Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Hele, 2005-07-27 20:47:55

toomas, Hele, 2005-07-27 20:15:34
Sakramendid-salasused ei ole sõnadesse hõlmatavad - neid ei saa taltsutada.

Hõlmata ei saa, aga neile saab viidata.
Ja sellega, et see jutt 99% vale saab, harjub ära.
Sest kui 1% läbi tuleb, on suur rõõm, et inimestega tõesti saab rääkida sihukestest asjadest.

(see “sihukestest” kahe b vahel tuletab mulle meelde teadagi keda...)

toomas, Hele, 2005-07-27 20:50:30

Jah, Hele! 1% annab just täpselt omasubjektsuse hajumise. 99% annab eri Indiviidid.

rjr, Hulkur, 2005-07-27 21:10:43

See on muidugi mõte, võtta kaasa raamatud, mida Sa veel lugenud pole...aga nii võid ka üsna alt minna.

Tänapäeva teoreetikutel on sageli juba eilne päev, sageli ikka sellestamas kõikevalitsevast saamis- j aedukusevaimust ehk mammona kummardamisest juhit a la seiste sammu kuidas Jumala käest enam saada.

Mis ajaproovile vastu on pidanud ja kristalliseerunud - sellele võib toetuda, sellest võib head hingekosutust leida, see võib inspireerida ja aidata hoida või ka lõkkel lüüa kuumust su sees.

rjr, Hele, 2005-07-27 21:29:04

See on küll nii, et oleme osa Tema loodust ja me võime olla Temas - olles ja tundes end osana Temast.

Aga tõepoolest Kristuse eripära ja salaasi ja aare nagu ütleb Paulus on Kristus meie sees.

See on tõesti väggade eriline kogemus.

Kristuse ülempreesterlik palve oli, et oleksime üks nii nagu tema ja isa on üks: tema Isas ja Isa temas,
et meiegi nii oleksine Kristuses ja Kristus meis - see on müsteerium aga see võib saada väga reaalseks.

See on nüüd sihuke wärk, et selleni sageli ei jõuta,sest ei osata või ei tahetagi või ei saada selest aru...aga see on olemulikult Kristsue kink - tema palvevastus, tema areaal, tema haldusala...

see tundub esiti ehk ilmvõimatu ja üliimelik...aga see ei olegi nii keeruline..ka siin on see oma pingutuste järmise ala kulgematra kulgemise printsiip üsna oluline.

Siin küll on vanad pühitsusõpetajad - näiteks Walesi ärkamise isa Evan Roberts - tõesti eristanud, et esimene samm on elu “meie Temas” ja siis “Tema meis”, aga see võib ka vastupidi kogemus-tunnetus olla.

rjr, Hele, 2005-07-27 21:33:18

Aga armastus on tõesti võti selle juurde
ja sellega kaasneb ka seline tunnetus,
et tegelikult on ka armastus üks ja
sa võid teda suunata eri objektidele
a la agape, eros, storge, phileo jne.

No tee või tina - on üks.

Ja isegi ei ole oluline, kes selle äratas,
kui armastus on teatud isekuse miinusmärgi -
selle enesearmastue ja armastuse armastuse
a la “armastn teist vaid koos iseendaga ja kui teine ära läheb, siis löön ta maha -
puhta armastus epärast” jne. jne.
ületanud, siis on ta positiivne.

Või kui näiteks võtta carteesiuse koordinaadid, siis ku armastus on läbinud nulli
(või risti?)
saab ta miinusmärgi asemel plussi
ja siis võid teda suunata nii Jumalale,
kui inimestele,
armsamele
a kogu loodule.

Sa oled armastuses - ta juhib Sind.

Ses mõttes ei ole armastus ainult tunne,
vaid ikkagi eriline sfäär,
hingeseisund,
omaette modaalsus,
mis juhib nii tundeid kui mõistust - need on armastuses.

Sa oled armastsues ja armastus on Sinus nagu Sa oled Jumalas ja Tema on Sinus.

Sest Jumal on armastus.

Hele, 2005-07-27 22:07:12

Aga kui sa oma küsimisest sõltumata oled paljajalu paljapäi maa ja taeva vahel juhul kui sa oled paljajalu paljapäi maa ja taeva vahel?
Seda just piirituse võtmes? Et kuidas siis ikkagi paljajalu paljapäi maa ja taeva vahel kui pole eristust?

Ahaa. Siis läksin enne “olemise” teemal juba liiga filosoofiliseks.

See “paljajalu paljapäi maa ja taeva vahel” oli minu praeguse ettekujutuse projektsioon meie jutuajamisele. Niisamuti nagu see “piiridetta olek”. Jutu käigus tekkinud ja liiga konkreetselt meie jutukonteksti juurdunud, et neid mingiks selleteemaliseks lemmikloosungiks võtta.

Teistel inimestel on teised ettekujutused, mida nad teisiti väljendavad.
Näiteks “lõpmatusse lendamine koos Loojaga” /RJR
“ülim intiimsus inimese ja Jumala vahel” /Toomas
“inimese hinge kohtumine Jumala hingega” / DiaTheo Swami
ja kõiksugused lendamise, langemise, puudutuse, ühinemise, sulamise, lahustumise, isegi põlemise ja suremise teemalised kujundid.

1% on see, et nende erinevate väljenduste ja erinevate ettekujutuste taga on äratuntav miski ühine, mis eri isiksustes ja olukordades erinevalt peegeldub.

Aga et miks selline küsimus? See on mumeelest puhas skolastika. Midaiganes me ei ütle piiridetta oleku kohta, on see piiritlemine. Kasvõi sellesama “piiridetta oleku” väljendiga vastandame piiratud ja piiridetta oleku ja tekitame nende vahele piiri. Piiridetta juttu pole olemas. Kui ütled A, on kohe küsimus, et miks mitte B.

Aga skolastika on palju rohkem piiratud kui keel üldiselt. Suurem osa sellest 1%-st jääb väljapoole skolastikat.

Konsultant, 2005-07-27 22:18:13

ja kõiksugused lendamise, langemise, puudutuse, ühinemise, sulamise, lahustumise, isegi põlemise ja suremise teemalised kujundid.

..viitavad inimese sügavale rahulolematusele enda ja ümbritseva maailma suhtes.

Aga kui kõik üks on, kuhu siis langeda, sulada või lennata?

See, mille eest pageme, on meiega alati kaasas.

uuk, 2005-07-27 22:54:53

Hele, 2005-07-27 22:07:12

Ahaa. Siis läksin enne “olemise” teemal juba liiga filosoofiliseks.

See “paljajalu paljapäi maa ja taeva vahel” oli minu praeguse ettekujutuse projektsioon meie jutuajamisele. Niisamuti nagu see “piiridetta olek”. Jutu käigus tekkinud ja liiga konkreetselt meie jutukonteksti juurdunud, et neid mingiks selleteemaliseks lemmikloosungiks võtta.

No aga mida ja milleks me siis räägime, kui üks ja seesama kujund saab ühe ja sellesama inimese jutus kord filosoofiliselt üldistatuks, kord kohatult konkreetseks. Seda enam, et küsimus tekkis konkreetselt pinnalt ja polnud mõeldud ilkumiseks kujundi üle, vaid otseselt, kujutledes eneseteadlikku paljaspeajalgset Helet sinna taeva ning maa vahele.
Ning sedagi vaid tulenevalt su väitest, et vaid inimlik toimetamine teeb ruumist eluruumi. Ühesõnaga - rebane pole karu vaid seetõttu, et inime neid eristab.

Aga et miks selline küsimus? See on mumeelest puhas skolastika. Midaiganes me ei ütle piiridetta oleku kohta, on see piiritlemine. Kasvõi sellesama “piiridetta oleku” väljendiga vastandame piiratud ja piiridetta oleku ja tekitame nende vahele piiri. Piiridetta juttu pole olemas. Kui ütled A, on kohe küsimus, et miks mitte B.

See küll muidu väga õige, a ise piilusin oma arust ka jutust välja või selle taha. Illusioon ehk.

Ti, toomas, 2005-07-27 23:51:47

*
toomas, Ti, 2005-07-27 20:02:29

Ma kirjutasin sulle mujal, Toomas.

Hele, uuk, 2005-07-27 23:52:09

No aga mida ja milleks me siis räägime, kui üks ja seesama kujund saab ühe ja sellesama inimese jutus kord filosoofiliselt üldistatuks, kord kohatult konkreetseks.

Liiga filosoofiline oli mul hoopis see, et ma trükiveaga küsimuse “kas oled...” mõjul olemise mõistet eri subjektide jaoks olemise mõisteteks lahku hakkasin vedama.
Seda polnuks mul tarvis teha, sest tegelikult sa ei mõelnud seda küsida. Ehkki see on iseenesest huvitav rida, midapidi edasi mõtelda.

Et kui ma otsin midagi, mida ma kunagi leidnud olla ei saa, sest kui ma selle leian, siis mind enam ei ole... mnjaaa....

Paljasjalgsekujund on liiga konkreetne (liiga seotud konkreetses jutuajamises tekkinud “eluruumi” kujundiga) selleks, et ma võtaksin selle oma üleüldiseks lemmikkujundiks sihukeste asjade tähistamiseks.

Üks mu pikaajalisi lemmik-kujundeid on “kõigega üksolemise äratundmine”.

tulenevalt su väitest, et vaid inimlik toimetamine teeb ruumist eluruumi.

Jaa, ruumist teeb inimese eluruumi inimlik toimetamine.
Näiteks kui ma päevad läbi Vias istun ja oma eluruumis üldse ei toimeta, muutub see inimese eluruumiks üsna kõlbmattuks :)
Ja kui siin üldse keegi kunagi toimetanud ei oleks, et seda inimese eluruumiks muuta, siis see poleks inimese eluruumi moodigi.

See küll muidu väga õige, a ise piilusin oma arust ka jutust välja või selle taha.

Eks ma ju kõigest väest üritangi oma jutuga jututagusele viidata ja teiste jutust nende jututagust näha.

Aga mida sa sinna jutust välja või selle taha piiludes nägid?

Hele, uuk, 2005-07-27 23:55:47

uuk, 2005-07-27 20:41:53
Hele, 2005-07-27 20:38:32

ilus

aitähh

uuk, 2005-07-28 00:02:36

Jaa, ruumist teeb inimese eluruumi inimlik toimetamine.
Näiteks kui ma päevad läbi Vias istun ja oma eluruumis üldse ei toimeta, muutub see inimese eluruumiks üsna kõlbmattuks :)
Ja kui siin üldse keegi kunagi toimetanud ei oleks, et seda inimese eluruumiks muuta, siis see poleks inimese eluruumi moodigi.

Jah, mul ka praegu toimetamist, kuna sipelgad on tuppa kolind.
A ma mõista seda ikka nii, et viagi osa eluruumist ja sipelgatel ka näe nähtavasti kaunis suur ühisosa. Mul neisse küll võimalik, kas nii või naa suhestuda, kuid kui silma kinni panen, no ega nad niisama ära kao.

Konsultant, 2005-07-28 00:20:08

Ma arvan, et ega see päris oma teha polegi... no ligikaudu nii nagu armastuse leidmine ei ole oma teha. Ometi võivad omatehtud teod armastuse leidmiseni viia ja armastus võib sind leida ka ilma et sa selleks üldse midagi teadlikult teeks.

Kui oled teel ei tea kuhu,
siis just sinna jõuadki.

Hele, uuk, 2005-07-28 00:43:45

Piirist sai sujuvalt sipelgas. Ja seega meie piiridekaotamise-leidmise jutust arutlus objektivismusest ja subjektivismusest. Kas sipelgas on olemas, kui teda keegi ei näe? Minu kooliajal nimetati seda filosoofia põhiküsimuseks. Et kumb on primaarne, mateeria või teadvus.

Aga see teema on juba sama ammendamattu kui aatom.

Hele, RJR, 2005-07-28 01:26:44

et tegelikult on ka armastus üks ja
sa võid teda suunata eri objektidele

Seda ma küll ei oska
ja see mõtegi tundub imelik...

Konsultant, 2005-07-28 08:28:35

et tegelikult on ka armastus üks ja
sa võid teda suunata eri objektidele

Seda ma küll ei oska
ja see mõtegi tundub imelik...

Nooh, ega RJR-rgi oska
aga kuidagi ilusasti
kukkus välja tal
see sõnakõlks

rjr, Konsultant, 2005-07-28 08:33:22

Õigus, ega oska küll
aga vahest kukub välja...:-)))

rjr, Toomas, 2005-07-28 08:36:17

Ma täiesti mõistan sakramentidega seotus usku,
paraku on see protestantidel lahjaks tehtud
nii, et kui ma Jumala juhtimist mööda ei oleks seal kus praegu,
oleksin ma ilmselt katoliiklane,
sest sakaramendid on midagi objektiivset,
midagi, mis ei sõltu niivõrd sättumuaest, hingeseisundist,
selest,kas taevas on lahti,
kas osadus on erk, aktiviseeritud.

Sakramendid on.

Konsultant, 2005-07-28 08:41:18

Takkajärgi lugedes
tunduvad naljakad
RJR pajatused tema
kangelaslikust
Millegi Sellise otsimisest...

mis päädisid,
nagu sedasorti otsijatele tavaks,
moodukristluse rüppe patsatamisega
hea kindel valik

Tundub, et RJR ei
ole kogu oma rähklemisele
vaatamata siiani oimand
et Midagi Sellist

ei saa taga ajades
ega rassides
kinni püüda

sest see tuleb
ise nende juurde,
kes Millegi Sellise suhtes
isegi ükskõiksed
kuid süvenenult
oma asja ajavad

samas pageb lõbusalt
teiste eest, kes Midagi Sellist
õhinal taga ajavad

nagu ulakas koer
ses suhtes
on meie sõber
Midagi Sellist

Ja siis
see ka veel, et
Midagi Sellist
on alati siin
mitte seal
olgu “seal”
kuitahes
eksootiline
ja põnev

rjr, 2005-07-28 08:41:56

Masing räägib armastusest nii:

Armastusest tohib rääkida vaid siis, kui kahe inimese vahele tekib näiliselt täiesti irreaalne ja võimatu maailm. Yhlasi olev ja mitteolev, milles kumki ool tunneb end Inimesena.

Analoogselt ka jUmalaga. ja siin kätkeb põhjus kujutada Jumalat isikuna.

Inimese ja Jumala vahel vastastikukkuses armastuses sugeneb uus maailm, irreaalne j avõimatu samuti.
2
Vahe nende kahe armastuse vahel on üsna voolav, sõltuvalt armastuse sügavusest."

***