Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

v.l., 2005-12-01 12:47:57

Kõik algab lugemisharjumusest. Kui pole harjumust tekste lugeda, ega siis naljalt ei õpi ka kirjutama. Kui lapse päevast läheb suurem osa ajast arvutimängudele ja tühistele filmidele - siis tema kirjutama õpetamine on raskem kunst kui kanapoja lendama õpetamine. Nii et see asi algab tegelikult juba enne koolt peale.

jahutaja, 2005-12-01 12:51:30

Üks printsiip võiks tõesti olla: nõrgale anna hoogu, kiiret pidurda. Sedaviisi vaadates on igasugune arutelu ja kogu kooliaridus kõvasti nihkes vastuseisu kristlus vs ei-igasugusele-jumalavärgile suunas. Mõlemad esindavad natuke liiga lõpetatud ja sallimatut varianti

nipitiri, 2005-12-01 13:28:36

jälgija,

saamegi vahutavad artiklid ja itsitavad lugejad

jälgi hoolsamalt... :)
ma itsitasin sinu kommi(2005-12-01 12:17:51), mitte artikli üle...

jahutaja, 2005-12-01 14:00:19

Enne lugemis- ja kirjutamisharjumust peaks olema veel pildinägemise harjumus

33338, 2005-12-01 14:06:45

xjjgus, kirjutada te txe poolest ejj osska.

jahutaja, 2005-12-01 15:10:27

Kunagi luges K. Vimmsaare TPI-s teaduslikku ateismi. Tegelikult oli see usundite ja mõtteviiside ajalugu ja vägagi huvitav, punase ajupesu võisid huvitatud alati kõrvust mööda saata. Ka hr. Kelder käis väga huvitavaid loenguid pidamas. Nii et uuel õppeainel, lugegu teda teoloog, ajaloolane, teadlane või müstik, iseenesest viga pole. Meie koolides on suurem probleem kahtlematult selles, et paljud õpetajad teevad tööd lihtsalt suurest kohusetundest (iseenesest ju hea asi), mitte et nad tahaksid olla laste keskel ja luua midagi.
Aga lihtsalt veidi vaevav küsimus. Kas kogu kooliharidus pole natike liialt lõplikkusele orienteeritud (kristlus, mis ikkagi on usk KES-jumalasse vs purukuiv teaduslik materialism, no eks nimetage kuidagi teisiti kui soovite). Ja sellisest kiivasolekust kasvabki välja janu küsimuse “MIKS” järele, ning inimesed unistavad-leiutavad ise igasuguseid variante, küll Idast ja Läänest kokku, nagu putru ja kapsaid. Postkognitiivsus kui soovite. Millegipärast, kui kunagi paar aastakest tagasi lugesin seda EELK kodulehel olevat usundiõpetuse õppekava ja tahtsin kirjutada usundiõpetus, trükkis arvuti maailmavaateõpetus. Ei mingit tühja anumat. Aga mingi veidike seda inimeste pidevat erutusseisundit võiks usu(ndi)õpetusega kompenseerida küll

Hele, 2005-12-01 16:30:37

jahutaja: Ja sellisest kiivasolekust kasvabki välja janu küsimuse “MIKS” järele, ning inimesed unistavad-leiutavad ise igasuguseid variante, küll Idast ja Läänest kokku, nagu putru ja kapsaid. Postkognitiivsus kui soovite.

Inimesel on ju oma välimus, oma jutt, omad kogemused,
miks ei võiks tal olla oma usk?

Aga mingi veidike seda inimeste pidevat erutusseisundit võiks usu(ndi)õpetusega kompenseerida küll

Arvatavasti ei saa kool seda “erutusseisundit” tekitada neil, kel seda pole
ega kaotada neil, kel see on,
küll saab kooliharidus natuke mõjutada seda, mida noor inime selle “erutusseisundi” mõjul tegema hakkab.

Kehalise kasvatuse kõrvale “vaimline kasvatus”?

tsukts, 2005-12-01 16:48:45

Ja sellisest kiivasolekust kasvabki välja janu küsimuse “MIKS” järele, ning inimesed unistavad-leiutavad ise igasuguseid variante, küll Idast ja Läänest kokku, nagu putru ja kapsaid.

Kunagi hallikaspunasel nli ajal, kui mu kolmandas klassis õppivale vennanääpsule sai öeldud, et ta lahendab oma ülesannet valesti, ajas ta silmad suureks ja deklareeris: “Teie ei tea midagi! ÕPETAJA ütles, et nii peab tegema!”
Huvitav, MIKS see juntsu ei küsinud meilt, mida ta valesti teeb?

Ma vist sain aru... ta oli siis kolmandas klassis, mitte TPI-s.

nipitiri, Hele, 2005-12-01 17:07:46

Kehalise kasvatuse kõrvale “vaimline kasvatus”?

sa vist oled kursis tunniplaaniga, kus on tsükliõpe ja koolipäev algab topeltpika põhitunniga...
selle skeemi järgi on esimesed tunnid mõistusele...
vahepealsed hingele...
viimased... kui õppijad juba väsinud... kehale...
st koolipäev peaks lõppema kehalise kasvatuse või ka tööõpetusega...
selline skeem igal päeval... igale klassile...
arvestades õpilasi rohkem kui õpetajaid...
tavakoolis rihitakse tunniplaani õpetaja järgi...
et õpetajal ei tekiks auku ega alakoormust...
*
samamoodi “õpilase järgi” on, et algul tahab laps tunda, et maailm on hea... edasi, et maailm on ilus... ja kusagil kuuendas klassis, et maailm on õige...
*
mumeelest peaks rahuliku ja eakohase õpetusega “vaimline kasvatus” lahutamatult kaasas käima...

Lilleke, 2005-12-01 18:54:21

On ilmne, et ükski kolmest ei tegele tegelikult kuigivõrd õpilaste vaimse arengu edendamisega..

Täiesti nõus.
Kuidas saab kompott nimega
‘'Buddhism Christianity-Hinduism-Islam-Judaism-Sikhism'’ kedagi vaimselt arendada.
Millise tahes religiooni mõistmiseks on vaja siiski teatava traditsiooni olemasolu(kodus). Paljast kontrolltööst koolis ei piisa, et saada aimu millisest tahes religioonist.
Kui põhirõhk panna kristlusele....
Siis tulekski lõpetada inimeste lollitamine ja öelda otse Mis on tegelikult ususõpetuse koolidesse sisse viimise eesmärk ja mitte ajada jama stiilis ‘'tulevikus nii hää äri ajada kui vastase/partneri religioonist tead..'’(viimane on lollakaim argument, mida lugenud olen) või, et eelpool mainitud usukompott kedagi äkki eetilisemaks arenguvõimelisemaks tegema hakkab.
Kui kristlastel on mure järelkasvuga siis tehku, finantseerigu oma koolid(nii nagu mujal maailmas).
Mo meelest eetikast ei saa me antud teemal rääkida juba põhjusel, et nood eetika promajad püüavad väga peenelt, ebaeetiliselt oma kondiseid sõrmi ajada asjast mitte huvitatute rahakoti vahele ja ajada OMA asjad ÜHISE rahkoti arvelt ise sentigi pillamata.

andrus, 2005-12-01 18:55:51

regiliooni ei pea sugugi ainult sellise täpse versus metafoorse keele vastanuduses käsitlema

ja kes miest siis kõnekeeles selleist teaduslikku keelt ikka kasutab. Oh sind vedelvorsti, Heelium! (kujutlege nüüd heeliumit kui vedelat vorsti sellepeale)

võib täiesti vabalt käsitledagi kui narratiivi ehk lugude kogumikku ja sellest lähtuda eristades loo siseselt literaalset ja metafoorset

aga nii on see alati ja ammu enne tänast teaduse nn. tähetundi olnud et osi asju võetakse literaalselt ja teisi metafoorselt

taevasist asjust ei saaks muidu kui läbi maiste analoogide rääkidagi

Ti, ahvgepards, 2005-12-01 20:19:33

*
Küsimus on kui miski asja õpetamisest loobutakse ideoloogilistel põhjustel, näiteks kui kellegi arvates on kristlus kurikuri. Niimoodi omandab juhtiva positsiooni ühiskonnas hoopiski ateism.

Ma arvan, ahvgepards, et justnimelt ideoloogilistel põhjustel ei peaks ükski üldhariduskool religioone ja erinevaid -isme õpetama. Seda ei tohiks eesmärgiks seada. Küll aga võib neid tutvustda üldkultuurilistel-harivatel eesmärkidel.

Ja mitte sellepärast, et kristlus on kellegi meelest kurikuri ja ateism hea-hea, vaid sellepärast, et selle üle otsustamise tuleks jätta inimesele endale.

Sama mõtet on tänases “Eesti Ekspressis” väljendanud luuletaja ja kunstiajaloolane fs nõnda:

“ Mul on kaks tütart, üks käib juba koolis, teine veel mitte. Kuigi ma ei ole usklik, on mul kindlad põhimõtted ja moraalinormid. Nii tunnen ma, et säästa oma lapsi ideoloogilistest õppeainetest on minu moraalne kohus. Eetikaõpetus luterikristluse vormis kuulutaks aga mind koos mu põhimõtetega lindpriiks - pole usku, pole eetikat. Sellise loogika järgi olen ma juba aprioorselt valetajate, varastajate ja kõikvõimalike kurjategijatega ühes pundis. Mis peaks siis laps arvama või tundma? Austama mind või õpetajat? On talle sellist sundseisu vaja? Ma ei ole võitlev ateist, mida iganes religioossed fanaatikud ka ei ütleks. Aga kui keegi kavatseb minu kuuldes väita, et ilma usuta pole eetikat, võtan ma seda kui isiklikku solvangut.”

ahvgepards, 2005-12-01 20:25:36

Ma arvan, ahvgepards, et justnimelt ideoloogilistel põhjustel ei peaks ükski üldhariduskool religioone ja erinevaid -isme õpetama. Seda ei tohiks eesmärgiks seada. Küll aga võib neid tutvustda üldkultuurilistel-harivatel eesmärkidel.

Hmmm ... nimodi sa ei saa ju väita ... sest sellist juttu rääkisin mina siin ühes kolmest samasisulisest kommentaariumist :)))

ahvgepards, 2005-12-01 20:27:52

ma mõtlesin seda

Loomulikult. Iga konfessioon peaks pidama oma pühapäevakooli, ka ateistidel võiks olla oma pühapäevakool. Küsimus on siin siiski elementaarsete teadmiste andmisest religiooni kui nähtuse kohta ja seda saaks anda neutraalne asutus nagu üldhariduslik kool. Kui kellelgi tekib tõsine huvi ühe või teise konfessiooni - islami, budismi, sintoismi, kristluse või ateismi suhtes, siis ta lähebki vastavasse pühapäevakooli.

Ti, ahvgepards, 2005-12-01 20:57:03

*
Olgu, ahvgepards, siis oleme ühtmoodi aru saanud :)

Ainult et.. mulle on mulje jäänud, et sa rõhutad kristlike väärtuste õpetamise vajadust, et ateism juhtpositsioonile ei pääseks.

Minu meelest poleks vaja neid teineteise vastu välja mängida.
Üldse on vist arukam jääda sellistes hindamistes neutraalseks ja rahulikuks ning valida enda jaoks sobivaim.

Kui vaadata rahvaküsitluse tulemusi: 16%usklikke, veerand uskmatuid ning ülejäänud Kõrgema Vaimu uskujad, siis pole vist põhjust karta ka ateismi võidulepääsu. Aga pole ka põhjust rääkida kristlike väärtuste juurutamisest poliitikasse ja koolidesse.

Padme, 2005-12-01 21:13:09

Et religioonid kasutavad sümbolistlikku keelt? Veidi ikka, jajah. Kuid sellise religiooniloo vastase argumendi peale poleks ma küll kunagi ise osanud tulla. Lihtsalt meenus, et koolis õpetatav-õpitav emakeele ja võõrkeelne kirjandus ja kirjanikud läbi kõikide aegade ja keelte ning kultuuride kasutavad samuti sümbolistlikku keelt. See ei tähenda veel, et kirjanikud või nende teoste miljardid lugejad üle maailma oleksid poolnapakad? Või tähendab? Või pärsib kirjanduse tundmaõppimine kuidagi last ja noorukit?

Kas ettepanek õpetada koolides “üle mõistuse keerulist psühhoanalüüsi teooriat” ja sama keerukat semiootikat on parem kui õpetada religioonide kasutatavat ja väidetavalt mõistust pärssivat sümbolistlikku keelt?

Kas mõtlemine läbi sümboolika, kujundite, metafooride, mõistukõne, analoogiate, paralleelide jne. on kuidagi halvem mõtlemine kui autori ülistatud abstraktne ja konkreetne mõtlemine? Äkki on vastupidi - see on väga arendav?

See sümbolismist tulenev õpetuste vormi kritiseeriv argument on küll selline, mille vastu pole nagu põhjust üldse vaidlema hakata. Jungi psühhoanalüüsi ja semiootika õpetamine võiks siiski jääda ülikooli Psühholoogiateaduskonna õppekavasse, kool võiks anda ülevaate tavalisest psühholoogiast.

Kuid sisu poole pealt kah. Kuidas küll psühholoogia, semiootika ja eetika ilma religioone õpetamata avavad inimkonna kogu kultuurilise olemise taustad, see jääb mulle üldse selgusetuks. Kuidas Hiina, India, Egiptuse, juutide, araabiamaade, Ameerika ja lõpuks ka Euroopa kultuure avada läbi nende teaduste on väga ebaselge. Kogu kultuur enne sotsrealismi saabumist on üle maailma tegelev religioossete motiividega kas otsesemalt või kaudsemalt, kuidas saaks psühholoogia, semiootika ja psühhoanalüüs seda kultuuripagasit avada... ma tõesti ei tea.

Kardan, autor pole just pikalt oma mõtete üle mõtelnud. Või siis liiga pikalt. Aga vahet pole - tulemus artikli näol on rohkem sarnanev paroodiale kui millelegi muule.

Ara pahanda mu avameelsuse pärast minuga, Heelium!

Padme, 2005-12-01 21:13:48

Et religioonid kasutavad sümbolistlikku keelt? Veidi ikka, jajah. Kuid sellise religiooniloo vastase argumendi peale poleks ma küll kunagi ise osanud tulla. Lihtsalt meenus, et koolis õpetatav-õpitav emakeele ja võõrkeelne kirjandus ja kirjanikud läbi kõikide aegade ja keelte ning kultuuride kasutavad samuti sümbolistlikku keelt. See ei tähenda veel, et kirjanikud või nende teoste miljardid lugejad üle maailma oleksid poolnapakad? Või tähendab? Või pärsib kirjanduse tundmaõppimine kuidagi last ja noorukit?

Kas ettepanek õpetada koolides “üle mõistuse keerulist psühhoanalüüsi teooriat” ja sama keerukat semiootikat on parem kui õpetada religioonide kasutatavat ja väidetavalt mõistust pärssivat sümbolistlikku keelt?

Kas mõtlemine läbi sümboolika, kujundite, metafooride, mõistukõne, analoogiate, paralleelide jne. on kuidagi halvem mõtlemine kui autori ülistatud abstraktne ja konkreetne mõtlemine? Äkki on vastupidi - see on väga arendav?

See sümbolismist tulenev õpetuste vormi kritiseeriv argument on küll selline, mille vastu pole nagu põhjust üldse vaidlema hakata. Jungi psühhoanalüüsi ja semiootika õpetamine võiks siiski jääda ülikooli Psühholoogiateaduskonna õppekavasse, kool võiks anda ülevaate tavalisest psühholoogiast.

Kuid sisu poole pealt kah. Kuidas küll psühholoogia, semiootika ja eetika ilma religioone õpetamata avavad inimkonna kogu kultuurilise olemise taustad, see jääb mulle üldse selgusetuks. Kuidas Hiina, India, Egiptuse, juutide, araabiamaade, Ameerika ja lõpuks ka Euroopa kultuure avada läbi nende teaduste on väga ebaselge. Kogu kultuur enne sotsrealismi saabumist on üle maailma tegelev religioossete motiividega kas otsesemalt või kaudsemalt, kuidas saaks psühholoogia, semiootika ja psühhoanalüüs seda kultuuripagasit avada... ma tõesti ei tea.

Kardan, autor pole just pikalt oma mõtete üle mõtelnud. Või siis liiga pikalt. Aga vahet pole - tulemus artikli näol on rohkem sarnanev paroodiale kui millelegi muule.

Ara pahanda mu avameelsuse pärast minuga, Heelium!

Padme, 2005-12-01 21:15:01

Kordus tuli.... Vabandan.

tsukts, Ti, 2005-12-01 21:25:53

Ainult et.. mulle on mulje jäänud, et sa rõhutad kristlike väärtuste õpetamise vajadust, et ateism juhtpositsioonile ei pääseks.

Ahvgepards ei suuda aru saada, et et ateism pole religioon ja mingeid ateistlikke väärtusi ega eetikat ja moraali pole olemas. Polnud olemas ka nlis, seal oli kommunismiehitaja moraalikoodeks.
Ja see polnud sugugi ateistlik, sest polnud mainitud, et jumalat ei ole :o))

Kuid sellest hoolimata ei saa väita, et ateistidel pole mingit eetikat ja moraali.

Padme, 2005-12-01 21:59:30

Õige, tsukts. Mitteusklikel on täpselt samamoodi olemas moraal ja eetika. Moraal ja eetika pole oma tekkelt religioossed. Kuid religioon ülendab neid ega lase neil manduda.

***