Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Ants, 2005-08-07 17:46:53

“Üks juurviljakaupmees Jaffas,”
“Kuidas ta saab olla püha,” vaidlevad erakud vastu, “ta ju petab kaaluga?”
“Nojah,” ütleb rändur, “Asi on nii, et temasse on läinud ahnuse kurat, kes sunnib teda petma üha rohkem. Jah, ta petab küll, kuid ta hoiab metsikult tagasi, et mitte rohkem petta!

Miks ei võiks Pühale ka anda samasugust suveräänset õigust väljast tulla, nagu kuradil on? Siis võiks kaupmees muigel sui pealt vaadata, kuidas Püha ja Rüve temas taplevad.

toomas, 2005-08-07 17:55:13

Kui Jaffast rääkida, siis üks mu sõber oli just sealmail ja tema kohalik tuttav võrdles juudi- ja ristiusku huvitava võrdlusega:

Kaks inimest on kõrbes ja ühel neist on üks pudel vett, millest piisab ellujäämiseks ainult ühele inimesele. Rohkem vett neil ei ole.

Kui pudeliomanik on juudiusku, siis ta peab selle endale hoidma, sest ühtegi kahjustavat, s.h. ennastkahjustavat, tegu ta teha ei tohi.

Kui pudeliomanik on kristlane, siis ta armastab oma sõpra nagu iseennast ja annab pudeli veega talle üle.

Risti vastupidised ettekirjutused.

toomas, Ants, 2005-08-07 17:57:09

Kui Püha ja Rüve välja tulevad ja taplema hakkavad, siis ei jää ju midagi enam järgi: pole enam pealtvaatajaid. :)))

rjr, 2005-08-07 18:01:26

Püha on laiem mõiste kui religioosne.
Püha on enam kui puhtus versus rüvedus.
Püha on isegi enam kui sakraalne versus profaanne, enam kui püha versus ilmalik.
Püha on küll seotud jumalikuga, kuid püha on avaram kui jumalik.

Ka inimese elu on püha.
ELU ÜLDSE ON PÜHA.
Kuigi jah, väliselt nagu sidet jumalikuga ei oleks…

Püha on sealpool head ja kurja.
Sest hea ja kuri on moraalimõisted.
Moraal aga surub ruumilise jooneliseks: mustaks ja valgeks.

Püha seostub puhtuse ja käsuga.
Üldiselt ollakse päri sellega, et kes täidab käsuõpetust see on püha.

Kristus aga sõitles varisere, kes maksid kümnist tillist ja mündist ehk väliselt kõige väiksemaid korraldusi, kuid kelle sees oli pimedus.

Jeesus nimetas neid lugupeetuid mehi ussisooks ja lubjatud haudadeks.

Tema silmis leidsid armu pigem need, kellede väline elu jättis palju soovida: Samaaria naine ja Maria Magdaleena, armu leidsid pigem tölnerid ja patused. Abielurikkuja naise puhul ütles ta, et kes patuta, see visaku esimene kivi.

rjr, 2005-08-07 18:02:33

Pole vaja eitada hea ja kurja eristamist.
Pole vaja neid pidada suhtelisteks.
Kuid neisse on vaja suhtuda taipamisega.
Hea ja kurja probleem on vaimne – sellesse ei saa suhtuda formaalselt.

Liigne puhtusemaania on vaimuhaiguse tunnuseks. Sageli tuleneb see välise korra tagaajamine sisemisest segadusest. Inimesel, kellel on segadus sees, ei kannata seda väljas.

Inimestel, kel on sees kõik korras, on iga asja jaoks iga koht hea.
Traditsioonilistes ühiskondades olid olemine ja püha samased.

Nüüdisinimese olemine on traagiline just selle tõttu, et ta on kaotanud selle olemise kvaliteedi.

Kuid ka ilmaliku inimese eksistentsiaalses valikus ei puudu oma suurus, seda enam, et temagi põlvneb sõna otseses mõttes homo religiosusest.

Ka ilmalikus inimeses on paratamatult säilinud midagi oma “eellastest” ja sakraalne on varjunud alateadvuse hämarusse.

Usundiloolane Mircea Eliade on pühaduse kadumist pidanud uue ehk teise patulangemise märgiks.

toomas, rjr, 2005-08-07 18:05:15

Mida arvad pühakutest?
Kas seda sõna on vaja?
Mida tähendab “usun püha(kut)de osadust”?

toomas, 2005-08-07 18:12:47

Suure Paugu Aegruumis toimib loodusteadus, lähenedes ikka ja edasi ja üha rohkem Kõige kirjeldamisele. Mis puudu jääb, on Jumal immanentselt.

Suure Paugu Aegruumi põhjus on Jumal transtsendentselt. See põhjus on teiselpool ruumi ja aega. Mitte ENNE Suurt Pauku, vaid ühtmoodi Suure Paugu AJAL ja JUST NÜÜD!

Raksti!

33338, 2005-08-07 18:13:18

mida tähändab “usun püha(kut)de osadust”?

tähändab seda et tegemiston lúulelise kujundiga.

Regent, 2005-08-07 18:14:53

Kui pudeliomanik on kristlane, siis ta armastab oma sõpra nagu iseennast ja annab pudeli veega talle üle.

Teoreetilises plaanis kindlasti annaks

Reaalselt leiaks keskmine kristlane mõne kirjakoha, mis võimaldab tal pudeli südamerahus tühjaks kulistada.

toomas, 2005-08-07 18:15:35

Küsimus on ka selles, kuidas tõlkida CREDO IN COMMUNIONEM SANCTORUM.

Numbrimees! Ma Sulle veel vastan selles SAI ÜLESÄRATATUD-asjas. Oota Sa!

Hele, 2005-08-07 18:19:58

Toomas,

MIDA TÄHENDAB PÜHADE OSADUS? [KKK 946-953; 960-961]

Jeesus, kiriku pea, jagab kiriku liikmetele oma ülirohkeid ande ja arme. Kuna kõik kristlased moodustavad üheainsa ihu Kristuses, siis saadakse vastastikku osa üksteise headusest ja andidest.

Neist ühiselt jagatud andidest olgu nimetatud usk, sakramentaalsed armud, kasu üksteise erilistest andidest (karismadest), armastus üksteise vastu, armastusega andmine ja ühiskondlik hool.

Mõiste pühade osadus tähendab seega pühade inimeste osadust kirikus ("pühade" hulka kuulume me kõik) ning osadust pühades asjades, eelkõige armulauas.

KES KUULUVAD PÜHADE OSADUSSE? [KKK 954-955; 962]

Pühade osadusse kuuluvad kõik need, kes elavad praegu maa peal (palverännakul olev kirik); need, keda puhastustules puhastatakse (kannatav kirik); ning need, kes viibivad taevases õndsuses (auline kirik).

Mõiste pühade osadus rõhutab ka seda, et Jumala rahvas, kirik, on armulauaosadus. Kirik on inimkooslus, reaalne osaduskond, mis koguneb ülestõusnud Issanda armulaua ümber. Selle osaduse kutsub, kogub maailmast kokku ja seob üheks Püha Vaim. Ülestõusnud Issand tuleb meie juurde oma sõnas, mida armulauas kuulutatakse, ning muudetud leivas ja veinis. Püha Vaimu väega ühendatakse kirik armastuse ja pühaduse osaduses, kui see saab osa ülestõusnud Issanda annist, kõige pühaduse lättest.

http://www.katoliku.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=68&Itemid=53

Suure Paugu aegruumis, RAKSTI!, 2005-08-07 18:21:31

Suure Paugu Aegruumis toimib loodusteadus, lähenedes ikka ja edasi ja üha rohkem Kõige kirjeldamisele. Mis puudu jääb, on Jumal immanentselt.

Suure Paugu Aegruumi põhjus on Jumal transtsendentselt. See põhjus on teiselpool ruumi ja aega. Mitte ENNE Suurt Pauku, vaid ühtmoodi Suure Paugu AJAL ja JUST NÜÜD!

toomas, Hele, 2005-08-07 18:23:36

Aitäh meelde tuletamast! :)
Nädsa - seal tekstis ongi PÜHADE OSADUS, aga usutunnistuses loeme: PÜHAKUTE OSADUS -
- Isa Vello Salo on selle peale alati väga rahulolematu.

33338, 2005-08-07 19:04:47

Toomas,
oottan ikka. eriti TEGIAT!

toomas, 2005-08-07 19:27:28

Ma veel mõtlen veidi, mis öelda.
Aga kohe küsin:

koera söönud kass
koera söödud kass

Mis mõttes on söödud siin PASSIIV?

Koer sai kassi söödud

Kus on siin PASSIIV?

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-07 20:43:09

Mul praegu pisarad silmis...mis sest, et rõõmupisarad.:)

Kaks väärikat meest lihtsalt võtsid
esimesed kohad.

On ikka “kuradi” HEA MEEL!
*************
Vaielge JUMALA olemasolu üle või mitte...
TEIE olete olemas.:))

POLEKS JUMALAT...POLEKS KA TEID...pole Teid, siis Jumal ikka olemas:)))

Olev:) /Muheledes/ :))

33338, 2005-08-07 21:03:20

Toomas,
ej saa aru miks sa síia selle PENItopid, éelmises näjttlaúses aga tegiat polld.

KOERAsöönd ka.ss ja KOÉRAsöönd ka.ss onn aga ooppis täjjändiga.

níisis, kallis keeletohhter, kuss on laúses “ka.ss SAJ SÖÖDUD” se kuradi TEGIA? kes se pxrsas oli kess Olevi Peemoti nahhkapani? kujj Olev, sis millega sa txesstad?

Ariel, 2005-08-07 21:16:12

Piibel kirjeldab ilmutust kui millegi avaldumist, loori äravõtmist. Ilmutuse korral Jumal avab ennast ja astub suhtesse – dialoogi inimesega.

Ilmutus ei ole ratsionaalne-filosoofiline teadmine inimese, maailma, Jumala olemusest ega müstiline Jumalaga üheks saamine.

Ilmutus on Jumala eneseavamine, vabastav sõna või tegu.

Eristatakse
üldilmutust revelatio generalis sive naturalis – see on Jumala ilmutus-manifestatsioon läbi loodu
erilimutust – revelatio specialis see on Jumala ilmutus Kristuses

Seega ei ole Kristus Jumala ainus ilmutus. Jumal on end ilmutanud läbi loodu, läbi inimeste. Läbi pühakute. Ja mina usun täiesti vabalt, et Jumal on end ilmutanud ka Lao Tsele ja Buddhale ja Muhhamedile olgu, et siis viimasele peaingel Gabrieli kaudu.

rjr, 2005-08-07 21:21:23

toomas, rjr, 2005-08-07 18:05:15

Mida arvad pühakutest?
Kas seda sõna on vaja?
Mida tähendab “usun püha(kut)de osadust”?

———————————————

hea Toomas

Usun, et on olnud tõeliselt pühi mehi ja naisi,kelle läbi Jumal on end ilmutanud.

Ma arvan, et pühakutsest on teelolijaile abi küll.

ja pühade osadus on pühade omavaheline osadus Kristuses - me võime ja saame olla puhtad ja pühad kõik Tema vereohvri ja sakramentide läbi vt. Jeesues ülempreesterlik palve Johannese evangeeliumis.

p.s.

põhimõtteliselt olen krüptokatoliklane ehk teisi sõnu - katoliku õpetuses ei ole mulle midagi, mis oleks täiesti vastuvõetamatu kuigi mönan ka teisi võimalusi-tõlgendusi

rjr, 2005-08-07 21:22:37

Hele vastaski Sulle selle pühade asja ära

***