin peattsésse víimséssep'ääva.
aga iljemsellgus et náabermetsavahh.t oli ta enesekajttseks juba mahhakxmmutand.

uuk, 2005-07-25 14:26:42

Numbrimees

Mis on vaimse nõrkuse mõõt?

EA, 2005-07-25 14:27:27

Üksikule saarele võtaks kaasa:

1. Nisargadatta “Ma olen see”,
2. Teemantpühakiri
3. Troonpühakiri
4. Milarepa
5. ja kui on suur seljakott, siis terve Suutrapitaka:)

uuk, 2005-07-25 14:30:19

Mina võtaks vaid EA kaasa, kui Ta muidugi nõus on.

EA, 2005-07-25 14:38:30

uuk
Kui iga päev ühe pühakirja kõva häälega ette loed ja ülejäänud aja vaikselt mõtluses istud, siis võib koos minna küll:)

Hele, 2005-07-25 14:42:53

33338, 2005-07-25 14:26:19
kuj ma nóoruses Alutagusel metsavahh.tolin, sattusin kaa korrd kevadel karu jalajä.llgädésse. ja kuna teda ka kooppaspolld

Käisid koopas vaatamas we? Ossamumeie. Ehk rakendad Kristuse elavuse väljauurimiseks sama meetodit - käid ära seal, kus ta elama peaks ja vaatad järele?

EA, 2005-07-25 14:46:29

Üksikule saarele võtaks ühe buda kaasa, kui Ta nõus on. Naise jätaks sel juhul võtmata:) Muidu poleks see enam varsti üksik saar.

***