Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

Uuk, Padme, 2005-12-02 00:16:59

Pole kerge eitada, et on ka libertistlikke, lõbujanulisi, vallatuid, orgastilise suunitlusega religioone.

Kuis sa need selle loomuliku religioossuse alla paigutad, moralismi sõiduvette lükkad?

tsukts, 2005-12-02 00:17:15

Pole mõtet kõigest näilisest kinni hakata. Ja mis sääl imelikku et üks ideedekompleks on jõulisem ja elusam kui teine. Usklikkus siia üldse ei puutu. Ka siiras kommunism eeldab usku, usklikkust.

Vaat, siia ongi koer maetud, et uskmatud hukutasid kommunismi :o)

Aga kas see kristlus on ikka jõulisem? Üks kommentaar sulle “Eesti Kirikust”

Õpetaja
Kirjutatud Külaline 2005-11-16 08:46:06
Ajaloo tunnis, kui jutuks oli usupuhastus ja kristlike konfessioonide paljusus, rääkisin järmise võrdluse. Katoliku kirik on kui allikas, millest pidevalt värsket vett välja voolab. Luther oma mõttekaaslastega kaevas omaette tiigi ja tõi allikast sinna vett. Aga seisev tiigivesi ei kustuta kellegi janu, seal tunnevad end hästi ainult konnad ja kaanid. Aga inimene vajab värsket eluvett..

v.l., 2005-12-02 00:17:47

Kui kolm korda küsitakse, siis peab vist vastama.
“Elutarkus” on teatud tõdede kogum, mida inimesel oleks arukas ühiskonnas ja looduses olles järgida. Neid saab inimlapsele tutvustada ja nüüd on muidugi küsimus, kuidas ta need omandab ja oma edaspidises elus järgib. (Näiteks: kuidas külvad, nõnda lõikad jne.)
Öeldakse vahel, et loll õpib oma vigadest, aga tark teiste vigadest. Ja inimlaps tuleb ju siia ilma suht puhta lehena - et õppida. Vanema inimese hool peaks olema, et selle noore õppimine ei kujuneks liig valusaks talle endale ja vahel ka teistele.
Olen kogu aeg seda väljendanud, et religioonilugu võib valikainena gümnaasiumi osas huvilistele olla ja need samased miinimumasjad saab ka teistes tundides õpilaseni viia. niipalju kui lapsi kõrvalt olen näinud, ei lähe need usuasjad neile enne gümnaasiumi suurt korda. ja pärast on vaid mõnel üksikul natuke huvi. Enamasti on noored usuorganisatsioonides eelkõige selle pärast, et seal leitakse endale häid sõpru.

v.l., 2005-12-02 00:22:54

Kirik on selle kristlusega halba nalja teinud - nii mõnegi asja ülemäärast maha surunud.

tsukts, 2005-12-02 00:23:03

Ja inimlaps tuleb ju siia ilma suht puhta lehena - et õppida. Vanema inimese hool peaks olema, et selle noore õppimine ei kujuneks liig valusaks talle endale ja vahel ka teistel

Tsitaat Orwellilt: Iga põlvkond kujutleb end intelligentsemana eelmisest ja targemana järgmisest põlvkonnast.

Elutarkus on latern, mis valgustab läbikäidud teed - see on vanade hiinakate tarkus.

/Kas peab hakkama neid aforisme lahti kirjutama?

Padme, tsukts, 2005-12-02 00:23:12

Selline vaade pole mitte kõigile religioonidele omane. Sellega tahad sa väita, et teised usuvad valet...
Inimlik ülbus!<7i>

Ma pole kunagi väitnudki, et kõik religioonid on võrdsed. Nagu üks inimene on päikese käes, aga teine varjus, nii ka religioonid on erineval määral valgustatud.

<i>Ja muide, sellega tunnistad sa tühiseks ka kümme käsku ja pool ülimast käsust... kuid selline seisukoht selgitab paljutki.

Kümme käsku on juhis algelisele kirjaoskamatule inimesele, kuidas elada Jumala ja inimeste maailmas. Mitte mingi “ülim moraal” või “ülim eetika”. Oma sekulaarses võhikluses on neid käske väga üle tähtsustatud. Seda võiks üks inimene siiski teada ja mitte siin sel moel taas 10-t käsku üle tähtsustada.

Teiseks, ei muutu Suur Käsk tühjaks ühtigi, kui olla usus - “Nõudke esmalt taevariiki” - see oli ju Jeesuse õpetus, ja mitte,et “Tehke häid tegusid!” Tegude järgi õige olemine oli ikka juutide - Jeesuse vastaste - peamine argument õige olemiseks. Viljapeade murdmisest ja terade söömisest läbi põllu minnes just sel pinnal ju tüli tõusiski.

Sedagi sa teaksid, oleksid sa kolm talve külakoolis usuõpetust saanud.

Ti, Padme, 2005-12-02 00:24:11

*
Padme, 2005-12-01 23:46:42

Kristlik ülim väärtus on Jumal kui Isa ja inimene kui Tema poeg, kes on teisele inimesele, samasugusele Isa pojale, vend. Humanismis selline ülim väärtus - Jumal kui meie kõigi üks taevane Isa, mis lubab inimestel olla vennad, puudub.

Humanism on isiksust väärtustav maailmavaade. Ka ligimesearmastus.

Aga kui tohib küsida, mis asi on täpsemalt ‘vennalikkus’ ehk see, mis lubab inimestel olla omavahel vennad?

Kas siin on mingi erinevus tavalise ligimesearmastusega? Mingid tingimused?

Uuk, tsukts, 2005-12-02 00:24:46

Nojah. See on väga subjektiivne värk, et mis veenvam.
Miski ju siiski kristlust senini elus hoidnud. Logiseb ja tossab küll, a vaarub ikka edasi. Sees on vaimujõudu küll. Küllap ka moodsamad vormid leitakse.

A kommunism näe püsib veel vaid diktatuuri läbi.

(Siin ja seal elutsevaid kõiksuguseid kommuune ei saa ju üldjuhul marxi-lenini liinile taandada.)

Padme, õigemini sama:, 2005-12-02 00:25:00

Selline vaade pole mitte kõigile religioonidele omane. Sellega tahad sa väita, et teised usuvad valet...
Inimlik ülbus!

Ma pole kunagi väitnudki, et kõik religioonid on võrdsed. Nagu üks inimene on päikese käes, aga teine varjus, nii ka religioonid on erineval määral valgustatud.

Ja muide, sellega tunnistad sa tühiseks ka kümme käsku ja pool ülimast käsust... kuid selline seisukoht selgitab paljutki.

Kümme käsku on juhis algelisele kirjaoskamatule inimesele, kuidas elada Jumala ja inimeste maailmas. Mitte mingi “ülim moraal” või “ülim eetika”. Oma sekulaarses võhikluses on neid käske väga üle tähtsustatud. Seda võiks üks inimene siiski teada ja mitte siin sel moel taas 10-t käsku üle tähtsustada.

Teiseks, ei muutu Suur Käsk tühjaks ühtigi, kui olla usus - “Nõudke esmalt taevariiki” - see oli ju Jeesuse õpetus, ja mitte,et “Tehke häid tegusid!” Tegude järgi õige olemine oli ikka juutide - Jeesuse vastaste - peamine argument õige olemiseks. Viljapeade murdmisest ja terade söömisest läbi põllu minnes just sel pinnal ju tüli tõusiski.

Sedagi sa teaksid, oleksid sa kolm talve külakoolis usuõpetust saanud.

tsukts, 2005-12-02 00:29:30

A kommunism näe püsib veel vaid diktatuuri läbi.

Kas sa skeptiku petitsioonile allkirja andsid? Tema ju sõdib diktatuuri - kohustuslikkuse vastu.

Ei näe, ma kristlusel ja kommunismil suuri erinevusi.

v.l., 2005-12-02 00:29:33

Kas peab hakkama neid aforisme lahti kirjutama?

Neid peaks laps saama koolis kuulda. Pole enam vanaema igapäev kõrval, kes neid ennemuiste jagas.

Padme, 2005-12-02 00:33:43

Humanism on isiksust väärtustav maailmavaade. Ka ligimesearmastus.

Jeesus õpetas esmaselt Jumala armastamist, Jumala esmaselt väärtustamist, sest alles see võimaldab kaasinimest tõeliselt armastada. Ma ju kirjutasin - potentsiaalne algab täiuslikust, nagu seeme saab alguse puust ja mitte mullast.

Olles egokeskne, tuletades kõik väärtused vaid iseendast, pole inimene võimeline kaasinimest armastama sel määral, sel tasandil, kui siis, kui ta mõistab väärtuste tegelikku Allikat. Vennalikkus on see, kui venna eest antakse ära kõige kallim - elu. Seda tegi Jeesus.

—————

Joon alla, sest hilja on. Kuid kui koolides oleks algseid kristluse põhimõtteid kasvõi põgusalt tutvustatud, poleks siin kümnendikkugi seda vaidlemist, mis siin praegu käib. Lihtsalt teataks asju, ja arutlustel oleks kvalitatiivselt teine tase.

v.l., 2005-12-02 00:33:57

Kristlik ülim väärtus on Jumal kui Isa ja inimene kui Tema poeg, kes on teisele inimesele, samasugusele Isa pojale, vend. Humanismis selline ülim väärtus - Jumal kui meie kõigi üks taevane Isa, mis lubab inimestel olla vennad, puudub

Selline käsitlus tuleb orjanduslikust ühiskonnast, kus isevaliteja oli rahvale sageli selles jumala ja Isa rollis (ka kristlus formeerus ju samas keskkonnas).
Tänapäeva vaimsed liidrid räägivad sedasi: sa pead nägema kaasinimeses jumalat ja teda teenides teenid sa jumalat.

tsukts, 2005-12-02 00:36:29

Teiseks, ei muutu Suur Käsk tühjaks ühtigi, kui olla usus - “Nõudke esmalt taevariiki” - see oli ju Jeesuse õpetus, ja mitte,et “Tehke häid tegusid!”

Need on Padme väljamõeldised, mitte Jeesuse õpetused.
Vähemalt piibli, mitte ur järgi, ütles Jeesus nii: “Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie
Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.”

Aga et igaüks loob emdale jumala oma palge järgi, siis ma sinuga ei vaidle. Las olla sinu jumal just selline, nagu sina tahad ja õpetagu seda, mis sulle meeldiv on :o))

Padme, Uuk, 2005-12-02 00:36:34

Uuk, Padme, 2005-12-02 00:16:59

Pole kerge eitada, et on ka libertistlikke, lõbujanulisi, vallatuid, orgastilise suunitlusega religioone.

Kuis sa need selle loomuliku religioossuse alla paigutad, moralismi sõiduvette lükkad?

Juba vastasin, kuid kordan: nagu kõikide inimeste peale ei paista päike võrdselt, nii ka kõik religioonid pole kaugeltki võrdselt valgustatud ja valgustavad. Ühisnimetus “religioon”, mis ise on sageli küllalt ähmane, ei tee neid ju kõiki võrdseks, jah?

v.l., 2005-12-02 00:38:02

See heade tegude tegemine tehti tühiseks ühe väga verise keisri Justinianuse ja tema sama verise kaasa Theodora tahtmist mööda. Neile polnud see karma värk sugugi meelt mööda.

Padme, 2005-12-02 00:38:18

Elutarkus on latern, mis valgustab läbikäidud teed

Jah?
Seda kah.

Kuida ma ütleksin, et elutarkus on latern, mis valgustab veel läbikäimata teed...

Uuk, tsukts, 2005-12-02 00:39:26

No vahe juba see, et üks teise koopia, kuid projitseeritud teisele pinnale, kohitsetud ühiskondliku korralduse ja muule sellisele kohaseks, kahemõõtmeliseks ideoloogiaks.

Aga möönan, et väljast vaadates ja vahet mitte näha tahes seda tõenäoliselt ka tõesti ei näe. Ja see polegi tegelikult määrav.

v.l., 2005-12-02 00:41:24

Seda tegi Jeesus.

See on ainult kristluse usus nii. Koraan õpetab meile, et ta ei surnud. Ja ka Johannese evangeelium teeb selle arvamise väga kahtlaseks.

Uuk, Padme, 2005-12-02 00:41:52

Padme, Uuk, 2005-12-02 00:36:34

Just ja peale palju muu pole ka just seepärat mingit teravat piiri uskliku ning uskmatu vahel.

***