Sõna- ja tsensuurivabadusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 603 kommentaari.

Lilleke, 2006-01-19 08:24:32

sajuudas mis ilm teil seal on!!!
Kas vildid, karvamütsid on stardivalmis pandud?

Ütleks ka sõna sekka..., 2006-01-19 08:53:34

sajuudas mis ilm teil seal on!!!

Ilm on täpselt selline nagu meie issand on vaevaks võtnud meile kinkida. Midagist pole nuriseda. Inimestel on soojad majad, lindudel ja loomadel looduse poolt vastupanuvõime olemas, ehkki hetkel selle piirväärtused proovile pannakse. Ainult karusi on seekord tõseselt represseeritud. Neile pole lund eraldatud, et selle all soojas talveund põõnata.

N, Lilleke, 2006-01-19 09:11:54

xjjge märkkus. sest kuj vxrrdlen praégust näpistamist veerand sajandit tagasiolld -40°'ga, sis oleme ikka ellaksjäänd küll. juba -15° txstatab ülldriikkliku äjjrä ja ala. nagu tóomalik víimnepääv kallal.
tegelikult pole mejjl viga midagi. tuleb vajjd ihusse sóojustvaruda. ja ää asi käjjb selle külmaga kaa kaasas - päjkä pajstab nigu Surrnu mereääräs.

toomas, 2006-01-19 09:20:16

Täna jah ei saanud helmeid sõrmitseda, kindad pidid ikka käes olema küll.

Heelium, 33338, 2006-01-19 09:28:31

Nii, ma tõusin nüüd ja väljendan Heeliumlikult, mida sa ütlesid.

See on juba vana süsteem, mis on foorumites kaua aega kasutusel.

Tavaliselt töötab see umbes nii:
1. Üle 2 postituse 30 sekundi jooksul — bänn 120 sek
2. Üle 3 postituse 1 min jooksul — bänn 120 sek

Suurema infotihedusega võrkudes võib teha ka pikemaajalisemaid variante — nt. mõnes kohas ei tohi minutis üle ühe postitada.

Aga siiski ei pidanud mina silmas seda, et n-1 võetakse maha. Ma pidasin silmas seda, et n võetakse maha. Ja seda juhul, kui üks kommentaator täie hooga kirjutab ja teised nurisevad, et nad ei taha seda lugeda — kui see üks kirjutab 3-4, siis ok, aga kui ta kirjutab 50 päevaga (üks iga 14.4 min järel), siis on jama.

Kahel põhjusel:
* Ühel kommentaatoril ei ole kirjutamise eelisõigust
* Kui 10 inimest kirjutaks sama kiirusega, siis tuleks lugeda 1.44 kommi minutis. Tegelikult, kui arvestada, et enamik ei saa siia kulutada üle paari tunni — tuleks lugeda üks komm 14.4 sekundi jooksul.

Ma arvan, et eeldusel, et inimesel on arvamus ja ta tahab seda välja öelda — ta saab seda teha ühtviisi nii 5 kommiga päevas, kui 500'ga. Kui ta tahab veel teiste arvamusi kritiseerida, on vaja rohkem. Vaidluseks on vaja veel palju rohkem.

Nüüd, kui üks vaidlus puudutab ainult üksteise süüdistamist ja on teemaväline, ent kaks osapoolt kirjutavad selle käigus 200 kommi päevas või rohkem ja veel mõned sõimavad neid kahte ühel või teisel põhjusel — see läheb jubedaks. See on laga. Minul nt. ei pruugi olla nii palju aega, et sealt 300 vahelt oma piiratud aja jooksul, mis ma päeva jooksul Via’t loen, sealt midagi välja otsida. Minu arvates — kui on midagi väga pikka öelda, võib selle panna võrku üles ja lisada viasse lingi. Kommentaarium ei ole selleks, et siia romaane kirjutada (ma võiksin teile ka siia Dumas' Krahv Monte Cristo pasteda — see raamat kunagi väga meeldis mulle ja ma saan päevi siia 5-10 kommi minutis saata siis ...jube põnev ju, kui head raamatut nii lugeda saab?).

Lisaks — ma ei tea, kas ma olen äkki vaimse alaarenguga, aga mul ei tule 100 geniaalset ideed päevas. Mul ei tule isegi mitte 100 lihtsalt head ideed päevas :) Mul tuleb ehk 5-10 huvitavat ideed, millest ehk ühele mõtlen ma üle poole tunni. Ja ma arvan, et idee, millele pole mõeldud põhjalikult, ei ole esitamiseks küps anyway. Seega — kui tegu on portaaliga, kus lihtsalt lällamine on out, siis võib selle kommentaaride arvu piirangu lugeda OKiks. Enesetsensuuri mõttes.

Ma ei usu, et see on hea, kui kustutama hakata, kui keegi üle 40 päevas postitab — ent ma arvan, et kui keegi jälgib, et mitte üle 3-4 päevas postitada, ei kustuta teda üldiselt keegi :) Ehkki siis hakkaks igav, kui Via huvitavamad kommentaatorid nii vähe postitaks :)

Anyway — see praegune komm sisaldab mingit mõtet ainult siis, kui selle idee peale mõelda. See pole mingi valmis retsept, et kuidas kommentaarium heaks muuta, see ei toimi alati sellisel kujul, et kustuta need, kes palju postitavad või isegi mitte, et postita vähe — ja see ei ole nii mõeldud. Lihtsalt, jälgides enda postituste arvu — kui see mingi hetk ühe tunni jooksul mingi suure arvuti, nt. 50 ulatub, siis ei ole see enam hea.

Üleskutse, 2006-01-19 10:15:28

Kõik Delfi blogima

arvaja, 2006-01-19 10:16:50

Kas VIA matuseid ka saab?

toomas, 2006-01-19 10:45:28

VIA lõpetab kommentaariumina, koos sellega lõpeb mingis väga olulises mõttes ka Pirita 60 Lugu.

Pirita 60 Loo kui internetikeskkonnas arenenud interaktsiooni minu-kui-pajataja ja kaaskommijate-kui-korrigeerijate vahel 2003. aasta augustis algatanud kommentaariumi lõppu kirjutasin just nüüd:

toomas, 19.01.2006 10:19
On 2006. aasta jaanuar ja siinse triidi esimesest ropust kommentaarist alguse saanud Pirita 60 Lugu on läbi suurte, kohati kõrgetegi vooglemiste kahes erinevas portaalis, alguses DELFI “usutriidides” ja siis VIA-s (www.via.ee) aegamisi oma rahulikku voogu suubunud.

Huvitav on kõige algust siin lugeda ja meelde tuletada.

Väljakannatamatu soov ängiüksindusest vabaneda, mis leidis tee välja meeletu ropendamisena 27. märtsi 1993 sündmustest rääkides.

Teisalt soov ennast reaalsusega siduda ühelt poolt väga madalatest igapäevaasjadest rääkides (marjade korjamine esmalt TEKSTINA siin kommentaariumis ja samas kohe järgi ka REAALSE marjadekorjamisena) ja teisalt oma usust kaitset otsides.

Nii see tee lahti läks...
(vt. http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=6137693&no=120&s=1&com=1)

Kes teab, äkki kirjutan sinna vaikselt oma lugu edasigi...

N, 092831, 2006-01-19 10:47:39

mina toettun ooppis tejsele arvestusele. et ükkskorrd saab ka suurimatel l'ä.llajatel villand ning nad on sunnitud aéga inndama°akkama. eriti kuj nejjle ej vastata. ning lugeda saab ka kíiresti, ej pea kogu jura läbinämmutama.
p'äälägi saab teemaspüsimist iseloomustada logarìtmilise kxveraga. esikümmne eri kommi väärttus vxrrdub saja järrgmisega, edasi tuhandega jne. nii et iva taga°ajades on kxjkk “sabad” ette sisuliselt mxttetud.
sellepärast olekski toores n-1 kommi kustutamine p'äävas xjgustatud sisuliselt.
mälätan Elhvikelldrist ka sellist lehhte, kuss valitud pärrlid Telhvist. eks ta ole tingitud mujdugi otsustaja majttsest, kujd ka selline valik oleks eraldi mittekommitava kassvava lehena vxjmalik.
kujd nimejärrgi valiku teen minagi. nagu paljud ej loe minuomi, ej loe ka mina valitud nimede jura. ja pikemajd ülttse mitte. olen aasstakümmnejd arjutand ennd pisstelise valiklugemisega, ka juhuarvu pxhimxttel sxnuaarates. kuj 10'st 10 midagi ejj üttle, pole ju vaja ülejäänd sopale aégarajsata.

N, 104528, 2006-01-19 10:51:19

ära pxe. mull pole milljonist ajjsugi, nagu ka unistust milljonist ehk nxúkogudeaekksest 25000'st. mull pole isegi jumalat. ja ometi ejj ela ma sinust kehvemini. vxta eesskuju. probladetta saad elada ka siis kuj sa nejjd ise enndajaokks vällja ej mxttle.

toomas, 2006-01-19 11:54:41

Jumal on ratsionaalsuski.
Kuidas ometi, kuidas???
No ei jõua mulle kohale...

Kuidas saada lahti mõttest, et ratsionaalsus on saatanast.

Mind nädsa kiusab saatan sedapsi.

KÕTT!

toomas, 2006-01-19 11:58:50

No, uuk, seleta mulle!

Kuidas on Jumal ka ratsionaalsus,
kui ratsionaalsus on distinktsioonide panemine hägusale.

Või ei ole?

toomas, 2006-01-19 11:59:40

Jumal on ikkagi hägus.

Me ei saa ju Jumalast lõpuni aru.

See tähendab, Jumal on hägus.

Või ei tähenda?

toomas, 2006-01-19 12:01:18

Niikaua kui tajun kõike kõik-on-üks-stiilis hägusana on meel rahulik.

Nigu hakkan analüüsima-täpseid piire sedastama,
RAHUTUS tuleb hinge.

SUUR RAHUTUS.

Milleks seda teha, ah?

toomas, 2006-01-19 12:03:01

See hägusus peaks ju ERITI õigeusuga sobima, onjunii?

Katoliku puhul on ratsionaalsus olemuslikum?

Äkki ma otsingi Rooma kirikust oma kadunud ratsionaalsuskindlust?

Mis arvad, uuk?

toomas, uuk, 2006-01-19 12:07:17

Kuidas ikkagi suhtub Idakirik ratsionaalsusesse teisiti kui Läänekirik? Mingil määral tunnistab ju Idakirik ratsionaalsust ometigi?

muusa, DT, 2006-01-19 12:12:26

Oi, oi!
Nüüd on siis sinu kord nina norgus ennast haletseda? Ära nuta! Sa oled olnud ju maksimaalselt hea.
Ei diliiditud ju SIND, vaid MIND!

Uuk, Toomas, 2006-01-19 12:14:12

Ma ei saa praegu.

Ratio olus ja kasutuse vajalikkuses polegi mingit küssi. Absolutiseerit ratsionalismis on.

Et kas armastada või armastust (kui hägusat nähtust ratiole kättesaadavaks) defineerida.

toomas, Uuk, 2006-01-19 12:17:35

Jah.

toomas, 2006-01-19 12:32:28

Kui tajuda midagi kõik-on-üks-laadis hägusalt, siis ühelt poolt on see kõikehõlmav, aga teiselt poolt hävib järgmisel hetkel kergesti.

Siis teed selle hägutaju konkreetseks läbi MÕISTE, mille selle jaoks lood.

Hästi: Sul on nüüd vahend (mõiste), mille abil mõtelda, aga:

see mõiste pole enam kõikehõlmav taju ise, vaid üsna iseseisvat elu elav MÄRK.

Ja sekundaarne maailm ongi sul loodud!

Ja nüüd on õudsalt suur viga, kui sa oma algset hägutaju hakkad käsitlema loodud MÕISTE abil,

sest selles on juures INTELLEKTUAALNE MOONE.

Üks asi on nt. mu hägutaju Pirita asjas juhtunust, teine asi on mõiste Pirita 60 Lugu.

Need on väga erinevad reaalsused.

***