Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

rjr, 2005-07-28 08:46:37

...ja müstika kohta ütleb Masing:

“Mystika võib muidugi olla autism.

Seda on ka mu ”jeesus hõbedaste silmadega" (luuletus kogust “Neemed vihmade lahte”), sest siis ma kujutlesin endale valmis õige MINA ja suunasin tegeliku MINA sellese.

Paaris teises laulus olen teinud samuti - kujutlenud ekstaatikuid ja teinud siis end nendeks.

See on küll andestavam autosugestioon ja pseudolunastus.

Nende seisundite omaduseks on alati seegi, et nad parimal juhul püsivad mõneks päevaks, harilkult neljaks viieks tunniks."

Konsultant, 2005-07-28 08:47:02

Kumiir Masing
on mõnes mõttes
nagu
kohalik parun Münchausen
aint teemad veidi
teised
kui permanentne action

lugeda ilus
aga teejuhi või
kokaraamatuna
pisut
kasutu

rjr, 2005-07-28 08:50:02

Kui nüüd veel tagasi tulla Masingu esimese kirj alõpplaus ejurde, et inimene ei sa inimest juhtida,siis sii avõiks lisada, et inimene saab teisele olla küll katalüsaatoriks, või objektiiviks, pikksilmaks jne.

Masing ütleb: “Tean, et siis kui kaks inimest yhtaegu kogeb ”Jumala nägu", ei saa oll akahtlust, et see on väljaspoolt neid. Mistahes kombel selle närida, seda võimatust ei ole nad ise sundinud tuelma enestesse"

rjr, 2005-07-28 08:52:25

Niisiis lähedasd,usaldava dja ühe otsingusunaga inimesed saavad olla yksteisel katalüsaatoriteks nahu Masingu näidendi “palimplastid”.

Nii võib koos näha kaugemale, mõistarohkemat.

Masing ise ütleb, et saab oll aüksi küll, aga millegi tegemisel peab tundma, et keegi on temaga ja teeb kaasa.

rjr, 2005-07-28 08:54:25

Ühine Jumala kogemine on suurim lähedus, mis inimesele antud, Ütleb Masing

Kahe ekstaas on omamoodi kaksainus tunnetus.

rjr, Konsultant, 2005-07-28 08:55:34

Siiski - Masingul võib olla ja on olnud teatud katalüseeriv mõju - mulle küll.

rjr, Konsultant, 2005-07-28 08:57:26

Aga tõepolest
teejuht pole ta tahtnudki kunagi olla,
öeldes ju selgelt,
et inimene ei saa juhtida teist iniemst

EA, 2005-07-28 09:02:18

T. Luik: “Kreekalikus tähenduses piir ei tähenda millegi lahutamist, sulgemist, vaid piir tähendab millegi eraldamist, eristamist...
—————————————
See juba näitab tõelist eestlase piiratud tähenärimist, kui suudab eristada, mis vahe on lahutamisel, sulgemisel, eraldamisel ja eristamisel:))))

Selline filosoofia on kohutav. Meenub vene teoloogide võitlus selle üle, kas lüüa kolme või kahe näpuga risti ette.

Sama võimekas on PL, kes suudab piiritleda, lahterdada ja eristada budasid ja valgustunuid. Seab neid erinevatele astmetele ja pulkadele nagu ise tahab. Juba naeratuse järgi suudab ta oma jumaliku pilguga eristada rumalamaid ja targemaid budasid:) ning budasid, kes jooksevad, põgenevad, kõnnivad või lihtsalt lahkuvad siit ilmast, või sama hooga siia ka tagasi tulevad:)

Konsultant, 2005-07-28 09:05:44

Siiski - Masingul võib olla ja on olnud teatud katalüseeriv mõju - mulle küll.

Katalüsaatoreid on mitmesuguseid
mõni paneb raketi kosmosesse lendama
teine muidu mittesüttiva aine
korraks põlema

kuid isegi raketi puhul
oleks etem olla
ise rakett
kui et
sellest maha jääv
suitsusaba

EA, isetus, 2005-07-28 09:20:28

rjr
... siin kätkeb põhjus kujutada Jumalat isikuna.

Inimese ja Jumala vahel vastastikukkuses armastuses sugeneb uus maailm, irreaalne ja võimatu samuti.
2
Vahe nende kahe armastuse vahel on üsna voolav, sõltuvalt armastuse sügavusest."
—————————————————————

Armastuses kaob isik, kaob armastaja ja armastatu, jääb vaid armastus.

Nisargadatta: “Abielus ei ole te mees ega naine, vaid armastus nende kahe vahel.”

Sama on inimese ja tõe vahekord. Kui peate end isikuks, siis tundub ka tõde isikuna. Kui pead End kehaks ja meeleks, siis tundub, et ka Tõde on keha ja meel. Siit tuleb ka, et jumalal on habe ja isegi suguelundid, nagu üks krisnaiit mulle vihaselt tõestas.

Samasse ämbris paistab olevat rjr, kui ta räägib jumal-isikust. Ikka ja jälle see armastatud kujutlus pilveäärel istuvast vanamehest:)))))

rjr - armastuses kaob Isik, see on täiesti Isetu seisund! Isik on piir, raam; armastus on vabadus, vabadus ka sellest raamist.

Isetusest kirjutab hästi Ošo “Pole vett, pole ka kuud”, ka Krišnamurti ja Nisargadatta.

Head lugemist!

EA, isetus, 2005-07-28 09:30:18

isik - isetus

isik - raam, ahel, piir, kannatus
isetus - vabadus, tervik, armastus, rõõm

Kui teha tõest isik, siis on kogu maailm vangla, müüridega piiratud loomis-eksperimentaalne-katselava.

Ja kui inimene samastab end lihakehaga/meelega, siis ongi ta see lõputult kannatav isik.

Isik = kannatus ja valu!

rjr, Järjejutt, 2005-07-28 09:34:17

Jäädes ikka rahulolematuks ja suutmata selle valusa rahulolematusega leppida, lootsin, et ehk ikk aon minu jaoks selge tee, õpetus, seitse või seitsekümmend seiste sammu, kindel süsteem. Masing vastas:

"Paljud asjad Teie mõtlemismaal tundusid mulle olulised aastkümnete eest ega ole nüüd enam.

Osalt seepärast, et nad on lahendamtud kasutatavate vahenditega – ja nende lahendus polegi eriti vajaline nagu ringi kvadratuur või küsimus, kas on olemas lõpmata hulk paarikuid algarve, osalt seepärast, et lahendused on labasevõitu üldistused, osalt seepärast, et saadud lahendus tekitab veel rängema segaduse mõnel teisel pinnal. Põhjusi palju.

Kyllap kõik sõltuvad sellest, et inimesele on jäetud võimalus valid aendale aksioomide systeem (ilma vasturääkivausteta, sest nendega ei oleks systeemi), ki dykski systeem ei saa tõestada iseenda korektsust või ainuõigust. Lihtsaim näide: kolmnurga sisenurkade summa võib olla alati alla 180, alati 180, alati üle 180 – sõltuvalt pinnast."

priit kelder, 2005-07-28 09:37:29

EA tõreleb RJR-ga täitsa õiget moodi. See liigne mehkeldamine isikulise jumalaga ei saagi hästi lõppeda, see ongi ämber. Sellest kramplikult kinnipidamine tekitab lisaks eksistentsiaalsetele ja gnoseoloogilistele küsimustele veel ka hulgem naljakaid, nagu EA juba täheldas. Mind on pikemat aega huvitanud ristiusklaste jumala kinganumber. Aga ükski pole seda öelnud. Vaikib praegu siin ka lp RJR, ehkki ma juba diskussiooni alul temalt küsisin noidsamau asju. Ei mõista, miks peab jumalat käsitama olendina? Mõni printsiibikene oleks märksa lummavam.

rjr, Järjejutt, 2005-07-28 09:39:08

Masing jätkas;

“Inimene võib olla õnnetu, et lugu on nõnda: pole näha absoluutselt kindlat arvu – aarialaste iidset unistust, staatilist universumi.

Ons vaja kannatada säärase ”õnnetuse" pärast?

Kas ei oleks veelgi rängemaid kannatusi valmistav (sala)teadmine, et ainult yks neist kolmest (või kymnest jne.) on õige ja teisiti ei saa olla eluilmaski kuskil ega kuidagi?

Milleks igatseda staatilisust? Milleks sellist surma?

EA, isetus, 2005-07-28 09:40:29

Masing ütleb: “Tean, et siis kui kaks inimest yhtaegu kogeb ”Jumala nägu", ei saa oll akahtlust, et see on väljaspoolt neid. Mistahes kombel selle närida, seda võimatust ei ole nad ise sundinud tuelma enestesse"
————————————————————
Masing eksib. Muud ei midagi.
Masingu viga on see, et ta kirjutas rohkem kui mõistis.

“kaks inimest yhtaegu kogeb ”Jumala nägu” ???

Armastuses pole kahte inimest, sest nad saavd üheks. Isegi ühte ei jää.

“Jumala nägu” on õnneks jutumärkides, muidu tekib jälle arusaam habemest, vanamehest ja suguelunditest:)

EA, isetus, 2005-07-28 10:00:50

Masing küll võitleb vihaselt aarjaliku mõtlemise vastu, kuid kipub automaatselt üle võtma aarjaliku jumalakujutluse. “Keegi väljaspool kaht inimest paneb need kaks inimest teineteist armastama.” Aarjalik paranoia.

Kümnes käsus on isegi käsk, et jumalat ei tohi nimetada ega kujutleda mitte mingil kujul. See tähendab, et ka mitte isikuna. Nimi ja kuju - hüljata! Tõel ei ole nime ega kuju, keha ega meelt, see ei tee tegusid ega mõtle jne... seda saab väljendada ainult eituste kaudu. Kuid armastus on sellele kõige lähemal.

EA, 2005-07-28 10:09:48

Tõde - nimetamatu, kujutlematu, nimetu, kujutu, isikuta, isetu, kehatu, meeletu, väljendamatu, kirjeldamatu, nähtamatu, ainetu ...

Tõe pinnal loksuvad ka kujud ja nimed nagu vaht vee peal. Nagu mullid, mis pidevalt tekivad ja kaovad. Nagu virvendus õhus.

tähenärija, EA, 2005-07-28 10:49:01

aarjaliku

Vast ikka aarialiku.

Po, tähenärija, 2005-07-28 10:51:09

Aarjalikku.

Po, 2005-07-28 10:52:05

Sry, aarjaliku.

***