Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Regent, 2005-08-07 22:59:43

Usk on kesine aseaine seni puuduvatele teadmistele.

Sama taibukas oleks mainida et kägu on aseaine seni puuduvale seale.

v.l., 2005-08-07 23:00:58

Kristlane on Apostlite tegude järgi inimene, kes tunnistab apostlite õpetust ehk kristlikke põhimõtteid.

Paljud mõisted on aegade jooksul saanud teise tähenduse.
Kui kreeklastel tähendas selle algselt kas pühitsetut või valgustunut, siis hiljem hakati sellega tähistama vastava usu järgijat.

Njah, Regent 22:46, 2005-08-07 23:03:30

"Njah eksib jälle"

Täpsusta. Numbrimehe näite puhul eksis hoopis tema...

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-07 23:04:27

Hääd kirjutamist...hää Njah ! :)

Oled Sina olemas, on ka teised inimesed olemas.
Ja polegi TEGELIKULT illusiooniga tegemist!

Järelikult...Jumal/Looja ka Sinus olemas on.:))

JA TA LIHTSALT ON

Olev /kui poleks...ega siis poleks kirjutajat kahh/ :)))

rjr, Hele, 2005-08-07 23:05:06

Hele, 2005-08-07 22:27:32

RJR: Kui inimene tunnetab, et ta ei suuda ise täita südametunnistuse kaudu antud hea ja kurja seadmust, kui ta tunneb, et head, mida ta tahab,
ei tee ta mitte ja halba, mida ta ei taha, aga küll…
siis vajab ta Kristust.

Jaa, kui inime iseendaga hakkama ei saa, siis vajab ta abi väljaspoolt
ja see abi võib tulla ... näiteks teiselt inimeselt.

Enamasti on vaja midagi ise teha, et abi leida, ära tunda ja vastu võtta. Väikestki julgust mõelda, öelda ja teha teisiti - iga muutus on ju natuke hirmus.

Muutused algavad muutuja mõtte-ja tundemaailmast, vägisi ei saa kedagi päästa. Suur päästmise ja pööramise ind (olgu siis usu poole või usust ära) ei lähtu mitte pööratavate vajadustest, vaid pöörajate vajadusest leida endale ideekaaslasi, hankida enestelle häälteenamus oma valitud tee õigsuse kinnitamiseks.

Vanasti olevat müsteeriumidesse pühendatud vaid valitud väärilisi, kes oma tõsisust mitmeti tõestama pidid. Nüüdne silt postkastil “mitte reklaami ega usukirjandust” määrab usujutule negatiivse väärtuse.

Tõe tõestamise vajadus olevat tema tõesusega pöördvõrdeline.
———————————-

Mu otsingute lugu jäi eespool pooleli ja ma ei jõudnud selleni, kus ma ise olin taolises situatsioonis, et vajasin lunastust

Muidugi võib abi tulla teiselt inimeselt,
aga olukord, milles inimene tunnetab,"et ta teeb halba, mida ta ei taha ja ei tee head, mida ta tahaks" on praktiliselt käinud ka süvapsühholoogiale üle jõu.

Inimene võib ennast parandada mistahes moel ja muuta oma elu kvaliteeti: aga ta jääb olemuselt samaks ja see keeb ikka üles...

See on piltlikult öeldes olukord, milles inimeme vajab Kristust ja teisalt on ta ka valmis selle vastuvõtuks.

Kõik ajad ei ole kõigile kutsumisajad ja sestap ei saa ja ei tohi küll kuidagi vägisi kellelegi Kristust kaela määrida. See on nonsens.

Õigupoolest tuleb siin eriti - aga ka kõiges muus - järgida Vaimu juhtimist.

Muide Kristus räägib ise ka erinevatest kutsumisaegadest ühes tähendamissõnas, milles peremees sadab turule teenijaid otsima varastel tundidel ja hilja õhtul.

Elu keskpäev on selleks kõige halvaem aeg, sest inimene on siis tahes-tahtmat haaratud turu melust.

Aga nagu juba öeldud ei ole Kristus Jumala ainuilmutus.

Kristus on Lunastaja. Ja ma ei tea kedagi võrdväärset - se sulnidus on rabav, kui sa oled sellega kontaktis. Ta ON AINUS.

Aga Jumalat on võimlik ära tunda ja Jumal on ennast ilmutanud kogu oma loodu - ja inimeste ja loomade ja lindusde ja taimede jne. - läbi nagu ka Paulus Rooma kirjas kinnitab.

Ja ekstaas ja müstiline ühendus on võimalik mitmel viisil - minu jaoks on see seotud Kristusega - tema on minu magnet ja ma litselt häälestun talle - aga möönan, et see võib näiteks olla seotud ka Jumalaemaga või mõne pühakuga või lihtsalt “teise olekuga”, imetlusega, ärakadumisega ja “sellesamusega”...:-)

Regent, 2005-08-07 23:09:52

Täpsusta. Numbrimehe näite puhul eksis hoopis tema...

Nagu alati.
Ikka eksivad teised, sina mitte kunagi.
Ebaloogiline.

DiaTheo, 2005-08-07 23:10:24

Kui inimene tunnetab, et ta ei suuda ise täita südametunnistuse kaudu antud hea ja kurja seadmust, kui ta tunneb, et head, mida ta tahab,
ei tee ta mitte ja halba, mida ta ei taha, aga küll…

... siis on viimane aeg inimesel end usuahelatest vabastada.

Njah, OV 23:04, 2005-08-07 23:11:34

"Järelikult...Jumal/Looja ka Sinus olemas on.:))

JA TA LIHTSALT ON

Olev /kui poleks...ega siis poleks kirjutajat kahh/ :)))"

Sa ei saa seda olemasoleva teabe alusel väita, minemata spekulatsioonide ülilibedale ja -õhukesele jääle...

rjr, njah, 2005-08-07 23:12:42

Usk on kesine aseaine seni puuduvatele teadmistele. Ja kuna ei põhine teadmistele, siis on paratamatult spekulatiivne..

————————-

Usk ei ole aseaine.

Usk on omeatte modaalsus, millel pole teadmsitega suuremat pistmist.

Kui teadmised - info- annavad maailmapildi, siis usk7uskumused maailmavaate. Teaduslik maailmavade pole midagi muud kui teaduseusul põhinev maailmavaade.

Maailmapilt võib muutuda ja ongi teadmiste kasvades, paradigmade vahetudes muutunud - see ei ole põrmugi vastuolus usuga ega tähenda usule suuremat.

Usu jaoks on oluline vaimne osadus - kontakt, usaldus, teatud koordineeriv ja aukartlik-tänulik hoiak.

Heebrea kirja definitsiooni järgi on usk kindel usaldus selle, oodatakse (või oodatava substants) ja veendumus selles, mida ei nähta. See on üks vaimne dünaamiline olek.

Ja mida enam teadmisei Jumala loodud maailma kohta, seda parem - kuigi see ei puuduta usku otseselt.

Head ööd!
ja õnnistusi kõigile

33338, 2005-08-07 23:13:43

oleviku (ja mineviku) m'äärab iga väljändaja ise. tegevuse allgus, kesstus ja lxpp sxlttub juba väljändatavast (keelelistest vahenditest) enndast. vahel onngi nii et väljändaja vale ajavormivalik tekitab mxjsstmatust. síia ej loe lihhtsat keelelist ekksimust (sa OLEME MINDUD).
se ajate.llg on kujundlik, ilma mxxttudetta.
ETTKEolevik erineb ÜLLDolevikust sellepoolest et väljändab tinnglikku ettke, ülldolevik vxjjb aga ajaliselt tojjmu ka énne vxj pärast seda ettke.
nt Juku xpib ülikoolis. se xppimine vxtab aéga 5 aasstat, praégu vxjjb ta ólla sääl xppind juba 2 aasstat ja tulevikus jääb veel xppi 3 aasstat.
kuj ma aga üttlen kellelegi et Juku on praégu xppimas, sis ta ka anttud ettkel pusib minngi xpiku vxj ülesanndekallal. siin pole éelnev pool tunndi ja järrgnäv vxjmalik tu.nnd enam oluline, need jäävad ettkest vällja. ma ej saa enam 'öölda et Juku onn xppimas 5 minutit tagasi. see on juba ettkeolevikule éelnev aeg ehk minevik. kujjd ülikoolisxppimise ajasísse mahub ta oleviku txdemusena.

su selgitus ON NIITTMAS éeldamisekohhta on tunndeline ega vassta keelelisele sisule. teed sama vea nagu Majla oma niitta osskamisega. pea meeles et MITTE ÜKKSKI AJAVORRM EJ SXLTTU TUNNETEST! nad on tunndetud. éeldamisekohhta on mejjl selline vorrm nagu OLEVAT NIITTMAS. siin pole väljändaja oma väjttäs kinndel ning ettkel vxjjdakkse txessti mitte niitta. nii et jäjkkusest me lahhti ej saa. igal vormil on siisski kinndel éesmärkk.

öhendites pole ONN isesejjsev olevikuväljändaja, ta on vajd abi tegusxna. máakeeles tema olevikulisus vajd lanngeb kokku olevikulise sisuga.
kuj vxtta taas näjdä ON NIITT, sis tegevus kestab ka olevikus edasi. ta on vajd allgusesaand varem. oleks ta äralxppend, kasutaks me juba OLI NIITT (teattud ajaks).

33338, 2005-08-07 23:16:13

njahh,
ej nää mxtet suga tühhja jahuda. teen súlle puusst ette et KUJJ tulevik kehtestataks, SIIS... aga sina jaúrad oma kavatsusest edasi.

33338, 2005-08-07 23:20:28

kell on palju, Rajvo juba läkks, kaon minagi.

DiaTheo, 2005-08-07 23:21:25

Ja ekstaas ja müstiline ühendus /jumalaga ilmselt/ on võimalik mitmel viisil - minu jaoks on see seotud Kristusega - tema on minu magnet ja ma litselt häälestun talle - aga möönan, et see võib näiteks olla seotud ka Jumalaemaga või mõne pühakuga või lihtsalt “teise olekuga”, imetlusega, ärakadumisega ja “sellesamusega”...:-)

Nagu ennist saigi juhupakutud ... ahvenaga, hapukurgiga, tomahoogiga, ..., “sellesamusega” SIC!:-)))

Regent, 2005-08-07 23:25:03

No küll DiaTheo jaksab ikka jaurata :-)
Nagu palveveski, mis ühte mantrat ketrab.

Pane sihuke jehoova tunnistajaga vastamisi tuututama ja ürita eemalt ära arvata, kumb on kumb.

levi, 2005-08-07 23:32:16

ja homme ripub siin juba hoopis teistsugune lugu...

Minu tähelepanek ja arvamus hetkel on alljärgnev.

Mul on väga kahju, kui siin ripub jälle lugu, mis taotluslikult räägib pühaduse võtmes Jumalast, Kristusest, religioonidest, usuelu ‘detailidest’. Vaadake, kõik see on selline asi, mida keegi ei saa sellisel kujul, nagu see siin toimub, kellelegi edasi anda. Enne seda peab toimuma miski, mis selle võimalikuks teeb. Aga mu arvamus on, et see ei saa kunagi toimuda sellises vormis ja õhkkonnas. Ja kui selle edastamine ei olegi eesmärgiks, siis tekib siit ju paratamatult küsimus sellest, et mida ja milleks üldse rääkida? Üsna imelik oleks, kui üks noormees läheks oma väljavalitud pruudiga teadlikult seltskonda, kus on ette teada, et need tema pruuti litsiks sõimama hakkavad, kutile nosplisse annavad ja pruudi siis lõpuuks ühiselt ‘vägistavad’ või siis muid rõvedusi mõlemi suhtes toime panevad. On see tõde, mida see kutt ja väljavalitud tüdruk omavahel omavad, teistsugune, kui see tõde, mida omavad need teised? Kahtlemata mitte, aga kui mitte, siis milleks sel kutil ja tüdrukul vaja hüljata see tõde, mida nad juba omavad? Tõde on tõde ja seda saab ainult juurde ammutada. Küsimus on, kas nad tahaksid seda sellisel kombel juurde ammutada? Selge on, et kui nad siiski tahaksid, siis nad seda nö omavahelist, mis neid seoks, ju ei omagi.

Eh, ei mingit isiklikkust, absoluutselt mitte, kuid küsimus on ju põhimõtteline elik selles, et KUS ja MILLAL ning KELLE ja MILLE jaoks? Leian, et kõik need küsimused peaksid saama vastuse enne, kui lugu võiks mõttena ilmuda ja hakata eesmärgi poole liikuma.

Pühaduse üle filosofeerimine on mu meelest absoluutselt mõttetu tegevus.

Mida ma selle eelnevaga öelda tahtsin?

A seda, et artiklid võiksid olla keskendatud rohkem inimelu neile põhiküsimustele, mis on kõigi jaoks eeldatavalt ühine: mis on inimelu mõte, kes-mis on inimene, missugune on ta loomus, miks ‘asjad’ on sellised nagu nad on; miks inimene mõtleb, mis on selle aluseks (s.h. keele mõju), miks ta pidevalt midagi otsib, jne, jne. Ühesõnaga põhirõhus filosoofilise suunitlusega, sest see on rohkem ühine, kui religioon ja usk kitsamalt. Ei ma ei ütle, et sellest ei peaks või ei tohiks rääkida. Ei, mitte sugugi. Ma räägin artikli sisust, mis annab esilagse suuna. Tõsi, edaspidi see läheb nii ehk naa oma rada....ja tore, kui see rada oleks nii palju, kui võimalik, selline, mis oleks teemas inimesi siduv ühise huvi kaudu. Seetõttu leian, et rääkida ettekäiduna ja põhirõhuna asjadest, mille suhtes dialoog on välistatud või vähemalt kogemuse baasil prognoositav, on absoluutselt mõttetu.

Palun mitte kellelgi isiklikult võtta. Eelneva mõte seisnes ettepanekus teha sisse väikesed korrektiivid, kui seda vajalikuks peetakse. Annan endale selgelt aru, et kritiseerida on alati mõõtmatult kergem, kui midagi luua, avaldada ja järgnevat vastu võtta.

Njah, rjr 06-08 17.49, 2005-08-07 23:32:24

"Teaduse tipud tunnetavad oma piiratust juba praegu ja aktsepteerivad peale materiaalse ka vaimset kogemust. Üha enam hakatakse mõistma, et inimesed on elanud omaloodud Matrixis."

nn. vaimsed kogemused teadvuse abstraktse kodeerituse tõttu objektiivsusest sõöltumatud ning äärmiselt altid ego soovmõtlemiste lükata-tõmmata.

Omaloodud Matrix v mitte sõltub sellest, kuivõrd lähtutakse kas soovmõtlemisest v välisreaalsusest.

Kolmas on teadvuse muutumine mina- ja rahvuskesksest, maailma ja seejärel kosmosekeskseks. See on kahtlemata valuline ja pikk protsess ning see seisab meil, eestlastel, just nüüd ukse ees.

Keegi on oma ajastust ikka miljonite aastate kaugusele irdund. Kosmosekesksuseni on inimteadvusel veel tohutult pikk areng vaja läbi teha. Maailmakesksenigi on veel arenguruumi rohkem kui küllaga...

Njah, Regent 23:09, 2005-08-07 23:35:32

"Nagu alati.
Ikka eksivad teised, sina mitte kunagi.
Ebaloogiline.
"

Nagu tavaliselt, jätsid täpsustamata, milles ma eksinuvat, miska Su umbmäärane ärplemine kvalifitseerub laimuks...

Ants, 2005-08-07 23:36:19

33338, 2005-08-07 22:01:43

mull on RJR’le keeleline küsimus: kusst on pärit selline sxna nagu OSADUS? miss on selle moodustamisel olld aluseks? sest kujdagi ej saa ma nuputada júurde tegusxna ja lxpuga -DUS tulevad méelde vajd omadussxnad (nxme-, jube-, tobe-).
ja miss on selle vassteks olld juuttidel ja éllenitel?

On parastatav, et kristlaste soovimatus kasutada keeles juba olevaid sõnu on viinud Juhuse tahtel selleni, et peaaegu kõigi tekitatud uussõnade kristlikust õpetusest lähtuv ja soovitud tähendus on vastuolus sõnal juba oleva tähendusega, mis tuleneb keeleloogikast ja häälikute järgnevusest.

Kui antav tähendus ei jää keeleloogikast ja häälikute järgnevusest tekkiva raamtähenduse sisse, võimutseb raamtähendus antavast üle.

Nii on sõnal ristima ülimalt negatiivne raamtähendus ning tema kreekakeelse vaste positiivsus (pesema, puhastama, vabastama) ei pääse kuidagi maksvusele.

Teised sõnad on pääsenud nati kergemini aga ainult nati-nati.

Vat sellise asja sain ma tänu 33338 kommentaarile välja öelda, aga pakitses juba ammu.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-07 23:37:41

Njah, OV 23:04, 2005-08-07 23:11:34

Sa ju oled olemas...nagu minagi...ja paljud teised inimolendid, kes Sinuga vestlevad. :)

See kodu...UNIVERSUM, kus elame...on ju kah olemas.

KÕIKSUSE seadustest saab INIMLOOM terahaaval juba aimu... MIDA VEEL???

Kõik korraga kätte???

Palun vabandust, et sellise hulga küsimustega vastan, kuid paraku pole teisiti võimalik.

Antud juhul on küsimused vastusteks. :)))

Regent, 2005-08-07 23:44:16

Nagu tavaliselt, jätsid täpsustamata, milles ma eksinuvat, miska Su umbmäärane ärplemine kvalifitseerub laimuks...

No kaeba siis laimu eest kohtusse, kui oma ekslikkuse tunnistamine nii hirmus ja eluohtlik on...

***