Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

nipitiri, 2005-12-02 13:34:21

kuidas neid kaks tuli???

Uuk, nipitiri, 2005-12-02 13:53:34

Oi, süda ikka põksatas Tallinna pildikest vaadates. Tuttav ja soe.

A taevas rõhuvalt hall nagu ikka. Sel aastaajal pole ammu eestis käind. Ei tea kas vastugi peaks.

Üldse on selline tunne, et eestis justkui gravitatsioon tugevam. Iga kord kui kauem ära oldud, tekib kodumaa pinnal tundmus, et maa kisub. Kohe füüsiliselt. Vajun põlvist saati maasse ja samm on raskem.

Uuk, 2005-12-02 14:03:36

Teoreetiliselt peaks ju Kukusse suunduvad via sünnipäevalised mingil hetkel selle kaamera alt läbi käima. Asun tuvastama.

toomas, Uuk, 2005-12-02 14:04:07

Kas Sa oled nõus eilse Ti kirjeldusega kristlike ja humanistlike väärtuste põhierinevuste kohta?

:
Ti:No kristliku eetika tänapäeva variant on näiteks esitatud Johanne Paulus II töös Eetika alused , kus ta leiab, et ilmutusega kaasneb inimese mõtisklus olemise üle, mis kokkuvõttes kujundab ta eetlise käitumise. Peale ilmutust pidavat olema teine kõlblusmõistete allikas- mõistlik inimloomus.
Apostel Pauluse järgi: “.. et seaduspärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse.. .”

See ei erine näiteks eksistentsialistide veendumusest, et inimene on hea oma olemuselt, vajamata selleks mingit motivatsiooni või hüvitust.

ja

Aga mulle on jäänud mulje, et kui valid kristluse- valid kogu kompoti..
Mitte ainult meeldivad komponenendid sellest, näiteks rosinad.. lükkides terava maitsega kuivatatud ploomid,- pilku peites-, taldriku servale.

toomas, Heelium, 2005-12-02 14:05:00

Kas konkretiseerida saad, mis kristluses on Sinu arvates aegunud?

toomas, 2005-12-02 14:13:28

<i<Ti:
Aga mulle on jäänud mulje, et kui valid kristluse- valid kogu kompoti..
Mitte ainult meeldivad komponenendid sellest, näiteks rosinad.. lükkides terava maitsega kuivatatud ploomid,- pilku peites-, taldriku servale.</i>

Väga hästi öeldud.
Ma arvan, et kristliku eetika see aspekt, mis lisab talle tublisti ökoloogilist valiidsust alternatiivsete eetikatega võrreldes, on justnimelt see, et kristlik eetika võimaldab elus ettetulevate raskete ("saatanlike") olukordadega lihtsa skeemi alusel hakkama saada:

Püha Louis' Vaimsest Testamendist oma pojale, tulevasele Prantsuse kuningale:
...esimene juhtnöör sulle on see: armasta Issandat, oma Jumalat kogu oma südamest ja kogu oma jõust. Ilma selleta ei ole pääsemist. Mu poeg, hoia eemale kõigest, mille kohta tead, et see Jumalale ei meeldi, see tähendab: igast surmapatust. Lase ennast igal moel piinata märtrina, enne kui lubad endale surmapattu.
Kui Issand on lubanud sul minna läbi katsumuse, siis kannata seda heameele ja tänuga, arvates, et juhtunu on sinule kasuks ja võib-olla ära teenitud
.

(Isiklikust kogemusest näiteks suhtun ma nõnda näiteks praegu Pirita 60 Loo kogemusse. Ja see on tõesti hea!)

Uuk, Toomas, 2005-12-02 14:17:28

Ma lihtsalt ei saa sellest täpselt aru. Eriti seda “kompotti” puutuvat, et mis selle all ikkagi mõeldakse.

Üheltpoolt on ju lubamatu tervikut lõhkuda, teisalt jälle pole mõtet ka karikatuure pildile külge pookida.

Lahmides võib küll ette ära öelda, et humanism on paljuski münchausenlus.

Toomas, Uuk, 2005-12-02 14:22:02

Mina sain sellest “kompotist” aru nii, et (Ti arvab et) kristlik eetika fokuseerib mitte ainult headele, ideaalsetele asjadele (rosinatele), vaid samavõrd ka reaalselt elus ette tulevatele risti vastupidistele väga pahadele asjadele (kuivatatud ploomidele), s.t. ei jäta viimastest häbelikult rääkimata.

Toomas, 2005-12-02 14:22:48

Väga pahad asjad on elus väga reaalsed, eriti Saatan.

Uuk, Toomas, 2005-12-02 14:32:58

Seda küll. A pimedusevari võidetakse vaid valguse poole hoidudes, mitte varjule keskendudes, sellega võidu joostes. (See oleks lõputu jooks, ette ära määratud tulemusega).

Ühesõnaga kurja ei võida sellega maadeldes vaid heasse klammerdudes.

Kurjuse nägemine ja teadvustamine muidugi teine asi.

Toomas, 2005-12-02 14:38:43

Nõus, et pimedusevari võidetakse vaid valguse poole hoidudes, aga:

siiski on ka olukordi, kus kurjust tuleb “käsitleda”, et temale üldse vastu astuda suuta

(noh mõtlen näiteks, et mul tuli Pirita 60 Lugu siin kommentaariumiruumis enne ära rääkida, kui ma sain ta kui Ülekaaluka Mõtte kõrvale heita).

tsukts, 2005-12-02 14:39:21

Märgin ära: minu poolt allajoonitud kohta tsitaadis ei ole. Seega ei ole see tsitaat vaidluses, kus vaidled vastu väitele, et Päike ei paista ega kalla oma valgust ühtmoodi kõigi peale.

Kirjutasin pika vastuse, aga see läks kaduma :o((

Kuid lühidalt uuesti. Tsitaat oli mõeldud Padmele, piiblitundjale ja seepäarast polnud seal tervet Mäejutlust ja sellest sinu segadus.
Tervilik mõte oleks selline:
“Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju
oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!
Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?
Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?”

Nagu näed, sõnake üksnes annab tekstile just sellise mõtte, mida mina silmas pidasin ka asendab need sõnad, mida sa puuduolevaks arvasid.

Toomas, 2005-12-02 14:40:39

Teine kurjuse “käsitlemise” viis on näiteks kurjuse väljakannatamine, toogu see kaasa kasvõi kõhuvalusid.

tsukts, 2005-12-02 14:44:29

ahvgepards, 2005-12-02 06:36:33
ahvgepards, 2005-12-02 06:40:12
ahvgepards, 2005-12-02 06:46:00

Kas sinult peale kriiskamise muud kaa tulemas on? :o)

Toomas, tsukts, 2005-12-02 14:45:06

Ja Sinult?

tsukts, 2005-12-02 14:52:37

Taandudes veidi sellest füüsilise päikese metafoorist on siin küsimus tegelikult <b>subjekti vaba tahte olemasolus kas valida Jumal või mitte valida - “olla valguses või varjus”. Jumal on olemas kõigi jaoks võrdselt, kuid see on inimese vaba tahte otsus, kas ta valib Jumala või ei vali Jumalat ja eelistab iseennast.</i>

Nagu ma ennist juba märkisin, peab Padme ennast ju,alaks, kes teab täpselt, kuidas ja mida peab tegema.
Budistid räägivad, et igaühel on oma tee: preestril oma, talupojal oma. Kristlased räägivad, et päike paistab kõigi peale.

Naljakas on see, kuidas inimesed jumalat oma näo järgi loovad ja tema asemel tahavad ja tema nimel nõuavad :o))

b-b, tsukts, 2005-12-02 14:53:27

Ää pahanda ahvgepardsiga, ta kah jumalaloomake ja tal kah õigus öelda. Kui tal yldse mahti on täna midagi öelda, sest eile saabus Tallinna loomaaeda uusi ilusaid tydrukuid juurde ;)

http://www.postimees.ee/011205/esileht/siseuudised/184888_foto.php#33

Mmmmmmm, kaunitar :)

tsukts, 2005-12-02 14:53:52

Toomas, tsukts, 2005-12-02 14:45:06

Parteisolidaarsus? :o))

Toomas, tsukts, 2005-12-02 14:55:14

Oi ei, üksnes soov vältida seda, et keegi saaks siin kommentaariumiruumis kommidest jälle kõhuvalu. :)))

Uuk, Toomas, 2005-12-02 14:56:53

Heasse klammerdumine ei tähenda ka lillelapselikult roosat ning magusat äraolu. Vältima ei pea (kurja teadvustamisest tulenevat) valu vaid kurjale kui mees mehele vastuhakkamist. Siin muide ka kübeke kõrkust peidus.

Enda saasta nägemises ju kaks äärmust. Tuimus, enesetundmatus ning ülitundlikkus. Esimene lihtsalt pime mugavolu, teine võib aga koorma raskusest halvatuks teha.

***