Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 15:31:04

Hää Po, 2005-08-06 11:35:47

Siin oli tegemist minu “armsa” Hundimõrsjaga
, kes vahetevahel ka teisi nimesid kandis. Eks tead isegi...kes too oli.

Aga aitab sellest, temale rohkem tähelepanu ei pööra.

Kõike head ja rõõmsat meelt soovides...NURRRR!

Olev:)))

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 15:34:29

ja Sinule kah NURRR :)... hmm, 2005-08-06 15:21:44

Regent, 2005-08-06 15:39:05

Vanasti usuti, et mida vanem inimene, seda targem on.

Praegusel ajal saabub suure osa inimeste intellektuaalne kõrghetk 25. eluaastal, peale mida algab hoogne imbetsillistumine.

Mis parata. Kõik organid, mida eesmärgipäraselt ei kasutata, taandarenevad.

Peemot, 2005-08-06 15:48:44

:))) /kõnnib ikka oma teed/ On kord SELLINE KASS.

suur silamonu, 2005-08-06 16:00:47

Jaaa, ja kes on tuu hundimõrsja?
Kõlab ahvatlevalt.
Kas meil on siin vabu ja ulakaid naisolevusi liikvel, viskaks silma peale. Hea silma. Äkki saab asja.

Ariel, 2005-08-06 16:09:40

Tuntud usundiloolane Mirca Eliade on öelnud, et homo sapiens on homo religiosus:
inimolemise juurde kuulub usk.

Sissejuhatuses religiooniõpetusse on vaja formuleerida tasand, milles
filosoofia – mõtlemine inimese olemuse üle ja
teoloogia – elu vaimse aluse otsimine
on ühendatud.

Religio tuleneb ladina keelsest sõnast religare ja tähendab sidet – seega siis sidet siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel.

Ameerika religiooniloolane Paul Tillich kirjutab: Teoloogia liigub edasi-tagasi kahe pooluse vahel:
aluse igavene tõde ja ajalik situatsioon, milles igavene tõde tuleb vastu võtta.

Religioosseid süsteeme mis suudaksid neid kaht poolust tasakaalus hoida pole palju.

Sageli kaitstakse eelmise ajastu religioosset tõde tänase või homse religioosse tõe vastu.

Näiteks fundamentalismil ei õnnest saada kontakti tänase päevaga, mitte sellepärast, et ta vastab igale olukorrale transtsendentse ehk sealpoolsega, vaid sestap, et ta räägib tänasele päevale eilse seisukohalt.

Fundamentalism ühendab lõpliku ja püsitu lõpmatult ja igavesti kehtivaks.

Paul TILLICH ütleb, et religiooniõpetus peab vastama inimese loova enesetõlgenduse kogusummale antud ajal.

Ariel, 2005-08-06 16:13:00

Kaasaegne filosoofia või ateism või usu-vastasus ei ole paganlikud. Nad on kristluse vastased kristliku süsteemis, selle terminites.

Paratamatult vaatleme me usundiloos ka teisi religiooni kristliku kultuuripärandi seisukohalt – tahes või tahtmata.

Hoolimata sellest, kas nad seda tunnistavad või mitte, kõik teoloogiad on kontekstuaalsed selles, et nad peegeldavad kultuuri, milles nad tekkinud on.

Seda ka siis kui nad taotlevad olla universaalsed, kehtivad kõigil aegadel ja kõigi inimeste jaoks.

Sestap me võime öelda, et erinevad ilmutuslikud religioossed traditsioonid on erinevad intepretatsioonid, erinevad heliteosed ühele teemale.

Mitte kõigile kultuuridele pole omane väljendada oma kogemust Jumalast dogmaatiliste traktaatide kaudu.

On kohti, kus evangeeliumi head sõnumit väljendatakse tantsuga, rituaalidega, laulude või lugudega, marioneti või varjuteatriga.

See tähendab, et SÕNA pole eriliselt eelistatud kommunikatsioonivormiks mitte kõigis kultuurides.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 16:25:55

Käisin just vaatamas, miks akna taga nii pimedaks läinud on?

Nägin, et üks üüratu äikesepilv Lelle kohalt Tallinna poole sõudis ning küllap algus juba Tallinnas on.

Küllap see Näljane Lohe on, kes oma keret pärast kerget lõunaeinet Soome kohale kokku venitab.

Olev:)))

Ariel, 2005-08-06 16:32:19

Religioosne kogemus – transtsendentaalne kogemus –
on subjektiivne, tematiseerimata, paratamatu teadva subjekti teadvus, mis on avatud kogu võimaliku reaalsuse piiritule ulatusele.

Tartu ülikooli kavandik professor Nicolai Hartmann ütleb, et iga teadmise analüüs peab viima olemise tõlgendusele/intepretatsioonile.

Kristlikus filosoofias rõhutas
Schleiermacher tunde tähtsust religioonis.
Hegel rõhutas jälle mõtet.

See viis nende kahe vahelisele arusaamatusele.

Hegel ütles, et isegi koertel on tunded, aga inimestel on MÕTE.

See arusaamatus tulenes tahtmatust vääritimõistmisest ja tänase päevani Schleiermacheri tunnet siin ja seal tõlgendatakse tundlemisena – tegelikult tähendas see absoluutse sõltuvuse tunnet.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 16:42:53

SÕNA ongi minu meelest see võluvahend, miks loomast sai INIMENE.

Kuulen praegu läbi avatud akna, kuidas mu tore hää sõber “tädi” DONNA suhtleb naaberkoeraga...elik klatšivad MEID... INIMESI.;)

Mis arvad, Ariel?

Olev:)

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 17:18:11

MIS SEE INIMENE ENDAST KUJUTAB?

On need kahejalgsed olendid, kellega harjumuspäraselt vestleme päevast päeva?

On need kassid/koerad ja muud kõiksugu elukad, kelle kõnest me tuhkagi aru ei saa?

Või on need hoopis putukad, kelle suhtlemisvõimalustest inimloomal aimugi pole?

Või on need igatsorti taimed?

Suudetakse elukeskkonnaga suhelda,... aga “keskmine” inimloom ei suuda seda mitte. Selle asemel on enda tarbeks ülesehitanud “mingi” TEHNILISE tsivilisatsiooni. MILLEKS???

Olev:)))

Ariel, to Olev, 2005-08-06 17:26:42

Michel Foucault ütleb, et inimene on suhteliselt hiljutine leiutis – Euroopa kultuuriruumis 16. sajandist alates.

Kui inimene täiesti tõsiselt küsib
 Kust ta on tulnud?
 Miks ta on olemas?
 Kuhu ta suundub?
- siis on mingil kombel teadvustanud oma olemuse – oma eksistentsi, selle käsitamatuse ja salapära.

Ariel, 2005-08-06 17:28:39

Küsimus inimese olemusest ja elu mõttest tekib siis, kui elu kõigile pingutustele vaatamata on täis kannatust.

See kerkib siis, kui inimlikult vaadates ei ole mingit lootust – ja seda olukorda on saksa filosoof Karl Jaspers nimetanud piirisituatsiooniks.

Sellele võiks veel lisada küllastumise, tühjuse, tüdimuse, mis võivad haarata inimest, kui ta otsib elu mõtet.

Aga ka positiivsed asjad nagu eespool Uku Masingu kirjeldustes: imetlusituatsuioon,üllatav ja ärateenimata õnn, katkestavad elu rutiini.

Ka näiteks sünd, armastus, raske olukorra lahenemine, looduse ilu, ilmaruumi ülevus jne, võivad meid tõesti samuti piiriküsimuste juurde viia.

rjr, 2005-08-06 17:43:47

Inimene on tahtnud ikka elada ilma Jumalata. Aga Jumal ei tahtnud olla Jumal ilma inimeseta ja seepärast sai ta inimeseks.

Jumal on siin maailmas olnud oma Vaimu läbi ja rääkinud aegade algusest läbi loodu ja ka läbi selle, mida Platon nimetas anima mundi ehk maailma hingeks ning mille armastusenergia pärineb ühest Allikast.

Üks asi, mida on väga raske mõista, on see, et Jumal on siin maailmas incognito.

Et Jumal ei valitse, sest ta andis selle maailma inimese valitseda. Ka Kristus oli siin maailmas incognito.

Ja ehk on kristluselegi komistuseks olnud see, et ta on tahtnud võimul ja au sees olla?

rjr, 2005-08-06 17:49:52

Ilmutus on tegelikult jätkuv protsess.

Vaimsete ilmutuste ajad pole kaugeltki veel ühel pool.

Teatud mõttes sarnaneme me Iisraelile, kes alustab kõrberännakut tõotatud maale. Ees on mitmedki katsumused ja vapustused. Ja muutused – kiiremad ja suuremad kui arvame.

Ei ole veel selged kõik uue ajastu parameetrid.

1. Aga üks, mis seda iseloomustab, on poliitika võimu lõpp. Juba praegu toimub äärmiste parempoolsete ja äärmiste vasakpoolsete lähenemine kuni need sulavad ühte. Siis kaotab selline jaotus üldse oma tähtsuse. Teisalt kaob poliitikast viimanegi usaldus ja selle maine käib alla.

2. Teine parameeter on teaduse ja religiooni lähenemine. Teaduse tipud tunnetavad oma piiratust juba praegu ja aktsepteerivad peale materiaalse ka vaimset kogemust. Üha enam hakatakse mõistma, et inimesed on elanud omaloodud Matrixis.

ja et taeduslik maailmapilt ei ole vastuolus uskliku maailmavaatega, etr maailmapilt, mi srajaneb ingfil pole sam a, mis maailmavaade, mis on inimese vaimse tunnetuse küsimus.

3. Kolmas on teadvuse muutumine mina- ja rahvuskesksest, maailma ja seejärel kosmosekeskseks. See on kahtlemata valuline ja pikk protsess ning see seisab meil, eestlastel, just nüüd ukse ees.

rjkr, 2005-08-06 17:51:31

Veel on esile kerkimata Joosuad ja Kaalebid, kes näevad selle maailma asju teisiti. Hoopis teisiti.

Nemad on, kes siis teistelegi näitavad ja me hakkamegi nägema. Ning paneme imeks, kuis me küll enne ei näinud ega mõistnud ja naerame oma egiptuse pimedust.

Aga praegu on see kõik veel “nurga taga” ja me näeme vaid üleilmastuva ja ühenäostuva globalismi virvatulukesi – ühtaegu lummavaid, köitvaid ja petlikke.

Kujunevat üleilmset teadvust suudame hinnata vaid oma praeguselt tasandilt - mis suhtub otsekui tasapind ruumi - ja see, mis ühendab kristlust inimese sisemise loomusega on jäänud ajaloolise pärimuse varju.

Lootust aga on, sest kuuldused Jumala varasest surmast on olnud pisut liialdatud.

Ta on endiselt kohal – ja endiselt incognito.

Särav-helendav, 2005-08-06 17:52:07

rjr oskab keerulisi küsimusi nõnda lahkesti seletada et lausa mõnu on lugeda.

Sellega olen väga nõus et kõik ühest Allikast pärineb ja hea on kohata teisi kes samamoodi arvavad.

rjkr, 2005-08-06 17:52:54

Kultuurilugu on vere lugu.

Vere rütmi on tunda pühakirjades ja poeesias.

Selles voolab muusika, lööb sõnade ja tegude metronoom, selles sünnib rituaal, selle teenistuses on kogu meelelahe, selles tuksub kogu inimese ja tema kultuuri keha.

Terve kultuur on täisvereline kultuur.

Ja ometi: vere teematikat kultuuris loetakse arhaistlikuks, pateetiliseks. Veresümboolika on tõrjutud.

Verest rääkimist mujal kui meditsiinis - ei peeta heaks tooniks. Veri - on valus teema ja tänapäeval on selle puhul esimesed seosed AIDS ja süstlad…

rjkr, 2005-08-06 17:53:35

Veri sümboliseeris päikeseringi kuuluvat tuld, soojust ja elu.

Veri tähendas temperamenti.

Kuum, päikeseline ja külm kalaveri.

Verepunane viitab armastusele ja kannatusele, vägevusele ja õigsusele.
nende tähendust moonutatud.

“Punane” on sõimusõna. Punatäht ja punanurk ja punane tuba ja punased laternad kannavad oma tähendust…

rjr, 2005-08-06 17:54:37

Veri on on elustava soojuse edasiviiaks inimeses. Pühakiri ütleb, et liha hing on veres.

Just seetõttu oli ja on vere söömine pühendatutele keelatud.

Kiri ütleb, te ei tohi liha süüa ta hingega – see on verega. Sest võõras element roojastab vere.

Siit ka vere sage kasutamine okultistlikus praktikas.

Ja verd saab puhastada ainult tõsise askeesi või Jumala Sõna ja Püha Vaimu võidmsega.

Ega püha Graali otsimised pole ju sisuliselt muud kui Jumala Vere otsimine.

***