Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 50 kommentaari.
Njah, nj 06-04 09:38, 2005-04-09 02:27:23
"Minu jaoks on Su jutus liiga palju alateadvust. Isegi kirjutasid, et alateadvus veel kaunikesti tundmatu maa."
Alateadvus on see osa teadvuslikest protsessidest, mis taju otsesest tähelepanust väljajäänuna taustal vajalikke rutiinseid funktsioone täidab. See, et neid protsesse tavaliselt aktiivselt ei teadvustata, ei tähenda siiski, et neist protsessidest midagi teada poleks.
“Meis on varjatud võimed ja selleks on emme näide hea.”
Nagu viitasin, on need “varjatud” suutlikkused hädavara juhuks, kui igapäevasuutlikkusest enam ei piisa ellujäämiseks. Ent tasuta lõunaid pole. Lisasuutlikkustega kaasnevad kõrgemad riskitegurid (ebaefektiivne energiakulu, vigastus- ja haigestumisohud), mispärast pole otstarbekas neid igapäevaselt rakendada, kuid hädaolukorra puhul kaaluvad ellujäämisvõimalused üles kasutamisega kaasnevad kõrgenenud riskid.
“Joogaoskused saavutatakse roppu trenni tehes, mitte alateadvuse barjääre vallutades.”
Trenni suhtes ei vaidle, aga barjäärivallutuse koha pealt küll. Jooga pole mingi niisama hommikuringutamine, vaid sihipärased meetodid pääsemaks ligi muidu tõkestatud suutlikkustele. Seda paljuski organismi kunstlikku ekstreemolukorda viimise kaudu, et sedamoodi loomulikud kaitsebarjäärid maha murda...
nj, 2005-04-09 22:44:02
Njah
ja ikkagi...on mu jaoks Su jutus liiga palju barjäärivallutust ja - mahamurdmist ja tõkestatud suutlikkust. Tulemust ei saavutata vägivallaga, see on pigem väekunst elik energeetilise keha loomine, ülesehitamine.
Njah, nj 22:44, 2005-04-10 04:41:51
"on mu jaoks Su jutus liiga palju barjäärivallutust ja - mahamurdmist ja tõkestatud suutlikkust"
See siis Sinu probleem.
“Tulemust ei saavutata vägivallaga, see on pigem väekunst elik energeetilise keha loomine, ülesehitamine.”
Ülesehitamise jutt jätab selgitamata, miks ja kuidas tekkis emmel täiesti ootamatult karujõud. Polnud ta ju selle müstlise “energeetilise keha” loomisega tegelnud. Minu arusaamad seevastu selgitavad, kuigi keeldud seda tunnistamast...
nj, 2005-04-10 20:07:50
Njah, 2005-04-10 04:41:51
Võtame uuesti ja juba eespoolt lisaks.
Jooga pole mingi niisama hommikuringutamine, vaid sihipärased meetodid pääsemaks ligi muidu tõkestatud suutlikkustele. Seda paljuski organismi kunstlikku ekstreemolukorda viimise kaudu, et sedamoodi loomulikud kaitsebarjäärid maha murda...
Keha ei treenita mitte viies seda kunstlikku ekstreemolukorda, vaid vähehaaval piiri nihutades ja vähehaaval nihutamine pole teps mitte kaitsebarjääri mahamurdmine.
Ei ole tõkestatud või varjatud suutlikkust, on potentsiaal.*) Kui potentsiaal on olemas, pole vaja midagi murda, vähemalt sel, kes... ise, vabatahtlikult, täiesti teadlikult on valinud sellise viisi enda arendamiseks.
Raskejõustiklane ei murra barjääri, vaid tõstab ja tõstab ja tõstab-treenib lihaseid, kogu tugiaparaati ja lihvib tehnikat. Idamaised imemehed ehitavad üles energeetilist keha.
Raskejõustiklane ja jooga teevad oma imevigureid kordi.
Emme tõstab treenimata ainult üks kord, siis kui häda käes ja pole aega isegi mõelda.
Vaid emme näite puhul sobib rääkida tõkestatud suutlikusest. Kui ta jõuab enne tõstmist mõelda, et äkki ei jaksa, siis ei jaksagi.
*)Veel kaugemalt eespoolt:
Teisalt on inimkehas varjatud suutlikkused, mida alateadvuslikud kaitsemehhanismid takistavad igapäevaelus raiskamast nn. mustade päevade varud. Ent kui tekivad äärmuslikud olukorrad, siis võetakse ka need kasutusele. Joogatehnikad ja doping lihtsalt on suunatud nende tõkete mahavõtmisele.
Mustade päevade varuks kõlbab pidada vaid rasvapolstrit. Igal sügisel sunnivad alateadvuslikud kaitsemehhanismid vitsutama kõike head-paremat. Muidu mõnsa, aga vaat varjata seda ainult ei saa, värvlinööbid kipuvad küljest kargama.
levi, 2005-05-20 21:42:52
nj, 2005-04-10 20:07:50
Idamaised imemehed ehitavad üles energeetilist keha.
mis see veel on?
Kas sa saaksid iseenda energeetilise keha elust mõne näite tuua?
muusa, Dia Theo, 2005-06-15 07:42:19
Ehkki siin vias vanade artiklite sabades tavaliselt vist ei kolata, sattusin täna Kompassi kaudu Kirikirisse ja seal sellele artiklile, kust oma korda sinu mõtetele:
Nii siis ... peaaegu oleks öelnud kelgivadki ... usklikud oma nn jumalakogemusega. Kel seda pole olnud, kes sellega kohtunud pole, on lihtsalt könn, pole piisavalt uskunud, ei kuulu jumala usaldusisikute hulka - no mida iganes. Fakt olla aga see, et jumalakogemus olla olemas.
Vaata, selle maasikakogemusega on nii, et ma võin sulle maasika mõnusat maitset ja vastapandamatut lõhna seletada, kuid kui maasikaid maitsmis- või lõhnataju ulatuses pole, siis jääb mul üle vaid uskuda, et “jo see maasikas üks vahva asi ikka on”.
Jumalakogemus on aga sul käeulatuses. Jumala vaim on tegemas tööd lausa sinu südames.
Aga sinu vaimusilmad ja -kõrvad on kõvasti sellele suletud.
See on nagu sa hoiaksid suu ja nina kõvasti kinni, ehkki kausitäis lõhnavaid maasikaid on asetatud lausa sinu ette lauale.
Oled sa näinud, kuidas toidust keelduv laps trotsiga taldriku koos maitsva toiduga ühe käeliigutusega laualt pühib? Nii, et pakutud hõrgutis haledalt mööda põrandat ja mööbliesemeid pritsib.
muusa, Njah, 2005-06-15 07:49:07
Nende barjääridega on kah sihuke imelik lugu, et ekstreemolukorras mobiliseerib organism oma uinunud võimalused. Ja nagu sa õigesti ütlesid, on siis mõneks ajaks reservid ka ammendatud ja barjäärid võibolla et kõrgemadki.
Jumalakogemuse korral aga haihtub hulga barjääre ilma ekstreemolukorrata. Müürid langevad ja sa oled vaba. Kestvalt vaba.
Jääb muidugi vabaduse astmete kättevõitmine edasisel usuteel, aga see on pisut teine teema .
m.h., muusa, 2005-06-24 23:00:42
"Mõni" (peale adressaadi) lugeski selle nüüd läbi...
aga ehk on mul siis pidev nohu, et mõned meeled pärsitud on?
/tervitused ikkagi!/
muusa, m.h., 2005-06-26 14:31:26
Nohu läheb mööda , roostes südamelukud võivad aga avaneda, kui koputad õigele uksele. Kriginal võivad avaneda, aga tulemus on seda väärt.
Hele, 2005-04-06 16:23:55
Keegi neurobioloog võiks artikli üle vaadata ja meile lihtinimestele ära seletada, mil määral tänapäevased objektiivsed mõõtmised inimese meeleseisundit kindlaks teha võimaldavad.