Sulnis Kristus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 2518 kommentaari.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 14:17:42

Oma loogika Su jutus muidugi on, aga pane tähele, et see “erektsiooni-loogika” (mis pole muide mitte minu välja mõeldud asi!) võimaldab asju seletada nii, et ei maljchika ega stol puhul ei pea hoopiski eeldama ÜHE VORMI KAHTE ERINEVAT TÄHENDUST:
stol on alati Imenitel'nyj padezh ja maljchika on alati Roditel'nyj padezh.

Olukord on vene keeles nõnda põhimõtteliselt sama, mis soome keeles:

kui soome keeles on akusatiiv/sihitav kääne olemas ainult asesõnade puhul kujudel nagu minut, sinut, kenet, siis vene keeles on akusatiiv/viniteljnyj padezh olemas ainult pandavate sõnade, s.t. naissoost sõnade puhul.

(Saksa keele puhul oleks meessoost sõnade eriline akusatiivivorm sellist tüüpi analüüsis samuti seostada “erektsiooniloogikaga”, aga muidugi mitte nii markantselt kui vene keele puhul.

AGA NB! Ei vene keele ega veel vähem saksa keele olukord ei puuduta põhimõtte “igale keelelisele tähendusele täpselt vastavusse kindel vorm” rakendamise lihtsaid juhtumeid.

skeptik, 2005-08-05 14:20:57

Aga neist seostest ei saa teha väärtusotsustusi
Nõus, nõus. Aga huvitav on teada saada, miks ühed nii ja teised naa tunnevad. Ja vastus ei pruugi sugugi peituda “ilmutuses”, mis kellelegi osaks sai, vaid lihtsalt ajukeemias - füüsilises reaalsuses, ja on tore, et seda uuritakse. See aitab mõista.

(Naljaga pooleks: jaaa, ma mõistan sind su mures, sul serotoniiniretseptorite vähesusest tulenev kalduvus maailma läbi jumala seletada. Pole midagi, kirjutame tableti ja maailm saab jälle loomulikuks ja naturalistlikuks tagasi)

toomas, Numbrimees, 2005-08-05 14:23:25

On ju vist nii? :

Devushka ljubit starogo dedushku:

morfoloogiliselt on desushka naissoost, süntaktiliselt aga elus meessoost sõna.

Sõnaklasside, sh. sugude, arbitraarsus ja mittearbitraarsus on huvitav filosofeerimisteema.

Kui kasvõi vaadata bantu keeli, milles erinevaid sõnaklasse on kümnetes.

skeptik, 2005-08-05 14:29:32

tegelikult oleks ikkagi huvitav teada saada, kuidas see serotoniiniretseptorite arv maailma tajumist mõjustab
Kas on sedasi:
the serotonin system regulates our perception and the variety of stimuli reaching our awareness. A person with a weak ‘sensory filter’ is used to various perceptions and may be more likely to accept religious world views.

DiaTheo, 2005-08-05 14:29:34

AGA NB! Ei vene keele ega veel vähem saksa keele olukord ei puuduta põhimõtte “igale keelelisele tähendusele täpselt vastavusse kindel vorm” rakendamise lihtsaid juhtumeid.

Vot sellest ma küll aru ei saa. Miks siis “ei puuduta”?!

võimaldab asju seletada nii, et ei maljchika ega stol puhul ei pea hoopiski eeldama ÜHE VORMI KAHTE ERINEVAT TÄHENDUST:

Notuletaevasiseappi! Keeled ju peaaegu et sellel püsti seisavadki, et ühel vormil võib olla täpselt niipalju tähendusi kuipalju nad keele ajaloolises arengus on omandanud!!!!

Ja mingi spetsiifiline käände tunnus ei määra ju ometi an sich miskit. Soomekeelne heidät pole millegi poolest ro´hkem sihitis, kui eestikeelne neid.

Või tahad sa tõesti öelda, et kui me ka ütleksime kirjutaksime minat-sinat, siis oleks eesti keel sihitiskeel, aga kuna ütleme mind-sind, siis pole?

DiaTheo, 2005-08-05 14:31:41

morfoloogiliselt on dedushka naissoost

Ah, ära aja pada. Pole ta ühti ka morfoloogiliselt naissoost. Morfoloogia ütleb, et a-lõpuga sõnad on naissoost, va ....

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 14:32:18

Nädsa siis!
Kui Sina kirjutasid mulle:
Bumsen on sihitav tegusõna, eksju!
Der Bub bumst das Mädchen! Beide haben das ganz gerne!
On siis raske alistuda tõsiasjale, et “das Mädchen” on siin Akkusativ´is, mitte Nominativ`is!!!!
,
siis mina kirjutasin parajasti Sulle:
Saksa keele puhul oleks meessoost sõnade eriline akusatiivivorm sellist tüüpi analüüsis samuti seostada “erektsiooniloogikaga”, aga muidugi mitte nii markantselt kui vene keele puhul.

Nõnda olekski Akusatiiv saksa keeles reserveeritud ainsuslike meessoost nimisõnade jaoks.

Akusatiivi kasutamise põhimõte oleks nõnda saksa keeles risti vastupidine vene viniteljnyj padezhi kasutamisele.

Kui vene keeles saaksid akusatiivi nagu devushku jt. kõige väiksema mehejõuga sõnad, siis saksa keeles vastupidi kõige suurema mehejõuga sõnad den Mann jt.

Der Bub bumst das Mädcheni puhul oleks das Mädchen lihtsalt algvormis (kui soovid - Nominativis).

tsukts, 2005-08-05 14:32:18

EA, 2005-08-05 13:32:39
mitte midagi pole olemas:)

Kui mitte midagi siis järelikult ka olemist ennast. Aga kui olemine on, siis midagi peab ikka olema. Ja kui midagi on, siis võib olla ka midagi muud.

Aga muidugi oleks hea teada, kuidas sa defineeriksid olemist, et võiks täpsemalt targutada.

Ti, Konsultant, 2005-08-05 14:39:16

*
Tõsine skeptik võib kuradigi hulluks ajada, tõestades talle, et teda pole olemas.

Mkmm..
Tõsisel professoril, no sellel välismaalt saabunud konsultandil, kes istub Patriarhi tiikide juures, on ju varuks seitsmes tõestus - see kõige kindlam.
Kohe ta esitab selle! :))

tsukts, 2005-08-05 14:40:52

skeptik, 2005-08-05 13:36:08

katsun end - olen
vaatan aknast - päike, pilved, kajakad, maapind, teised inimesed - on
mikro- ja teleskoopide abil näen asju, mida muidu ei näe

Võib juhtuda nii, et ühel hommikul ärgates näed sa rohelisi kuradisi või punaseid marslasi, kas see muudab nad olevateks?
Ja oma teleskoobis võid sa näha tähti, mis juba kadund, lihtsalt nende valguse ots pole veel sinuni jõudnud, kas tähendab, et nad on olemas?

Hele, 2005-08-05 14:43:27

skeptik: Aga huvitav on teada saada, miks ühed nii ja teised naa tunnevad.

Jaa, seda kindlasti. Eriti, kui seosed on statistiliselt olulised (nagu siin tabelist ja joonistelt näha) ja korduskatsetega kontrollitavad. Mitte nagu paralastel ja Persingeril, et nagu oleks midagi ja nagu poleks ka ja nii kui korralikult double-blind meetodil mõõtma hakata, poeb efekt põõsasse.

(Naljaga pooleks: jaaa, ma mõistan sind su mures, sul serotoniiniretseptorite vähesusest tulenev kalduvus maailma läbi jumala seletada. Pole midagi, kirjutame tableti ja maailm saab jälle loomulikuks ja naturalistlikuks tagasi)

Sama eduga: jaaa, ma mõistan sind su mures, sul liigsetest serotoniiniretseptoritest tulenev vaimline vastuvõtmattus. Pole midagi, kirjutame tableti ja su maailmas on Jumal jälle olemas.

DiaTheo, 2005-08-05 14:45:25

See, kas usk on tänapäeva neurofüsioloogias kasutatavate vahenditega mõõdetav-registreeritav või ei ole, ripub ära inimese usu iseloomust. Kui tema usk piirdub kellegi jutu uskumajäämisega, on tegemist tühipalja qualega. Quale pole aga ühegi mõõduriistaga eristatav. Mida ilmselt jääbki ka kauges tulevikus eristamatuks - nii arvavad mõned targad mehed. Nii, nagu pole võimalik, näituseks, registreerida, millisena inimene punast värvi tajub.

Kui aga punane värv kutsub inimeses esile visioone, paanikat näiteks, siis pole tegemist enam qualiatega. Ja selline näht on registreeritav.

Ja kui miski on registreeritav, siis on ta ka teatud tasemel reprodutseeritav.

Just seda Persinger tegigi - epileptikute ajude aktiivsus teatud piirkonnas pani teda katsetama, mis juhtub inimesega, kui sama piirkonda välisärritajaga kõditada. Ja edasi järgnes tähelepanek, et tõeliste, konkreetse inimese jaoks reaalsete jumalakogemusvisioonide esinemine ja teatud ajupiirkonna teatud anomaalia on korrelatsioonis.

tsukts, 2005-08-05 14:45:46

EA, 2005-08-05 13:40:47
Katsud mitte ennast, vaid oma keha. Kas samastad ennast oma kehaga?

Niipalju kui mina mõistan, katsub skeptik oma keha käega ehk samuti selle keha osaga, aga kuna keha ei ole olemas, siis pole ka seda katsumist olemas?
Aga kui pole seda katsumist, siis pole ka ühtki teist katsumist ega tegu... ei head ega halba.

toomas, DiaTheo, 2005-08-05 14:46:22

toomas:
AGA NB! Ei vene keele ega veel vähem saksa keele olukord ei puuduta põhimõtte “igale keelelisele tähendusele täpselt vastavusse kindel vorm” rakendamise lihtsaid juhtumeid.

DiaTheo:
Vot sellest ma küll aru ei saa. Miks siis “ei puuduta”?!

Okei. Pean väljendama täpsemalt. Põhimõtteliselt puudutab küll, mitte aga siis, kui uurime sihitise mõiste kasutatavust eesti keele andmete adekvaatseks esitamiseks.

toomas:
võimaldab asju seletada nii, et ei maljchika ega stol puhul ei pea hoopiski eeldama ÜHE VORMI KAHTE ERINEVAT TÄHENDUST:

DiaTheo:
Notuletaevasiseappi! Keeled ju peaaegu et sellel püsti seisavadki, et ühel vormil võib olla täpselt niipalju tähendusi kuipalju nad keele ajaloolises arengus on omandanud!!!!

Nõus. Aga keele lausetes pidevalt korduvad grammatilised nähtused on alati võimalik esitada põhimõttest ÜKS VORM - ÜKS TÄHENDUS lähtudes.
See põhimõte peab olema keele grammatika kirjeldamise metodoloogiline lähteprintsiip, et välistada analüüsitulemuste hulgast objektiivse katteta ettekujutused.

Ja mingi spetsiifiline käände tunnus ei määra ju ometi an sich miskit. Soomekeelne heidät pole millegi poolest ro´hkem sihitis, kui eestikeelne neid.

Vat just määrabki, kui uurime täpselt keelt ennast.

Või tahad sa tõesti öelda, et kui me ka ütleksime kirjutaksime minat-sinat, siis oleks eesti keel sihitiskeel, aga kuna ütleme mind-sind, siis pole?

Me ei saa keeleanalüüsis lähtuda põhimõttest kui oleks..., siis..., sest keele grammatika loogika on nii üldine, et väikegi muutus - kasvõi selle hüpoteetilise minut-vormi olemasolu mind-vormi kõrval, võiks tähendada väga suurt muutust kogu keele grammatika terviksüsteemile.

See tasand, millel keele grammatika kirjeldamine liigub peab justnimelt arvesse võtma tähenduse finesse, et objektiivselt oma ainest ammendavalt ja täpselt kirjeldada.

33338, 2005-08-05 14:46:36

ma juba püüttsin mejje keeleTOKKTORILE sellgeksteha et xli:xli:xli on 3 erinevat käänät ja 1 vorrm aga ejj. see ólla ajnult nimetis ja jokk.
arrvan et pole mxtet edasi jahuda.

Ti, Dia Theo, 2005-08-05 14:47:33

*

aga kuna ütleme mind-sind, siis pole?

Oleks siis, et ainult ‘mind-sind’..
A me ütleme koguni:

Kaksteist.
Üksteist.
Teineteist.

/Et siis sellepärast võib-olla.. :))

DiaTheo, 2005-08-05 14:50:42

Vaat siit su suur eksikäik alguse saabi:

Nõnda olekski Akusatiiv saksa keeles reserveeritud ainsuslike meessoost nimisõnade jaoks.

...

Der Bub bumst das Mädcheni puhul oleks das Mädchen lihtsalt algvormis (kui soovid - Nominativis).

Midagist pole reserveeritud, lihtsalt kaks tähendust langevad vormilt kokku. Ja pole see meedhen seal miskis algvormis, kui oleks poleks pumsen sihitav tegusõna ja kogu toiming atrofeeruks mingiks umbmääratiseks! Tahad sa tõesti bubilt ja meedhenilt nende rõõmu ära võtta? Oled sa tõesti selline jõhkard?

toomas, levi, 2005-08-05 14:51:42

Ma ei jõudnud Su hommikusele väga huvitavale mõtteavaldusele keele ja keeleõppe kohta kahjuks praeguseks vastata - hakkan suvilasse ära sõitma ja ei jõudnud: praegu veel ainult mõned minutid aega siin arvuti taga istuda ja pole mõtet proovidagi.
Tulen tagasi ja siis kopin online'i.

Aga Su mõtted on tõesti inspireerivad!

skeptik, 2005-08-05 14:53:49

Võib juhtuda nii, et ühel hommikul ärgates näed sa rohelisi kuradisi või punaseid marslasi, kas see muudab nad olevateks?
Mul versioone mitu varuks:
* näen hallukaid (mis iganes põhjusel)
* ma polegi veel ärganud ja näen und või olen seal kusagil vahepeal
* varjatud kaamera lavastus
* konsultant tahab skeptikut pettusega “äratada” ja lavastas marslased
* ärkasin keset filmivõtteid

DiaTheo, 2005-08-05 14:53:55

Ma loodan, et Toomas märkas minu osavalt ärapeidetud pehmendusmärke eelmises kommis:-)

***