Sõna- ja tsensuurivabadusest

Niisiis, kuna Via teeb viimaseid hingetõmbeid ja teemaks haldamise võimatus, siis sellel teemal ka jutt. Pooleldi nagu tellitud, sedapuhku :) Anyway, siiski mitte päris Via ametlikku seisukohta esindades, maybe...

Isiklikult pooldan täielikku sõnavabadust. Arvan, et leim, laim, solvangud, sõim, ähvardused, üleskutsed riigipööretele ja massimõrvadele -- kõik peaks olema lubatud. Lubatud peaks olema avaldada oma arvamust. Arvan, et sõnade vastu tuleb võidelda sõnade abil. Niisiis ei poolda päriselt, et need peaks lubatud olema, ent pooldan, et karistused on kõik suusõnalised. Mõni (imho tola) arvab, et suusõnaline karistus on ebapiisav ja ilma mõjuta -- ent seljuhul on ka esialgne suusõnaline kuritegu seda sama. Otsene ähvardus muutub küll juba millekski muuks, kui lihtsalt sõnaks juhul, kui see on usutav. Miks seda siin mainin, on selgituseks, et see artikkel ei ole vastuolus liberaalse riigi põhiprintsiipidega -- ähvarduste ja laimu teemat see artikkel otseselt ei kajasta ega püüa mingit seisukohta edastada, ent oluline on märkida, et pooldades küll lokaalset tsensuuri, ei poolda see artikkel riiklikku ega globaalset tsensuuri.

Siiski, mis on piiranguks -- usun, et kõik see laim ja leim võiks olla lubatud riigis. Aga ei usu, et kõike peaks saama rääkida kõikjal. Sõnavabadus tähendab minu jaoks seda, et riigis on lubatud avaldada arvamust, milline iganes see ka poleks, ja riik tagab vahendid, et muuta enda arvamus avalikult kättesaadavaks (kui need juba riigitagi kättesaadavad pole, nagu tänapäeval tänu tasuta serveriruumile imho on -- ehkki riik võiks minu arvates võimaldada igale kodanikule paari raamatu jagu, ehk siis tühise koguse, võrguruumi, mille säilimine oleks tagatud ka peale isiku surma). Sõnavabadus ei tähenda, et võiksin maleportaalis rääkida kalandusest. Sõnavabadus tähendab ka seda, et kõikvõimalikes riiklikes küsitlustes ja mujal on võimalik avaldada ükskõik, millist teemakohast arvamust.

Sisuliselt tähendab portaali sisekord, et külastaja teeb portaaliga lepingu, et saada õigus kommenteerimiseks (mida võib ka eraldi rõhutada ja legaalseks muuta, pannes kommentaarikasti juurde linnukesevõimaluse -- "kommentaari sisestades nõustun kommentaaride sisestamise eeskirjadega"). Siiski ei ole see ilmtingimata vajalik -- kasutaja kohustus on tutvuda infosüsteemi kasutamise tingimustega (eeldusel, et need on leitavad ja kergesti märgatavad). Seda kindlasti juhul, kui keegi neid mainib.

Arvan, et ka täieliku sõnavabadusega riigis on võrgukeskkonnal õigus täielikuks tsensuuriks. Kui kasutamistingimused teisiti ei sätesta.

Siiski, kasutajatel on õigus ja lausa soovitatav loobuda väljaannete lugemisest, mis teostavad tsensuuri kui arvamusvabaduse piiramist. Tsensuuri puhul, mis kitsamas mõttes seda tähendabki, on raske tõmmata joont, kustmaalt on tegu arvamusavalduste piiramisega, ent ka teistpidi -- kustmaalt tsensuur on tsensuuri piiramine.

Samuti -- kalandusteemaliste kommentaaride kustutamine maleväljaandest ei ole tsensuur selle sõna kitsas tähenduses, kuivõrd tegu ei ole arvamuste piiramisega. Nimelt ei tähenda kalanduskommentaari kustutamine seda, et ükskõik millisel viisil piirataks võimalikke seisukohti malenduse teemal.

Üldiselt ei ole lollikindlaid reegleid selle kohta, millal tsensuur on arvamusvabaduse piiramine ja millal see on üleliigse kõrvaldamine. Näiteks Via on võimaldanud ka teemavälist suhtlemist, püüdes siiski soodustada selle huvitavust. Igaüks tunneb ära spämmi stiilis "ostke pesupulbrit", ent igaüks ei tunne ära spämmi stiilis "x on loll".

Siiski on üks äärmiselt lollikindel reegel ja see põhineb sagedusel. Nimelt muutub sagedane postitamine ise tsensuuriks. Keskkonnas, kus 20 kommenteerijat postitavad igaüks kommentaari iga viie minuti sees, postitatakse 240 kommentaari tunnis. Kui üks inimene veel lisaks midagi ütleb -- teda ei ole kuulda. Järelikult on see üks inimene tsenseeritud.

Selleks, et avaldada oma arvamus artikli suhtes -- piisab ühest kommentaarist artikli kohta. Et avaldada oma arvamus artikli suhtes ja parandada või täiendada teiste omi, piisab vähestest kommentaaridest. Praktiliselt alati, kui keegi hakkab sisestama kiirusega kommentaar 10 minuti jooksul, on tegu juba millegi muuga. Võib ka eeldada, et sellise kiiruse puhul ei ole kommentaarid läbi mõeldud ega huvitavad (nagu ka artikli esimese kommentaariga vahest juhtub, mis mõnes ajakirjas kipub sisaldama midagi stiilis "mina olen esimene!").

Tihtipeale läheb kommentaariumis sõimuks. Kommentaariumi puhul kehtib tegelikult veel üks lihtne reegel -- kommentaarium ei sisalda erakirju. Iga kiri on kõikidele kasutajatele. Erakirjade jaoks on olemas muud võimalused -- e-mail, MSN, telefon, Skype, ICQ jne...

Kommentaarium ei pea sisaldama ka leimi. On absurdne, kui leimi piiratakse riigi tasandil, ent on ilmne, et kui just ei ole tegu vastavasisulise artikliga (x ametnik sõitis eraautoga ümber maailma ja kulutas pool riigieelarvet), siis ei ole mingit reaalset vajadust kommentaarides üksteise kohta mingeid seisukohti avaldada. Mitte selle tõttu, et seisukohti ei pea olema, vaid selle tõttu, et neid on raske kontrollida ja neist on vähe kasu. Samuti sarnanevad need kampaaniatele -- ning reklaami jaoks on olemas tasulised keskkonnad; kommentaarium ei pea sisaldama reklaami. Samuti on olemas http://www.rate.ee .

Võrgus võib igaüks panna üles oma lehe. Foorumite ja ajakirjade puhul, nagu Via, on olemas kindlad lugejad, kes soovivad üldiselt arutleda kindlatel teemadel. Neil hakkab muidu igav. Inimese kohustus võiks olla suunata asjad sihtgrupile, mida need huvitavad -- kellelgi ei ole õigust kulutada minu aega teemale, mis mind ei huvita.

Kommentaarium moodustab egregori (lihtsuse mõttes kasutan seda sõna). Kiri kommentaariumisse on erakiri sellele egregorile. Ühele kindlale grupile. Selles grupis on omad reeglid, ent millegi põhjal nad otsustavad, mis neid huvitab. Nii, nagu inimesel on õigus panna enda postkastile silt "palun mitte reklaami" või blokeerida MSNi kontakt, kes pidevalt tüütab -- see õigus on ka grupil. Sest ka grupi postkasti on võimalik ummistada reklaamiga, spämmiga, mille vahelt ei leia enam kirju.

Ja asi pole ainult tsensuuris -- asi on pigem enesetsensuuris.

Heelium, 2006-01-16

Artiklile on 603 kommentaari. Loe kommentaare »

***