Religiooniõpetuse mõttekusest

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 792 kommentaari.

toomas, Heelium, 2005-12-01 06:01:09

Kuidas mõista lauset:

Samuti on mõtet koolis panna rõhku kõigele, mis soodustab vaimset arengut & vähendada koolide katset vältida tunnetuslikku ja keskenduda mõistuslikule.

Kas “tunnetuslik” ja “mõistuslik” on siin sünonüümid või vastandid?

Artikli seisukohtadega nõus. Jungi psühhoanalüüs oleks tõesti võimalus siduda religiooni/religioone ja õpilaste tavaelu. Aga muidugi: selle õpetamiseks ei leiduks pädevaid spetsialiste.

ahvgepards, 2005-12-01 06:12:37

Jaa, siis on vähemalt püütud asjale konstruktiivselt läheneda, mitte hirmutatud Kristuse tuleku ja viimse kohtupäevaga, mis koos religiooniõpetusega maa peale või siis vähemalt kooli saabuvat :)

33338, 2005-12-01 06:44:24

esimesel ülelugemisel olid vajalikud asjad nagu olemas kujd rasske oli nejjd kohe üleslejjda. oleks paremolld kujj Éelium oleks oma mxtted loogilise púuabilesitand.
ja paljude mxjstetega on nii nagu varem mu noorema sxbraomadega - nejsst onn ilma selgituseta rasske öheselt arusáada.
aga suund onn ülldjuhul kiiduväärtt. sest keerukas lahend éeldab et seda ej saa rakendada énne kesskóoli. ehk tejsisxnu: juraxpetusi ej tohiks rakendada pxhikoolis. seda viimast olen ka mina jaurand.

rannatüdruk, 2005-12-01 09:48:50

Mul tuttavatele noortele on Heigo Ritsbek andnud gümnaasiumis valikainena religioonilugu ja filosoofiat. Noor inime ütlebki selle kohta, et põhimõtteliselt õppisid nad ajalugu. Ajalootunnis on sõdade daatumid, religiooniloos usundite daatumid ning filosoofias filosoofide daatumid. Kunstiajaloos omakorda omad daatumid. Selles mõttes näib Heeliumil olevat õigus, et õpitakse teadmisi ajaloost, mitte ei arutleta eriti tunnetuslikult. Aga, ega ei tea muidugi. Ise ei ole tunnis olnud.

Needsamad noored on veendunud, et religioonideasja gümnaasiumis õppima peab, see on teadmiste oluline osa.

v.l., 2005-12-01 10:40:24

Hea, et selline arutlus üldse avalikult välja on pandud. Kuid sisus palju küsitavusi.
Mõnedest neist.
Ei leia üldse, et praegune kool nii tehnitsistlik on (kui pole just tehnika- või ametikool). Ja õpilastel on siiski ka valikuvõimalusi - lõpmatuseni palju neid ka nüüd ühes pisikeses riigis ei saa olla.
Koolis tuleb igati vältida pseudotõdede õpetamist. Kool peabki edastama just seda, mis on kõigile üheselt mõistetav. (juba sellepärast on usuõpetus koolis absurd).
Miks peab autor jehhoovakuulutajaid teistest alamaks - erinevad usud ja erinevad rituaalid, erinevad arusaamad asjadest - religioonis tõemonopoli ei tohiks olla. Ja mis asi on religiooni õpetamine - kas peetakse usu õpetamist silmas või religioonilugu, kus antakse ülevaade eri religioonidest. Inimest ei saa ikka erinevat usku korraga õpetada.
Usuõpetamine saab olla vaid selles koolis, mis on antud usu institutsiooni ülal pidada - näiteks nelipühikoguduse või luterikiriku poolt finantseeritav õppeasutus (mis võib ka lisa saada riigieelarvest jm.).
Õpilase vaimne arendamine ei ole ühe või kahe õppeaine küsimus - see on kogu kooliprogrammi ning ka muu koolis toimuva (erinevad üritused) kohustuslik koostisosa. Isegi kehalises kasvatuses peab olema elemente, mis suunavad ka vaimu arengut.
No psühhoanalüüs võib ju mõnes kallakuga eliitkoolis olla - miks mitte ettevalmistada juba gümnaasiumi osas tulevasi selle ala tudengeid.
Kas on sõnastatud psüühika seadused?

Psüholoogia on juba normaalne koostisosa gümnaasiumite õppeprogrammides.

Inimese eetilisuse vundament laotakse lasteaia eas ehk iseloomu põhi pannakse paika siis. Vanaemad lugesid muinasjutte ja lastelastega tegeleti rohkesti. Nüüd on see paraku jäänud juba aastakümneid haruldaseks nähtuseks ja lasteaed ning eriti televisoon on teinud oma töö.

Kui vaadata religioonide ajalugu - siis enamasti on nende sisu ikka paika pandud ülaltpoolt - see on valitseva kihi poolt, mitte alt. Ja nii kannavad religioonid endas rohkem või vähem just valitseva kihi nägemusi ühiskonna asjadest. (Sest mis see kristluski on - riigireligioonina võttis ta kasutusele Rooma riigi keiser, kes ka suunas selles sisu kujundamist. Sisu on - VT suuresti egiptuse vaaraode ja nende lähikondsete ajalugu - tõsi küll moonutustega, UT - Suure Herodese perekonna saaga suuresti)

Üks asi, mis juba aastakümneid tagasi oleks pidanud kooli tulema, kuna perekond minetas selle rolli - see on nn. elutarkuse õpetus.
Seda saaks õpetada küll religioonide vahendeid kasutades - igas religioonis on häid asju, mida valitsejad lasid koguda ja mida kasutati oma ametnike koolitamiseks. Need on igasugu tarkuseõpetused ja vanasõnade kogumid. Kui niisugused tõed saaks inimeses koolilõpuks kinnistada, võidaks nii üksikisik kui ka ühiskond tervikuna üsna palju.

ahvgepards, 2005-12-01 10:53:10

Usuõpetus peaks jääma vastavate konfessioonide juurde, mida siis inime vaba tahte järgi valib. Minugipärast peetagu kasvõi ateistlikku pühapäevakooli.

Kas religioonilugu antakse eraldi õppeainena või mõne teise õppeaine (kasvõi kultuuriloo) raamides, polegi niivõrd oluline. Küsimus on kui miski asja õpetamisest loobutakse ideoloogilistel põhjustel, näiteks kui kellegi arvates on kristlus kurikuri. Niimoodi omandab juhtiva positsiooni ühiskonnas hoopiski ateism. Aga kuna on tegemist eksistentsialistliku nähtusega, on ju loomulik et üldhariduskoolis antakse sellekohane algõpetus.

nipitiri, toomas, 2005-12-01 10:55:08

õpetada toetudes kõigile meeltele ja arvastades iga õpilasega...
see idee on näiteks waldorff pedagoogikas...
aga nagu artikli tekstiski oli...
selliseid õpetajaid ei jätku...
*

nipitiri, rannatüdruk, 2005-12-01 11:27:29

ideaalne oleks...
kui kogu kupatus oleks paralleelselt samas ajas...
kirjandus + muusika + kunst + religioon + ...
ja liikumine neis toimukski korraga ajastute järgi..
sobib antroposoofide mõttekäiguga...
selline õppetsüklite jagamine annaks parema võimaluse midagi tunnetuslikult meelde jätta...

Uuk, 2005-12-01 11:49:21

Jah, see hinnetele, faktiteadmiste hunnikule ning standardiseerimisele rajatud koolisüsteem ise on olemuslikum probleem kui religiooniõpetus või selle puudumine.

jahutaja, 2005-12-01 11:58:48

Nipitirile
Noh religiooniõpetuses ei toetu waldorfpedagoogika päris kindlasti mitte kõigile õpilastele (ära loe siit välja, et see õpilasvaenulik oleks, seda mitte), see on ka üks põhjus, miks näiteks väljaspool kristlikku kultuuriruumi waldorfpedagoogika suhteliselt vähe arenenud on.

Uuk, 2005-12-01 11:59:22

Riigikool tapab üldjuhul niiehknaa lapse vaimsuse ja loovuse. Samas võtmes edastatav religiooniõpetus ei muudaks siin midagi. Ja ega programmiliselt miskit muuta saa. Kõik sõltub suuresti õpetaja isiksusest.
Õpetajaid vormivad õppeasutused teevad aga kõike muud kui kasvatavad õpetajaid. Sõna otseses mõttes just vormivad neid.

Uuk, 2005-12-01 12:00:38

või vorbivad

jahutaja, 2005-12-01 12:02:04

See on muidugi üsna õige

nipitiri, jahutaja, 2005-12-01 12:13:47

jah...
R. Steiner on pärit kristlikust kultuuriruumist...
http://www.waldorfanswers.com/RudolfSteiner.htm
*
hea idee... näiteks... edasiarendamiseks...
mitte absoluutsena ega igale poole sobivana...
*
oma lause sõnastan siis ümber... :)
(kirjavigagi sees)

õpetada toetudes kõigile meeltele ja arvastades iga õpilasega...

mõtlesin:

1) õpetada toetudes kõigile meeltele
2) õpetada arvestades iga õpilase arengut ja hinnata igaüht võrreldes tema enda eilse päevaga

jälgija, 2005-12-01 12:17:51

1. Esimese asjana soovitaks autoril oma sõnalohe vähemalt kaks korda läbi lugeda ja kõik liigne välja visata. Paljusõnalisus ja sisukus kipuvad pöördvõrdelised olema.

2. Psühhoanalüüs ei ole nüüd küll see, mida koolis õpetama peaks.
Kõik, mida haibitakse, ei hiilga.

nipitiri, jälgija, 2005-12-01 12:23:35

/itsitab... :)

Paljusõnalisus ja sisukus kipuvad pöördvõrdelised olema.

et siis üks sõna on sisukaim?

b-b, 2005-12-01 12:28:22

et siis üks sõna on sisukaim?

muidugi!

ytled: Lenin
mõtled: partei

;)

jälgija, 2005-12-01 12:31:52

et siis üks sõna on sisukaim?

No kui mõistust ei jagu et arukat piiri tõmmata, siis muidugi.

b-b, 2005-12-01 12:32:42

Uuk, 2005-12-01 11:49:21; Uuk, 2005-12-01 11:59:22

Tuleb nõustuda, nii ta kipub olema.

Tänases Eesti Päevalehes on kah natuke neist asjust juttu:
http://www.epl.ee/artikkel_306475.html

jälgija, 2005-12-01 12:35:15

Siit muide üks idee: nimelt oleks meie koolidesse hädasti vaja loova kirjutamise kursust.

Õpetust sellest, kuidas oma mõtteid esitada, kuidas liigset teksti kärpida, kuidas teksti liigendada.

Ilma selleta saamegi vahutavad artiklid ja itsitavad lugejad.

***