Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

priit kelder, 2005-12-04 00:20:53

Padme on raudselt selle poolt, et ajupesu hakataks lastele tegema nii varajsest east kui võimalik. Ühevalentsesse maailmapilti neid nämmutama. See on inimvaenulik, kulla neiu.

Padme, Priit, 2005-12-04 00:40:36

Ei, sa eksid, Priit. Ja sa pole tähelepanelik. Ma kirjutasin sellest varemalt, midfa arvan õpetamise algusajast. Arvan, et sobiv aeg oleks kusagil siis, kui hakatakse ajalugu õpetama - 5. või 6. klass. Kuid võimalik, et ka alates 7. - 8. klassist - oleneb programmist ja aine mahukusest.

Ajupesu ma ei poolda. Usuõpetus jäägu pühapäevakooli asjaks. Jutt on religiooniloost (või teise nimega usundiloost).

Uhuuk, Ti, 2005-12-04 01:34:17

Usud tõesti, et inimene on niii väeti olend, kes vaid väljastpoolt seatud piiridega suudab ennast ohjeldada?
Mina olen küll ‘sinisilmsem´

Vastupidi, tulemuslikult ikka vaid seesmistega.

Ma ei mõista usku millegi väljastpoolt peale panduna, endaväliste normide täitmisena või orgaanilises mõttes võõrkehana. Vähemalt elavat usku mitte.

Ja see teeb nõutuks ning kurvakski kui “usukauged” ikka ja jälle nii näha tahavad. Elav usk eeldab vabadust ja loovust mitte türanniat.

Sinisilmsem kasvõi juba sellepärast, et maisaa isukalt matsutada, kui seda vaatab pealt näljane.. Lihtsalt isu kaob ära.. ja neelata ei saa.

Ja selleks pole vaja mingit ’ kultuuri ega religiooni'.

Seegi osa kultuurist ju.

Aga keerukamate küsimustega läheb ehk kaadervärk segasemaks. Eriti kui eetikat määratakse ratsionaalse kokkuleppena.
Nt abort, eutanaasia, kloonimine jms bioeetika kilda käiv.
Või miks mitte ka kannibalism, viimane ju ratsionaalselt igati õigustet.

Sina võid ju ‘silmi sinades´ enda jaoks ikka ja alati eetiliselt käituda, aga ühiskondlikul tasandil on siin vaja miskit enamat, midagi mis seoks ja kohustaks.
Ja vot (ratsionaalsele kokkuleppele toetuv) moodne sekulaarne eetika on alles lapsekingades, täis religioosseid rudimente. Võta või see paljuräägit lause inimelu on püha. Siin pole kübetki ratsionaalsust. Nii ikka ei saa, et vasaku käega väisame religioone, aga paremaga toitume nende leivapudist.
Kui hülgate teadlikult religioossuse kui vaimupimeduse, visake siis ikka kogu kupatus selja taha.

Ma ei taha öelda, et religioonitu ei saa olla eetiline, vaid et sekulaarset eetikat on maailmavaateliselt (ratsionaalselt) suht keerukas veenvalt ning elujõuliselt põhjendada. Ei, mitte paberi peal, mõtlen just inimeste südametes.

Elame näeme.

Uuk, Priit Kelder, 2005-12-04 01:47:50

Kultuur üldisena ei ole samastatav religiooniga. See viimane on derivatsioon kultuurist. mitte vastupidi. Miks peaks religiooni hääbumine olema automaatselt “kultuuri häving”?

Arvan et religioon on (kõige laiemas mõttes) kultuuri süda. Ja ega religioossus ju kao vaid teiseneb ning võtab uusi vorme.

Vana kooli religioonide häving on ka neid ümbritsend kultuuride (nende problemaatika, esteetika ja eetika) kadu.

Vaata korraks moodsa esteetika ning eetika saavutusi selles võtmes, et religioon kultuuri süda.
Kui sõna religioon ei istu, nimeta aga ümber. Egas asi muutu.

Heelium, 2005-12-04 02:15:29

http://www.eelk.ee/religiooniopetus.html

Padme, 2005-12-04 02:32:20

Kultuuri määratlusi on sadu ja sadu, kuid siinses kontekstis võikski kultuuri määratleda kui inimese eeskätt just vaimse arengutee väljendumist inimese ainelises, intellektuaalses ja vaimses tegevuses ja loodus. Kultuur (ja kunst selles kontekstis) on püüd seostada, mõista ja väljendada iseennast, inimest kui tervikut, ja see püüd omab oma väljundit, vormi, kandjat meie meelelises, intellektuaalses ja materiaalses maailmas vormides, mis on üldiselt aktsepteeritud kultuurina (kunstina). Seeläbi on inimese vaimne areng nii kultuuri algne läte selle loomisel kui ka kultuuri peamine väärtus sellest osasaamisel.

Samas, kui vaadelda kultuuri ja kunsti selles eelpakutud üldisemas, eeskätt läbi vaimse kultuuri ja kunsti avavas kontekstis, mis hõlmab enesesse ka inimese vaimse olemise ja püüdluse, siis võib kultuuriks ja kunstiks nimetada inimese otsingut, teed oma piiratusest välja, igavikulise taotlemist, püüdu täiuslikkuse poole ja kõike seda, mis inimene sellele teekonnal, oma otsimistes loob. See püüdlus väljendub nii materiaalse loomingu, meelelise eneseväljenduse, aga samavõrd ka intellektuaalse loomena. Kõik inimloodu, mida mõistame kultuurina, on vaimse otsing ja püüdlus - looming poeesiast matemaatikani, helidest filosoofiani, arhitektuurist religioonini. Ainelises ja intellektuaalses kultuuris väljendab materiaalne loome ikka ja jälle vaimset ideaali ja selle mõtestamist, inimarusaamu ja taset sel inimese vaimse edasijõudmisest sel teel.

Kultuuri (ja kunsti) luues ja ka tarbides otsib inimene ülendumist. Kunst ongi üks teid ülendumiseks kõigile, ja sellegi läbi võib jõuda oma Ego piiratuse ületatuseni. Kui oma vaimsel teel arenetakse (ülendutakse) ja Ego lakkab olemast midagi inimolemise keskset, pole Ego enam edasisel ülendumisel ei põhjus, ei eesmärk. Jääb vaid liikumine Ühte Kõiksusesse. Ja see on juba inimese kultuuri- ja kunstiülene tee ja olemine. Kõrvalseisjale sageli arusaamatu.

Meie aja häda on, et religiooni käsitletakse ühe umbse kultuuriilminguna... kultuurisopistusena, umbes sarnaselt nagu vaadeldakse ussijätket organismis – kui see ei valuta, las siis olla. Samal ajal on aga religioon oma vaimselt olemuselt kultuurieelne ja kultuuriülene - on taustsüsteemiks kultuurile ja selle mõtestajaks. Muidugi, mitte igas oma ilmingus ja mitte iga inimese jaoks - oleneb ka vaatajast – kuid oma olemuses. Sest kui poleks seda kultuuri vaimset tausta ja alust, võiks öelda, et kogu kunsti asemel oleks meil vaid tarbekunst, kultuur aga taanduks tarbimiskultuurile. (Enesegi hämmastuseks märkan, et viimane lause ongi juba tegelikkuseks tõeks saanud!)

Seega on kultuur (ja kunst sh.) üks teid ja vaheetappe inimese vaimsel ülendumisel, on tee ja etapp, mille kestel oma vaimses otsingus luuakse midagi ja tarbitakse midagi, mida ühiskond kultuuriks nimetab (ja kunstiks peab).

Padme, 2005-12-04 02:55:58

Kui Õhtumaist kultuuri ja selle mõistmist võrrelda näiteks Hommikumaade kultuuridega, üldisemalt aga inimkonna kogu varasema kultuuriga algaegadest alates, siis kaasaegne Õhtumaine kultuuri mõistmine on valdavalt materialistlik, emotsionaalne ja intellektuaalne ning jätab kõrvale algse ja olemusliku inimeses ja tema tegemistes - inimese vaimse olemise ja olemuse. Kultuur on alati eneses kätkenud vaimset alust ja ideaali, kuigi sellest aspektist kultuuri vaatlemine on pea kadumas. Ometi, vaimne tagapõhi on olemas nii ugri vöökirjadest, ida märksümbolitest kui indiaani ornamentikas, on valdav müütide, sakraalarhitektuuri, õpetuste jms. “suurema kultuurini” välja.

See tuleneb tõsiasjast, et meie isiksusekäsitlus ja enesemõtestamine on kaasaja Õhtumail, eriti meil ja siin, vägagi poolik. Oleme isiksuse sulgenud ainelisse, emotsionaalsesse ja intellektuaalsesse, nägemata, et need meile antused on vaid vahendid meie, kultuuri loojate, kandjate ja tarbijate vaimseks täiustumiseks, vaimsusesse arenguks, kuhu tõus on meie tegelik areng, selle asemel, mida siin asises maailmas arenguks nimetame.

Padme, 2005-12-04 02:58:13

Ühel päeval aga pole sel vaimsesse areneval inimesel tema teel ülendumisel enam teistele nähtavaid, tarbitavaid resultaate, ülenduja ei jäta enesest enam “jälgi” - luuletaja ei luuleta, maalija ei maali, helilooja ei loo helisid... Sest neile pole seda enam vaja. Nad on ületanud eneses kultuuri ja kunsti tasandi, nad asuvad sellest raamist väljaspool ja üle ja nad on ise oma looming, õigemini – Jumala looming, kusjuures üha vähem neis seda "ise”-t järele jääb.

Sellise inimese olemine - elu - ei jaotu tema jaoks enam kultuuriliseks ja olmeliseks, nagu tema sõnad ei jaotu enam inimkõneks ja palveks, teod maisteks ja taevalikeks. Tema olemine on üks ja arenev terviklik osadus ja ta on teel samasusse jumaliku täiuslikkusega eneses ja maailmas, olles mõistetamatu neile, kes on jäänud oma Egosse ning kes näevad oma elus, kultuuris ja kunstis sealhulgas, vaid võimalust ennast oma Egos alal hoida ja kasvatada selle asemel, et seda ületada, ning kelle maailmgi on seeläbi jäänud lõhestatuks erinevuste ja vastanduste läbi.

priit kelder, 2005-12-04 08:12:06

Remargiks kultuuri juurde:
Ka võllapuu, giljotiin ja gaasiahjud on kultuuri ilmingud. Sõge ja pime usk aga - küllap kultuurituse ilmingud. Nii lihtne see ongi.

Padme, 2005-12-04 08:48:31

Priit, kas religioonides on üldse ka midagi positiivset sinu jaoks? Kui jah - mis see on? Või on need läbini negatiivsed?

Padme, 2005-12-04 09:08:45

Teiseks, ma arvan, sellised asjad nagu võllapuu, giljotiin ja gaasiahjud ei ole kultuuri, vaid kultuuri puudumise ilmingud. Inimteadvusele ilmnevad need kui isegi kultuuri vastandid, kultuuri hävitajad. Sama hea kui need kultuuriks väita oleks oleks väita, et ka kurjus on üks headuse liike ja kuulub headusesse. Ja pimedus üks on üks valguse liike ja kuulub valgusesse.

Ma ei arva nii. Kultuur on läbinisti positiivne mõiste ja selle alla ei kuulu selle puudumine, nagu headuse mõiste alla ei kuulu kurjus või valguse üheks liigiks pole pimedus. Destruktsioon ja hävitamine pole samaväärne loovusega ega ole osa loovusest..

Tean ette, et kohe tahab keegi väita duaalse loogika abil, et “hea ja kuri tingivad teineteist” jms., ja nii on ka võllapuu, giljotiin ja gaasiahjud ikkagi teatavas mõttes kultuur, kuid siin võiksin korrata seda oma “reaalsuse ühevalentsuse” mõtet koos taaskordse selgitusega absoluutse ja relatiivse reaalsustasandite eripäradest ja seostest, kuid sellest oli juba eelpool.

Siinne väike arutlus kultruuri ja selle puudumise üle peaks näitama, et kahevalentsest ja ka üldisemalt polüvalentsest loogikast ei piisa, et mõista absoluutse ja suhtelise relatiivsuse seoseid. On vaja seda “ühevalentset” ja dialektilist loogikat-loogilisust, et mõista, mis milleks ja mis on meie reaalses elus reaalne väärtus, mis seda aga pole.

33338, 2005-12-04 09:14:49

lehhtsaba Padmeke: “loogikad on vajd mxttlemis tehnikad”

Padmekesele on vist mxni rasske asi kolbakalekukkund vxjj on ta líiga palju inimülestlugend. sajj ju ammu sellgekstehtud, et loogikajd on vajd ükks, se on lóoduss'ääduste öhene side. need jaúramisvxtted, millega me v'äärat txekkspüjjame pöörata, on isikulised käsitlusviisid. loogikaga pole nejl minngit pisstmist. ning loogikapxhjal saame me teha järäldisi. ajjnsa erandina teeb tuletisi Éelium. aga no eks avane korrd ka tema silmad.

33338, 2005-12-04 09:19:32

oj jubedust mis ta edasi on kokkusolkkind! kahjuks pole aéga ega ka mxtet sellele lollile midagi selgitada, mull krisstliku kunstikohhta jura pooleli. xhhtuks vaja vallmissáada.

priit kelder, 2005-12-04 09:53:53

Padme - religioonis eneses on kaunist üsna napilt. Sest see, mis pakutakse, on illusoorne kompensatsioon. Lohutus maise elu vajakajäämistele, mida tasandatakse luuludega teispoolsest mõnuelust. Paraku ei ole keegi paradiisist veel naasnud oma reisimuljetega. Ja kui saatan ja muu kuri on sinu meelest üksnes luulud, siis miks ei ole inglid samast klassist?
Ma ei kahtle, et miljonitele inimestele pakub säärane pseudokompensatsioon rahuldust ning sellisena näen ma ka religiooni peamist sotsiaalset funktsiooni. Kuid väär on minu meelest taandada kogu rikas inimkultuur vaid sellisele illusoorsusele. Usu ümber on muidugi ka mittereligioosset ladestust kunsti, muusika, sõna jne näol, kuid usuinimeste poolt oleks küll häbematus väita, et inimloovus saab olla ja avalduda vaid usufiktsiooni kaudu. Maailmas on väga palju kaunist ka ilma usuta. Miks küll soovivad usumehed omastada-anastada nonreligioosset teadvust ja kultuuri? Ehtida end vägisi võõraste sulgedega? Nagu siin juba palju kordi ka sinule öeldud - ei ole näiteks kõlblus religiooni produkt. See eelnes ikkagi inimsuhete normatiivse reguleerijana usule miljoneid aastaid varem. Usk ent “varastas” kõlbluse inimeste käest ja pani monopoolselt kasumit tootma kirikule. Näotu, kas pole?
Läbini negatiivseid nähtumusi on maailmas pisku võrra. Ei ole mina neid üles lugenud ega jaksagi. Kuid sinu jaoks on ju ristimaailm täiuste täius, eks ju. Islam vist on sulle vägagi pähh-pähh.

v.l., 2005-12-04 09:56:00

Ühtepidi on giljotiin justkui kultuurituse märk, teistpidi aga kultuuri osa. Kas surmamõistetu hukatakse giljotiiniga või elektritoolil.

v.l., 2005-12-04 09:57:32

Hommikusest lugemisest:
VIVEKANANDA - KARMA JOOGA————————————-
Me aitame ennast, mitte maailma

Igal usul on kolm osa: filosoofia, mütoloogia ja rituaal. Filosoofia selgitab vastava usundi põhiolemust. Mütoloogia seletab sedasama suurmeeste legendaarsete elulugude ja imetegude kaudu. Rituaal annab filosoofiale veelgi konkreetsema vormi - rituaal on tegelikult konkreetseks muudetud filosoofia. Rituaal on karma. Rituaal on igas usundis vältimatu, sest enamus meist ei mõista abstraktseid vaimseid mõisteid enne, kui me pole ise vaimselt kasvanud. Inimesed arvavad, et nad suudavad kõike, aga tegelikult peavad nad sageli möönma, et abstraktsed mõisted on tõesti keerulised. Just sellepärast on sümbolid vajalikud. Me ei saa hakkama ilma sümboliteta, kui soovime midagi selgitada.

http://www.parnu.ee/raulpage/

v.l., 2005-12-04 10:16:46

samast
Elu on hea või halb olenevalt meie meeleolust. Tegelikult on maailm neutraalne. Tuli ei ole iseenesest ei hea ega halb. Kui ta soojendab meid, siis ütleme: “Tuli soojendab nii mõnusalt!” Kui põletame sõrme, siis kirume tuld. Niisiis ei ole tuli ei hea ega halb, aga vastavalt olukorrale tekitab ta meis kas hea või halva tunde. Samamoodi on maailmaga. Ta on täiuslik. See tähendab, et maailm on loodud täiuslikuna, nii et ta tuleb toime omal jõul. Võime olla päris kindlad, et tema kulg jätkub ilma meieta. Me ei pea vaevama oma pead sellega, kuidas teda aidata.
Aga ikkagi peame me tegema head. Soov teha head on meie suurim liikumapanev jõud, kui tajume, et teiste aitamine on meile antud privileeg. Ära tõuse kõrgele aujärjele selleks, et pidulikult ulatada vaesele penne, vaid ole vaesele tänulik, et talle kinkides saad aidata iseennast. Mitte saaja, vaid andja saab õnnistuse.

v.l., 2005-12-04 10:25:47

samast
Fanaatikud on osavad kõnemehed: “Ma ei vihka patuseid, vaid vihkan pattu.” Olen valmis minema ükskõik kui kaugele, et leida meest, kes oskab vahet teha patu ja patuse vahel. Seda on lihtne öelda, mitte teha. Kui oskame eristada omadust ja olemust, siis võime saada täiuslikuks. See ei ole lihtne.

toomas, 2005-12-04 10:30:20

Tere kallist pühapäevahommikut!

Põrgu on minu uskumise järgi hästi reaalne.
Põrgus saab inimene olema totaalses üksinduses.

toomas, 2005-12-04 10:31:47

Olen valmis minema ükskõik kui kaugele, et leida meest, kes oskab vahet teha patu ja patuse vahel.

Mina küll oskan juba kasvõi siis, kui ennast läbi katsun.

***