Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

muusa, 2005-12-03 05:51:14

Oma kirjavigadest ma ei räägi, poolpimedas köögis kiiruga enne tööleminekut tiksitud.
Aga kirjavahemärkidest ei saa aru.
Miks ta neid teksti jätab ja suvaliselt teksti boldib?

Padme, 2005-12-03 08:55:33

DiaTheo, 2005-12-03 00:25:42

Inimene, kes ise on parteipoliitilisel seisukohal, näeb sama paratamatult kõikide teiste juures. Seda esiteks.

Teiseks, tsukts vaevalt et suudab kuidagi Piiblit kaitsta, selleks peaks ta Piiblit märksa enam tundma kui lihtsalt selle teksti aadress netis ja oskus sealt märksõnade abil tekstikatkeid leida. Ja üldisemalt - isegi mitte niivõrd Piiblit, kui õpetust sisuliselt tundma ja mõistma.

Seda päikese, valguse ja varju ning inimese vaba tahte seost, millest eelpool kirjutasin just inimliku vaba tahte aspektist lähtuvalt, võib vaadelda ka n.ö. “Jumala poole pealt”.

Inimeste maailmas on nii, et ebavõrdne seesmine armastus väljendub võrdses välises teenimises - inimesed võrdsustatakse ja võrdselt neile ka antakse. Selline on maise keisri riigi õigus ja toimimine, ilmalik arusaam suhetest - sisemine ebavõrdne suhtumine kaasinimestesse ja seda seesmist ebavõrdsust tasakaalustada üritav väline võrdsustav tegutsemine. Seda kõikide välist võrdsustamist näeme õhtumaises ühiskonnas ja Eestiski üha valdavamalt. Üldisemalt aga - sellisest seesmisest kasvavast ebavõrdsusest inimsüdames tuleneb tema üha suurem püüd üha enamale välisele võrdsustatusele. Ka vastupidi - püüd välisele võrdsustatusele viib paratamatult ebavõrdsuse kasvamisele inimsüdames.

Jumal armastab kõiki oma lapsi oma südames võrdselt ja on seeläbi õiglane oma jumalikes tegudes - armu osutamises - ta hoolib igast vastavalt sellele, mida just too üks ja ainus too vajab - ta suhtub igasse inimesse individuaalselt.

Jeesus õpetaski meile jumaliku õiglust, kui rääkis tähendamissõnad kadunud pojast ja kadunud lambast. Et isa armastas sisemiselt võrdselt oma poegi, siis rõõmustas ta just kadunud poja tagasituleku üle. Et karjus armastas sisemiselt võrdselt oma lambaid, siis läks ta otsima just seda ühte sajast, kes oli kadunud.

Et Jeesuses oli võrdne armastus, oli tema elu Maal vastavalt ebavõrdne - individuaalne teenimine: “Arsti ei vaja terved, vaid haiged.”

Me kogeme täpselt sama oma lähimates, sügavaimates suhetes oma peres - vanem armastab seesmiselt oma lapsi võrdselt, seepärast teenib ta neid ebavõrdselt - läheb alati esmalt selle juurde, kes abi vajab. Nii avaldub jumalik inimlikus: jumalik võrdne armastus avaldub ebavõrdse - individuaalse ja isikliku - teenimisena. Sest nii armastab ja teenib meid Isa - alati võrdselt oma südames ja alati individuaalselt ja isiklikult oma armus.

Padme, 2005-12-03 09:06:29

Tavaline maine lapsevanemgi ei suhtu võrdselt oma lastesse. Kui üks laps on hea ja korralik, teine aga pätt ja siga, siis armastab vanem neid mõlemaid küll võrdselt, kuid tema süda valutab just tolle pätiks läinud lapse pärast. See ongi võrdne armastamine, kuid individuaalne ja isiklik suhtumine. Nii me näeme jumaliku avaldumist inimlikul tasandil.

Jumaliku avaldumine inimeses on üldise avaldumine ükskikus ja see on alati ja paratamatult individuaalne, eriline, isiklik.

33338, 2005-12-03 09:25:40

see pole armastus, vajjd kúuluvustunne. alatéadvuslikult on selles ka vastutust tunndeliseltinnatud praagipärast.

Padme, 2005-12-03 09:28:37

Ja hommiku lõpetuseks veel veidi samal teemal - võrdsuse ja individuaalsuse teemal.

Kui keegi väidab end armastavat võrdselt kõiki inimesi - kui ise nii arvate enesest - siis mõelge enese üle ja vaadelge ennast, kas see väidetud “kõigi armastamine” on teie seesmine hoiak või väline suhe. Kui väline suhe ja püüdlus, siis te ei armasta reaalselt, sest võrdsustate inimesi, suutmata teenida ühte neist siin ja praegu, nagu see üks, siin ja praegu, seda vajab. See on tegelikult tema hülgamine, abita jätmine.

Jeesus õpetas meile jumalikku - inimsüdames võrdset armastamist ja vastavalt väliselt ebavõrdsest, individuaalsest isiklikku teenimist: "Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud..."

Kuidas armastas Jeesus inimest? Tema südames ja armastuses polnud vahet jüngri, variseri, lihtinimese ja röövli vahel, nii olid tema sõnad ja teod - teenimine - erinev igale neist. Oma jüngreid noomis ta sageli, varisere nimetas ränkade sõnadega, tavalisele inimesele andestas patud, röövlile ristil lubas, et too on veel samal päeval koos temaga Isa juures.

Nagu oma lapsi südames võrdselt armastav vanem valvab öös kõikide oma laste und, kuid läheb esmaselt selle juurde, kes nutab, nii kõiki oma südames võrdselt - jumalikult armastav inimene saab teenida seda üht, kes hetkel abi vajab ja anda talle, mis just temale hea on.

jälgija, 2005-12-03 10:47:29

Padme on jälle vana kulunud plaadi pöörlema pannud.
Milleks?
Kas fantaseerimine asendab elu puudujäävad osad?

33338, 2005-12-03 12:15:26

vigane onn arrvamus et “arssti ej vaja terrved, vajd ajjged”. samasugune vormiline “abistamine” tojjmub ka praégu, vaésus ej kao máaillmast aga kusskile. samuti onn ilja ajdata ajjgejd, ajdata tuleb jusst terrvejd, et nood ajjgeks ej jääkks.
aga Padmenejjukesel lähäb abipalakese annetamine ja labidaloovutamine loottusetult sássi. kül ta alles mu noorema sxbrakäässt saakks.

tsukts, 2005-12-03 12:44:31

Jajaa, Padme, tsukts ei tunne piiblit - teeb teine ikka vahet tölneril ja variseril, mitte nii, nagu suur usuteoreetik. :o))

toomas, 2005-12-03 13:14:33

Eilse nähvamise pärast hingel kripeldab.
Seepärast:

toomas, tsukts, 2005-12-03 13:14:53

Palun vabandust!

tsukts, toomas, 2005-12-03 13:19:13

Lepime jah ää :o)

toomas, 2005-12-03 13:20:41

A mis puutub kristlaste omavahelisse solidaarsusesse, siis muidugi peab see olemas olema!

Parteipoliitika on siis, kui on olemas konkureerivad parteid.

Kristlased lihtsalt on enda jaoks ainus olemise võimalus ja need inimesed, kes enda arvates kuuluvad kristluse vastasparteisse, lihtsalt esindavad ainsat olemise võimalust mitte nii selgel kujul kui kristlased ise.

toomas, tsukts, 2005-12-03 13:21:16

Aitäh!

toomas, 2005-12-03 13:22:38

Mis muidugi ei tähenda, et nendel, kes pole kristlased, poleks õigust vaadata kristlaste ja mitte-kristlaste vahekorda kui parteipoliitilist asja!

33338, 2005-12-03 13:55:17

aga mejje suksiga küll ää ej lepi. tema ju priviligèeritud sejjsusest ja mina mitteprivilegeeritust. seda lausa ligit"iimselt, óolimatta sellest et leksid siin ej loe.

Kylli, 2005-12-03 13:55:49

Sorry, et teise artiklialuse kommi siia lohistan, aga tahaksin Padmelt vastust ja karta on, et ta äkki vana artikli all mu kyssat ei märka. Artiklite teemad õnneks haakuvad, st probeemi ei tohiks väga olla.

Copy/paste E.Liivi artikli kommiumist:

Kylli, 2005-12-02 23:41:07

Padme , 2005-11-18 20:18:34 (Elo Liivi artikli alt kommipost 121-141)

Kuid olen nõus sellega, et meie kristlased on oma ainekavadega veidi üle pingutanud ja üritanud muuta üldhariduskoole osaliselt pühapäevakoolideks.

Viitsiksid Sa täpsustada, millega ja kuidas täpsemalt Su meelest ainekava kooliõppe pyhapäevakooliks keerab?

Lihtsalt isiklikust huvist kysin. Ma ka kristlane, tuline religiooniõpetuse kui hariduse/harituse koolidesse viimise pooldaja, ainekava tundub olevat hea, pooldan väga mõtet, et kavas on tutvustada erinevaid levinumaid usundeid&õpetusi - tahaks isegi väga sellist õpetust saada.

tsukts, toomas, 2005-12-03 14:08:37

33338, 2005-12-03 13:55:17

Ega ma sinuga tahagi leppida, pigem annaksin veel mõnet toud :o))

Niisiis, sina seletad, et meil on tegemist võõrsõnaga, millesse tuleb austusega suhtuda ja mida väänata ei tohi? Mis sõna see siisi selline väändumatu on... privilegeeritud?
Nu kuule, vaata seda sõna tähelepanelikumalt, ta on juba ära väänatud-eestindatud, niiet oled hiljaks jäänud.
Ja pealegi, kui see i-täht seal oleks andnud sellele sõnale mingi teise - ebasündsa tähenduse. siis mõistaksin ma sinu lärmi.

tsukts, 2005-12-03 14:09:39

Sry. Numbrimehele oli eelmine mõeldud.

tsukts, 2005-12-03 14:51:33

toomas, 2005-12-03 13:20:41

Vaada, toomas, parteipoliitika all mõistan mina olukorda kui inimese jaoks on Platon muutunud tõest kallimaks.
Kui kristlased tuleksid mürinal kõik, ühele oma vaidluses allajäävale usuvennale appi ja hakkaksid argumenteeritult tema seisukohti kaitsma, siis see pole parteipoliitika.
Aga kui asutakse jama ajava usuvenna kaitseks vaid seepärast et ta usuvend on ja suudetakse teda kaitsta vaid tema oponendi pihta suunatud isiklike rünnakutega... Nu tee mulle selgeks, et see pole parteipoliitika?

toomas, tsukts, 2005-12-03 15:46:39

Aga minu jaoks ongi kristlaseks olemine eelkõige käitumuslik, mitte (eelkõige) maailmavaateline asi.

Kõige lähemad kristlased on minu jaoks mitte need, kellega olen samadel seisukohtadel, vaid need, kellega käin samadel Pühadel Missadel. Kusjuures: ma ei pruugi nendega isegi ühtegi sõna vahetanud olla ega nende täpseid seisukohti üldse teada.

Näiteks on mulle tõesti väga lähedased inimesed kõik Pirita kloostri nunnad, kellega olen lihtsalt päevast päeva olnud samal hommikumissal, kuigi ma nendest enamikuga pole isegi sõna vahetanud.

Püha Missa seob ja väga tugevalt meid kristlasteks kokku.

***