Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

tsukts, 2005-12-03 20:56:26

Padme, tsukts, 2005-12-03 20:53:25

Paitab, et sinult võib oodata rohkemat, kui karta võib.
Ma ju rääkisin oma kommis vabast tahtest, milleks sinu kordamised???

Padme, 2005-12-03 20:56:55

No näe, DiaTheo sai kohe asjale pihta - kes istub koopas, selle peale päike ei paista. Õpi DiaTheolt, tsukts.

tsukts, 2005-12-03 21:00:30

Jumal jagab ühtemoodi, kuid vastuvõtjad pole ühtemoodi, DiaTheo.

On olemas omnivoorid, karnivoorid ja vegetaarlased. kes vaatamata erinevale menüüle saavad kõhu ikka täis, sest kõik toiduained on toitvad.

tsukts, 2005-12-03 21:01:39

Padme, 2005-12-03 20:56:55

Õppisin. Ja õppisin sinust tähelepanelikumalt ning märkasin ka metsa :o))

Padme, 2005-12-03 21:02:57

Puudutasin Jumala suhtumist inimesse (pikemalt kui üks valguse-varju kujund) kommentaarides:

2005-12-02 22:36:43
2005-12-03 08:55:33
2005-12-03 09:06:29
2005-12-03 09:28:37

Padme, 2005-12-03 21:04:24

Hüva aga selle “valguse ja varjuga”.
Palju kära eimillestki.

Ti, 2005-12-03 21:05:36

*
<i Olid nad siis vastandlikud sinu meelest või täiendasid üksteist?
</i>

Nüüd ma näen, et su mõtlemine on tõesti duaalne: kas nii või naa..

Ei, ma arvan, et need hiina koolkonnad oma vastandlikkuses täiendasid üksteist, Padme.
Aga Priit Kelder oskab kindlasti selle kohta midagi asjalikumat öelda kui meie.

tsukts, 2005-12-03 21:09:21

Kuule Padme, kas sa omale uut aliast ei tahaks?

Ivan Sussanin sobiks nagu rusikas silmaauku :o))

Padme, Ti, 2005-12-03 21:15:22

Ma küsisin, Ti, sinu arusaama, mitte ei esitanud oma.

Jajah, võib ka öelda “täiendavad-vastandlikud” ja võib kindlasti veel kuidagi öelda, kuid mulle tundus, et sa olid lihtsalt väga lohakas oma teksti kirjutamisel ja kirjutasid segast, seepärast küsisin üle.

Olgu sellega. Kui sa näed minu mõteviisi dualistlikuna, siis ma loodan, sa loed ka mu teisi komentaare ja veendud tasapisi muus. Küll aeg su eksituse parandab, kuid olulisem on see, et sa ise ei jääks liiga kinni ei neisse kahestesse, kolmestesse ja kõrgematesse loogikatesse. Iga asi tingib veidi isemoodi loogika ja kord on tark asju ühtmoodi käsitleda, kord teistmoodi. Lihtsalt eri loogikaid tuleb vallata, ja see on juja mõtlemisharjumuse küsimus.

Hea interpreet võib sama teost väga erinevalt esitada.

Kui aga tõtt öelda, Ti, siis mulle on meeldivam ühevalentne loogika (ja see polnud nali).

priit kelder, 2005-12-03 21:22:57

Ti, hiina filosoofia kategooriate kohta on juba üllitatud üks eestkeelne raamat; ei hakka kiitma, kuid üpris põhjalik kõikide kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate kohta, võrdluses euroopalikega. Raamat saab olema saadaval alates neljapäevast.

Padme, Ti, 2005-12-03 21:27:13

Loogikad on vaid mõtlemistehnikad. “Asi ise” (tat tvam asi) peitub ikka olemuses, mitte inimteadvuse mõttevormides “asjast enesest”. Kuid mõttevormide kasutamine aitab meid selle “asjal enesele” lähemale.

Sama meloodia, kuid täiesti erinev viiulil, tšellol, klaveril, orelil, harfil, flöödil... ja täiesti erinevad vastuvõtud igas kuulajas igal esitusel...

Kuna loogika ja loogilisus on alati igas kirjatükis olemas, siis me jõuame veel nende teemade juurde tagasi tulla.

Hüva õhtat.

priit kelder, 2005-12-03 21:37:17

Abiks Padmele loogika valentsuse tundmaõppimisel:
(1) ühevalentne loogika on olemuslikult vist ikka nonsenss;
(2) läänelik ja paljukiidetud (ei tea vaid, mille eest?) loogika oma aristotelliaanliku formaalloogika kujul on kahevalentne, mida selgitab lahti “välistatud kolmanda seaduspära”.
(3) hiinalik mõttemaailm on olnud üpris tõrjuv või indifferentne selle nn kahevalentse loogika suhtes, pidades seda ebavajalikuks ja suisa kahjulikukski;
(4) selle asemel on nad usinalt ja suure eduga viljelenud ambivalentset või multivalentset loogikat.
(5) ühevalentne loogika võib esineda, ja sedagi vaid kolmapäeva õhtuti, mu kolmejalalise tabureti teisel jalal (kui see taburett mul oleks).

Padme, 2005-12-03 22:37:01

Ühevalentne loogikapole nii nonsens midagi. Kahevalentne - aristootellik - on vist koolideski sees, ülikoolis kindlasti. Kolme ja enamavalentsed loogikad kuni lõpmatuvalenntseteni on kõik olemas ja “avastatud-leiutatud”.

Sellele lisaks on aga veel dialektiline loogika, pigem loogilisiuse üks liike.

Kuid see ühevalentne... See näiteks ütleb, et kui kahevalentse puhul on olemas paar “hea - kuri”, kolmevalentse puhul “Hea - kuri - kolmas”, siis ühevalentse puhul ongi vaid “hea” olemas.

Või teine näide: “reaalsus - ebareaalsus”. Eks nende vahele võib veel vaheastmeid panna, aga ühevalentne ütleb, et olemas ongi vaid reaalsus üksi. Jne. Olemine on ühene, ja sellest tulenevalt on asjad ühtmoodi, mitte paljut moodi korraga.

Religioonides on selle ühevalentsuse väljenduseks monoteistlik maailmapilt, budismis näiteks nirvaana seisund, mis hõlmab kõike, taoismis tao mõiste jne.

Ka meie minevik ja meie elutee on ikka väga ühene ja pole seal enam mingeid variante ümber mängida. Ja tegutseda saame vaid ühel moel, valida miljoni võimaluse seast vaid ühe tulevikuvariandi ja olla vaid ühes kohas jne.

Padme, 2005-12-03 22:39:43

Loogikad, mis on mitmevalentsed, on teadvuse mängud - ja kohati vajalikud ning kasulikus. Kuid elu on ise ühene. Reaalsus on ühene. Olemine on ühene.

Teine kord sellest edasi, kui jutuks tuleb, Priit.

Ti, 2005-12-03 23:02:34

*
Padme, 2005-12-03 22:37:01

iKuid see ühevalentne... See näiteks ütleb, et kui kahevalentse puhul on olemas paar “hea - kuri”, kolmevalentse puhul “Hea - kuri - kolmas”, siis ühevalentse puhul ongi vaid “hea” olemas.

Oot.., missa nüüd räägid? Ühevalentne? Kuhu siis Saatan, see kuri-kuri jääb, mh? :)))

Ja pealegi, inimesena, nagu sa pidevalt rõhutad.. kuhu siis ‘kuri’ jääb, kui sa temaga ei vastandu ega oma eluga ei seosta? No teda polegi lihtsalt siis sinu jaoks olemas, ma saan aru?
A kuhu sa siis veel püüdled? Sa ju siis ujudki juba täislikkuses? Sul ju pole siis enam alust, millest kõrgemale püüelda või kuidas?

DiaTheo, 2005-12-03 23:12:58

Ah, ära soga jumalajutu juurde loogikat, xyz! Plätserdate jumalaga kahasse vaid loogika ära. Tagatipuks süvendad veel ebasoosingut oma jumala juures - alandad ju jumalat sedasi, arvates ta loogikamaailma kuuluvaks.

Jutt oli mustvalgest jumala maailmast: põrgust ja taevast kõigis oma ilmingutes. Kogu kristlikust samas võtmes mõttelaadist.

Padme, 2005-12-03 23:55:08

Oot.., missa nüüd räägid? Ühevalentne? Kuhu siis Saatan, see kuri-kuri jääb, mh? :)))

Jumal on ühene reaalsus. Jumal on headus. Kõik ülejäänu - kurjus - on ebareaalsus. Küll on olemas suhtelises reaalsuses elavad inimesed, kes pole täiuslikud, ja nendes on kurjust. Kuid kurjus ise on ebareaalsus ja vaid headus on reaalne. Sellest tulenevalt on ka üha enam kurjusega samastuv inimene üha ebareaalsem ja tavaliselt väljendub see tema enesehävitamises.

Nagu Päikesel pole õhtut, hommikut, päeva ja ööd - pole varje ega pimedust, nii pole absoluutsel tasandil kurjust. Meil, eemal päiksest on aga nii valgust kui varju. Absoluutses reaalsuses aga varju ja pimedust - kurjust polegi. Meie ei ela absoluutsel tasandil, vaid relatiivsel, ja siin on headus ja kurjus olemas, kuid neist kahest on reaalne vaid headus.

Padme, Ti, 2005-12-03 23:57:58

Ja pealegi, inimesena, nagu sa pidevalt rõhutad.. kuhu siis ‘kuri’ jääb, kui sa temaga ei vastandu ega oma eluga ei seosta? No teda polegi lihtsalt siis sinu jaoks olemas, ma saan aru?

Ma näen, see vaade on sulle täiesti uus.

Mina ega meie pole absoluutse tasandi olendid, me oleme relatiivse tasandi olend ja siin on kurjus sama reaalne kui näiteks pimedus. Ometi, ka meie pimedus on hea näide ebareaalsusest - pole olemas pimeduse osakest ja kui sa lambi laes kustutad, siis see ei hakka valguse asemel “pimedust kiirgama ja paistma”.

Padme, 2005-12-04 00:03:17

DiaTheo: Tagatipuks süvendad veel ebasoosingut oma jumala juures - alandad ju jumalat sedasi, arvates ta loogikamaailma kuuluvaks.

Ei juhtu Jumalaga midagi hullu - ta on kõikne ja kõiges ja meie võime loogilised olla on tema annetatud, nagu me ise üleni ja tervikuna oleme temast ja temas.

Jutt oli mustvalgest jumala maailmast: põrgust ja taevast kõigis oma ilmingutes. Kogu kristlikust samas võtmes mõttelaadist.

Jumala maailm pole must-valge, vaid ainult valge - kuid nii on see Jumala jaoks. Inimese jaoks on värvide ja toonide kgamma täiesti olemas.

Et seda mõista, tuleks aru saada absoluutsuse ja suhtelisuse olemistyasanditest. Need on filosoofiakategooriad ja teineteisega seostatud, kuid dialektiliset seostatud.

Põrgu ja Kurat jms. on mütoloogilised kohad ja tegelased, ei enamat.

Padme, 2005-12-04 00:09:09

Neid teie küsimusi lugedes tuleb taas kord tulla teema juurde na nentida, et oleks koolipingis antud inimestele algteadmised kristlikest arusaamadest ja käsitlustest, poleks selliseid “teravaid” küsimusi kellelgi esitada vaja - vastused oleksid lihtsalt teada.

Nüüd aga ma pean seletama, et Põrgu on mütoloogiline koht... ja kapjade ja sarvedega Kurat rahvajuttude kangelane.

Keegi ei satu põrgusse ega Kuradi katlasse keema, olge selles osas mureta.

Kuid ma arvan, selliste rahvalike jutukeste äraseletamine oleks enam kirjanduskursuse osa kui teoloogia tegevusväli.

***