Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

Njah, EA 13:50, 2005-08-06 01:03:14

"nähtused on kõik kaduvad nagu mullid vees - tühjus!"

Mullid vees pole tühjus...

Peemot, 2005-08-06 01:03:21

A Peemot läheb nüüd ja kerib end rulli.

Võtame veel viimase kõigi Viakate terviseks!

Äsjasaadud ilmutus ütlep, et too tsuktsa vehib tühjal areenil mõnda aega võidukalt rusikatega, kuid eks vaibu temagi. Loodusseaduste vastu ikka ei saa.

Hääd ööd!

mäletaja, Peemot, 2005-08-06 01:14:36

*
Mäletaja loodab ka, et tsukts jääb tsuktsiks jääb tsuktsiks.
Nagu kõik teisedki iseendaks.
Nu väikese erandiga, muidugi.. :)

/Öös vampiiritses Ti.
Head und.

33338, 2005-08-06 07:17:33

njahh,
on niittmas ja niidab pole sugugi samatähänduslikud. nad vajd osaliselt kattuvad. NIIDAB väljändab tegevust olevikus, ON NIITTMAS aga oleviku ETTKEL. olevik ülldisena pole aga sugugi ajnult murrdosaline ettk, vajjd kxnesoleva aja vahemik.
teen súlle puusst ette, ülalt álla minevikust olevikupóole:


|
| minevik
|
— oleviku allgus
|
| niidab
|
- oleviku ettke (niidab / on niittmas)
|
| niidab
|
— oleviku lxpp
|
| tulevik

Maila, 2005-08-06 09:09:04

Hommik!
Ma oma niitmisjutuga tulin siia targutama tegelt sellepärast, et mulle tundus toomal õigus olevat:

Eesti keeles on ainult kaks aega - olevik töötab, on ja minevik töötas, oli - ning suur hulk erinevaid mitmesõnalisi verbiühendeid nagu on töötamas, oli töötanud, sai töötanud jne.

niidab - niitis
on niitnud - oli niitnud
on niitmas - oli niitmas

See pole miski põhjendus (njah), et 4 aega on sellepärast, et 5. ja 6. on harvaesinevad ja samatähenduslikud (mida nad pole).

Ongi tõesti eesti keeles 2 aega. Ma varem ei olnud selle peale niimoodi mõelnud. :)

33338, 2005-08-06 09:20:57

Majla,
on küll 2 AÉGA aga palju rohhkem AJAVORRME. need ajttavad laúses väljändatavat täpsustada. ja sageli pole ka aeg öheselt sellge. nt OLEN NIITT väljändab tegevuse allgust MINEVIKUS, kujd selle jättkuvat tojjmumist OLEVIKUS. kujd segi nad siisski ej lähä sest tegevuse allgus ja edasine tegevus pole öheaekksed.
samuti ej tohi segiajada vorrmi ja sisu. vormilt on ON NIITT minevik, sisult olevik, sest tegevus jättkub olevikus, tegevuse allgus on vajalik vajd viitteks. kuna keelelises lähänemises on tähhtsam sisu, sis tulepki senist TÄJJSMINEVIKKU pidada ooppis TÄJJSOLEVIKUKS ja ÉNNEMINEVIKKU TÄJJSMINEVIKUKS (ni tegevuse allgus kuj ka tegevus ise tojjmus minevikus). jusst seda aga mejje kärrbundajulised keele"téadlased" ej taha mxjssta.

33338, 2005-08-06 09:24:44

ja ej mxjsta nad sellepärast et nad pole VALGUSTUND!

Maila, 2005-08-06 09:41:55

33338,
muidugi on ajavorme hulgem. SAAB NIIDETUD on näiteks tulevikuvorm ;)

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 10:10:04

tsukts, 2005-08-05 23:19:55

Las kasutab pealegi- mul lõbus end kõrvalt lugeda.:)))

Maila, 2005-08-06 10:34:24

33338,
näiteks OLEN NIITNUD väljendab rohkem oskust (niita oskamist) kui aega, SAAB NIIDETUD väljendab tulevikus lõpetatavat tegevust. Mille poolest aegade liigitamisel ON on õigem verb kui SAAB?

Po, 2005-08-06 11:35:47

Peemoti roll antakse vabaks:

alakahil, 30.03.2004 15:36
Andrus, 30.03.2004 15:28

_Oma peemoti rolli annan ma aitäh eest ära._

Mida?!!

Sina, Andrus, - peemot??

Keegi on selle üles korjanud:

Peemot, ???, 01.05.2004 02:04
It also means that I should study harder for my forthcoming examination in English.
*
btw, if you or someone else notices any other mistakes in my comments, feel free to tell me about them. :)
*
Miaow...

Aga see pole olnud Olev, sest vaevalt ta iseendaga vestleb:

Peemot, 01.05.2004 01:02
_olev vallimaa, 01.05.2004 00:35_
I speak English, so sue me.
*
But ofcourse you won’t, you are only bluffing. :)
*
But I’ll bluff you out. :)
*
Miaow...

*

Ja pealegi, 2004. aastal deklareeris Olev korduvalt, et kasutab ainult oma pärisnime.

Järelikult, Peemoteid on olnud enne, on praegu ja saab olema ka tulevikus. Palju. Ja keegi kurat ei võta kinni, kes see õige ja ainus on.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 11:52:29

_Po, 2005-08-06 11:35:47_

Las ta olla, kel vaja saab aru.

Minu Peemoti autoriks on see siiamlannast kassimamma, kes selle “põrgulise” ilmale tõi.

Nii et...las minu poolt tegelikult lugupeetud “usurpaator” räägib Peemoti austet mammaga.
Hmmm...ei soovita siiski..., sest siis võib tõesti toimuda sama stseen, mida austed Bulgakov oma teoses nii mahlakalt kirjeldas.

Olev:)))

kaak, 2005-08-06 11:55:15

Mäletan, et ühes vanas veneaegses psühholoogiaõpikus oli kujuka näite abil iseloomustatud koleerikut, flegmaatikut, melanhoolikut ja sangviinikut.

Nad kõik viidi magamiskottides une pealt öösel ühte metsa ja jäädi jälgima hommikusi reageeringuid.

Esimesena ärkas loomulikult koleerik, vihastas ennast kringliks ja tormas rusikad püsti otsima ja kindlaks tegema neid, kes talle selle seatembu tegid.

Järgmisena ärkas melanhoolik, sai kõigest aru ja hakkas nutma, et kui õelad võivad ikka inimesed olla ja kui kuri on maailm.

Siis ärkas sangviinik ja imestas, et kuidas ta ennast eile ikka nii rihmaks tõmmas, et ei mäleta midagi.
Vaatas aga, et päike paistab ja ilm on ilus.
Läks siis ümbrust uurima, et leida teed, kuidas metsast välja pääseda.

Viimasena ärkas flegmaatik, vaatas taevasse, et päike on veel madalal...ja magas edasi.

No eks VIA:st leiab samuti analoogiaid.

Jäin ainult mõtlema, et nendest sobiks usklikeks ja kes mitteusklikeks.

33338, 2005-08-06 11:57:07

selle tojtsistlaenatud tulevikuga on praégu lahhtised otsad. öhestküljest pole se máakeele oma (ning tálle ka omane), kujd tejsalt üha rohhkem akatakkse kasutama vigasejd ja kerjatud keelevorrme ning pole sugugi vxjmatu et se SAAB tulevik tunnistatakse korrd omaks. nt F äälikuga juba nii onn. rahvas asendab sellega isegi senist öhendit HV.
ma ise tunnistan tulevikku pxhiajana alles siis kujj asendatakse selline oleviku vorrm: ma sülitan > ma saan sülitama.
aga sinutoodud näjdä SAAB NIIDETUD on TEHHTAVIK (kerjatud sxnukasutades pass"iiv), mitte TEGEVIK. tahad seda°akatamoodustama, tuleks vällja MA SAAN OLEMA NIITT.
ja kuj tahad märkki minngi tegevuse lxpetatust, pead seda ka ajaliselt (ajam'äärusega) väljändama. alasti SAAB NIIDETUD minngit lxpetatust ej väljända. ta on lihhtne tegevus tulevikus ning ajnult kurat teab millal ta allgab ja lxpeb.

33338, 2005-08-06 11:59:13

aga OLEN NIITT ej väljända minngit osskust, see júurdemxéldis on puhas sinu “keeletéaduslik” lu.llu.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-08-06 12:02:33

kaak, 2005-08-06 11:55:15

Täpselt. :)))

Aga suundun nüüd uuesti rallit vaatama. :))

Maila, 2005-08-06 12:17:47

kaak
Jäin ainult mõtlema, et nendest sobiks usklikeks ja kes mitteusklikeks.

Mu meelest usklikkus ja mitteusklikkus ei jagune temperamenditüüpide järgi. Kui siis vast võitlevate fundamentalistide hulgas ei ole eriti flegmaatikuid?

33338, 2005-08-06 12:18:47

mis sa Olev arrvad, mikks Marko séllaasstal sitemad kohatsaab? kass on mees sitemaksläjjnd vxjj onn asi ikkagi jxúvankkris enndas?

33338, 2005-08-06 12:21:56

ussklikeks sobivad LIHHTSAMÉELSED ja need kelle elu éesmärgiks on nende lihhtsaméelsetearrvel elada. midagi keerulisemat siin pole. nii pole ka minngit rasskust tóomajd, Rajvot, Anrust ja Arrit kinndlásse lahhtríssetoppi. ehhk lejjad endalegi koha.

33338, 2005-08-06 12:27:02

vxjdusxjttmistest veel. éelmisel aasstal t'öökáaslasega vajjdlesime kas tähhtsam onn auto vxj selle juhh.t. et kumppki on vajalik, on níigi sellge. aga kummb on täpipanekuks vajalikum, selles oli küsimus?
igatahes minuarrvamus oli et tähhtsam onn auto. ole kujj kxva pojss tahes, sapakaga verràarivasstu ej saa.
arrvangi et vxjkks korraldada paar sellist vxjsstlust kus kxjkk ässad sxjdaks ÖHE autoga sama rada. siis saakks téada kess on se kxjge kxjge.

***