Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

ariel, 2005-08-07 21:24:03

Pangem tähele, et ilmutus ei lahusta saladust – mysterioni – teadmiseks. See, mis on olemuslikult – essentsiaalselt saladus – jääb selleks ka ilmutatult. Ilmutus on saladuse ilmumine argikogemusse ja on selle suhtes transtsendentne.

Saladuse reaalsus saab kogemuse aineks. Meie suhe sellesse saab kogemuslikuks.

Mõlemad neist on kognitiivsed elemendid, aga mitte midagi, mida on võimalik uurida metoodiliselt ja kognitiivselt ei saa nimetada saladuseks.

Mitte midagi, mida ei teata täna, aga võidakse teada homme, ei saa nimetada saladuseks.

Ilmutus on saladusest ja see saladus iseloomustab dimensiooni, mis eelneb objekti-subjekti suhtel. Seda kogemist on võimatu väljendada argikeeles, sest see on seotud subjekti-objekti skeemiga.

Kui saladust väljendatakse argikeeles, siis on see redutseeritud teise dimensiooni, desakraliseeritud. Sestap näiteks müsteeriumikultuste sisu reetmine, selle väljalobisemine oli blasfeemia, mida tuli heastada surmaga.

Hele, 2005-08-07 21:28:59

ariel: Mitte midagi, mida ei teata täna, aga võidakse teada homme, ei saa nimetada saladuseks.

Täna ju ei teata, mida homme võidakse teada ja mida mitte?

DiaTheo, 2005-08-07 21:31:12

RJR illustreerib ilmekalt kogu usu mõttetust, sisutust, kitšlikkust.

Ka inimese elu on püha.
ELU ÜLDSE ON PÜHA.

Kas on vaja tuua näiteid selle kohta, kui variserlik selline tõdemus on?

Kas alustan loetelu sadade miljonite hukka saadetud eludega orgasmiga lõppenud suguaktis?

Jätkata võiks Austraalia jänesesõdadega?

Antibiootikumide ja rotimürkidega, kärbsepaberitega, vaarao sipelgate ja kostariika tarakanide hävitusvahendite loeteluga ...

... unustame kõik elud ja vere gigaliitrid, mis kaunite usuloosungite toestamiseks on tulnud maailmal ohverdada ...

Tühja kõmisevasse õlletõrde hüütud loosungid need usuloosungid, ei muud.

Ja mis kõige kummalisem - ega nad ise siis sellest minust viletsamini aru ei saa!

Aga ikka hüüavad. Järsku näkkab, lootuses???

33338, 2005-08-07 21:32:15

mejje TARKKPÄÄD j'ällägi téavad. vähämalt nad määrivad ennd sellistena kaéla.

rjr, 2005-08-07 21:35:13

Usk on eelkõige osadus Jumalaga: usaldumine Jumalale.

See on vaimne side ja ärkevelolek - tähelepanu ja iseenesest selleks osaduseks polegi religiooni abivahendeid vaja, kuid selle sideme püsimiseks küll.

Paljud elavad usklikud ei pea suuremat religioonist - nad eristavad usku kui sisemist hoiakut ja rreligiooni kui traditsiooni,pealeehitust - vaid leiavad, et see võib saada ka takistuseks kui takerdutakse neisse abivahenditesse või loodetakse päästet neist (traditsioonist, rituaalidest jne.)

On räägitud isegi religiooni valgest maost, kel must kurjusetriip peal…

Kui ka religioonipõlgajad peavad vajalikuks vähemalt kaht sakramenti ja need on ristimine ja armulaud.

Siiski võetakse paljudes vabakirikutes neidki kui märke ja sümboleid, mis pole peatähtsad – see tähendab, mis ei ole sakramendid ehk pühad saladused, mis vahendavad Jumalat.

Paljude usklike meelest vahendab Jumalat vaid Püha Vaim.

Nii et käsitlusi on erinevaid.

Kuna minul endal praeguse asukoha tõttu - aga see on olnud Jumala juhtimine minu jaoks - eriti tugevat sakramentaalset sidet (nagu katoliku kirikus) pole (kuigi tahaksin), siis pean enam rajama elavale osadusele-palvele-mõtlusel-meditatsioonile. Hingeseseisundile, et seda osadust hoida.

Üldiselt tähendab see vägatundlik olemist ja seetõttu on vahest praktilisse ellu sukeldumine raske - või siis kaotab teatud määral osadus-hingeseisund, sest on asju olukordi, mida ju teha ei tahkaski, aga peab jne.

see on teatud määral ka paratamatu ja sellga sab ka leppida, sest ega se osadus ju päris kao...
aga vahest peab häälestuma ka muule ja mujale, ei saa 100% olla andunud olekus, mis on muidugi üks üliõmnnis ja loov olemine

Aga olgu: Jumala majas on eluasemeid palju

ja homme ripub siin juba hoopis teistsugune lugu...:-)

rjr, 2005-08-07 21:38:19

“Kristlane” aga ei tähenda automaatselt head inimest.

Mõiste “kristlane” pole kiitus ega tunnustus.

Kristlane on Apostlite tegude järgi inimene, kes tunnistab apostlite õpetust ehk kristlikke põhimõtteid.
Kui ta neid rikub, siis ta teeb pattu.
Ja kui ta ei kahetse, siis on ta halb kristlane.

Selle apostlite ajal Antiookias tekkinud arusaama järgi pole siis ka ristitu automaatselt kristlane, isegi kui ta täidab teatud religioonireegleid.

Jah, ta on ristitud, aga kristlaseks peab ta veel saama isikliku tunnistuse läbi.

rjr, 2005-08-07 21:39:07

Ristiinimene tähendab eesti kultuuris pigem aga mõistlikku, mõõdukat ja õiglast inimest.
Ja see peegeldab kristlikke voorusi.
Õige pole isegi öelda, et kristlikku moraali.
Sest moraal pole spetsiifiliselt kristlik, vaid üldinimlik.
Iga inimene teeb oma südames vahet hea ja kurja vahel – see on inimesele antud südametunnistuse kaudu.

Jah see pole inimesest enesest, see on reaalne seadmus, mille mõju tunnevad kõik, kes pole päris paadunud.
Me võiksime isegi öelda, et südametunnistus on teatud jumalikkuse mõõduks inimeses.

rjr, 2005-08-07 21:43:30

Usk aga on isikliku valiku tulemus.
See on kvalitatiivotsus: käia koos Jumalaga osaduses.
Moraali ja religiooniga pole sel midagi pistmist. Kuigi on tõsi, et abiratastega saab kiiremini edasi kui ilma.

Kui inimene tunnetab, et ta ei suuda ise täita südametunnistuse kaudu antud hea ja kurja seadmust, kui ta tunneb, et head, mida ta tahab,
ei tee ta mitte ja halba, mida ta ei taha, aga küll…
siis vajab ta Kristust.

Ja Kristus pole ainult abinõu, et teatud moraalinõudeid täita ja
teha rohkem head kui halba, vaid Kristusel on pakkuda kõrgem tasand – uus loodu.

Ja see on müsteerium: tuul puhub kust ta tahab ja sa ei tea kust ta tuleb ja kuhu ta läheb - nii on ka Jumala Vaimu ja uussünniga.

seda müsteeriumi võib katsuda seltada, kirjeldada, markeerida, sümbolitefaga edasi anda - aga müsteeriumiks jääb ta ikka ja iga kirjeldus on selle enese kõrval kui põhk

nagu juba öeldud on armumine sellele kõige sarnasem ja siis lendamine....-)

nii et head lendamist unes ja ilmsi!

DiaTheo, 2005-08-07 21:55:40

Usklastele omase ettevaatlikkusega pole RJR Jumalale endale kohe mingit sisu omistanud. Ma küll kuigi põhjalikult diagonaalis lugedes ei kontrollinud, aga tundub küll, et kohe miskit ei muutuks selles pikas rjr jadas, kui sõna jumal asendada millega iganes - ahven, hapukurk, tomahook ... vahet pole.

33338, 2005-08-07 22:01:43

mull on RJR’le keeleline küsimus: kusst on pärit selline sxna nagu OSADUS? miss on selle moodustamisel olld aluseks? sest kujdagi ej saa ma nuputada júurde tegusxna ja lxpuga -DUS tulevad méelde vajd omadussxnad (nxme-, jube-, tobe-).
ja miss on selle vassteks olld juuttidel ja éllenitel?

Hele, 2005-08-07 22:27:32

RJR: Kui inimene tunnetab, et ta ei suuda ise täita südametunnistuse kaudu antud hea ja kurja seadmust, kui ta tunneb, et head, mida ta tahab,
ei tee ta mitte ja halba, mida ta ei taha, aga küll…
siis vajab ta Kristust.

Jaa, kui inime iseendaga hakkama ei saa, siis vajab ta abi väljaspoolt
ja see abi võib tulla ... näiteks teiselt inimeselt.

Enamasti on vaja midagi ise teha, et abi leida, ära tunda ja vastu võtta. Väikestki julgust mõelda, öelda ja teha teisiti - iga muutus on ju natuke hirmus.

Muutused algavad muutuja mõtte-ja tundemaailmast, vägisi ei saa kedagi päästa. Suur päästmise ja pööramise ind (olgu siis usu poole või usust ära) ei lähtu mitte pööratavate vajadustest, vaid pöörajate vajadusest leida endale ideekaaslasi, hankida enestelle häälteenamus oma valitud tee õigsuse kinnitamiseks.

Vanasti olevat müsteeriumidesse pühendatud vaid valitud väärilisi, kes oma tõsisust mitmeti tõestama pidid. Nüüdne silt postkastil “mitte reklaami ega usukirjandust” määrab usujutule negatiivse väärtuse.

Tõe tõestamise vajadus olevat tema tõesusega pöördvõrdeline.

Njah, Maila & 33338, 2005-08-07 22:28:23

Muidugi on põhimõtteliselt vaidluse ja otsustajate suva küsimus määrata, milliseid ajavorme ka eraldi nimetustega märkida ja milliseid mitte. Mina nende otsustajate hulka ei kuulu elik saan avaldada vaid oma isiklikku arvamust.

33338, Su skeemist ajateljega: millest (mis hetkest) algab ja millega lõpeb olevik? Ja mille poolest pole ta pidevalt mööduvate ajahetkede jätkukestev jada, millest vaid üks hetk korraga olevikku tähendab?

Tulles nüüd ‘niidab-on niitmas’ väljendusvormide juurde, siis ‘on niitmas’ kasutatakse peamiselt juhul, kus väitja ise reeglina tegevuse toimumist hetkel kontrollida ei saa, kuid usub seda teatud põhjustel umbkaudu samaaegselt toimuvat. Elik ta ei saa vanduda, et tegevus just samal hetkel toimuks. Võib ka reaalselt mitte toimuda, kuigi kavatsus oli. Niiet selle jäik sidumine käesoleva hetkega ning vormi ‘niidab’ umbmäärastamine pikema perioodi peale olevikus pole adekvaatne tähendussuhe.

kuna keelelises lähänemises on tähhtsam sisu, sis tulepki senist TÄJJSMINEVIKKU pidada ooppis TÄJJSOLEVIKUKS

Ka siin väidad sisu olemist tegelikuga vastupidiseks. Kui lähtutaks puhtalt vormist, siis saaks öelda, et verb ‘on’ oma olevikulisusega kestestaks aja ka kogu sõnaühendile. Ent kuna sisu hinnatakse mitte fikseerimishetke, vaid verbikohase tegevuse toimumise järgi, siis on selgelt tegemist tegevuse toimumisega minevikus, mida oleviku hetkel ainult tõdetakse...

Hele, 2005-08-07 22:30:53

33338: kusst on pärit selline sxna nagu OSADUS? miss on selle moodustamisel olld aluseks? sest kujdagi ej saa ma nuputada júurde tegusxna

Osa saama, osa olema, osalema?

Njah, 33338 11:57, 2005-08-07 22:37:26

"ma ise tunnistan tulevikku pxhiajana alles siis kujj asendatakse selline oleviku vorrm: ma sülitan > ma saan sülitama"

Sedasi saad küll vist väga pikalt oodata. Esiteks pole need kaks väljendit samatähenduslikud ja teiseks liigub keele loomulik areng mitte väljendite pikenemise, vaid lühenemise suunas...

helendav-täheldav, 2005-08-07 22:42:32

küll pritsivad ilusaste

33338, 2005-08-07 22:43:35

Ele,
nejsst tegusxnadest ej saa -DUS'abil moodustada sxna OSADUS.

33338, 2005-08-07 22:46:10

njahh,
ned 2 näjdät ONN samatähänduslikud. sest SÜLITAN seda sama jusst väljändapki, millega ma ta asendamapanin. siis tähändaks SÜLITAN juba ajnult olevikku, tulevikujaokks oleks uus vorrm.

Regent, 2005-08-07 22:46:46

Njah eksib jälle.

Njah, Ariel 06-08 16.09, 2005-08-07 22:54:04

"inimolemise juurde kuulub usk."

Usk on kesine aseaine seni puuduvatele teadmistele. Ja kuna ei põhine teadmistele, siis on paratamatult spekulatiivne...

Njah, 33338 22:46, 2005-08-07 22:59:25

"ned 2 näjdät ONN samatähänduslikud. sest SÜLITAN seda sama jusst väljändapki, millega ma ta asendamapanin. siis tähändaks SÜLITAN juba ajnult olevikku, tulevikujaokks oleks uus vorrm"

Paraku eksid, sest esimese vormi puhul tegevus juba toimub olevikus, teise puhul aga veel mitte ning väljendatakse ainult kavatsust seda tulevikus teha...

***