Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

v.l., 2006-01-10 14:12:01

andrus, 2006-01-10 13:49:09
omas edevuses teen teile teatavaks et ilmus jutt

Sulle on andeks antud

Hele, 2006-01-10 14:24:05

skeptik, 2006-01-10 13:39:19

kas inimese altruistlik käitumine on miskit enamat kui instinkt? Evolutsiooni produkt, et tagada liigi tõhusam säilimine ka piirsituatsioonides?

Altruismil võib väga hästi olla instinktiivne alus. Tõesti, juba titt nutab ja naerab teise omasugusega kaasa. Siiski on inimesel valikuvõimalus - kas, keda, kuidas abistada.

Ka religioon ja teadus on ju “evolutsiooni produktid” ja neilgi võivad olla omad instinktiivsed alused inimpsüühikas.

Põhjendada religiooni vajalikkust eetikale viidates on nagu põhjendada teaduse vajalikkust tehnoloogiaga. Ehk siis religioon (või üldisemalt - maailmavaade) on eetikaga samas suhtes kui nagu teadus tehnoloogiaga. Mumeelest on teaduse põhisisuks maailma tunnetamine, mitte niivõrd sellega kaasnevad vägevad ja kavalad vidinad. Religiooniga on vist ka mingi selline lugu, aga seda lugu võiks parem keegi usualal kompetentsem sõnastada.

v.l., 2006-01-10 14:29:48

Enne antud vihje täpsem esitus:
The Bahá'í Faith teaches that properly appreciated, science and religion will never conflict, as each are complementary ways of explaining truth, which on any issue must necessarily be singular; as can be seen in the following quote, taken from one of `Abdu'l-Bahá’s public talks:

“If religion were contrary to logical reason then it would cease to be a religion and be merely a tradition. Religion and science are the two wings upon which man’s intelligence can soar into the heights, with which the human soul can progress. It is not possible to fly with one wing alone! Should a man try to fly with the wing of religion alone he would quickly fall into the quagmire of superstition, whilst on the other hand, with the wing of science alone he would also make no progress, but fall into the despairing slough of materialism. All religions of the present day have fallen into superstitious practices, out of harmony alike with the true principles of the teaching they represent and with the scientific discoveries of the time.”
`Abdu'l-Bahá, Paris Talks, p. 143

Joosu, priit kelder, 2006-01-10 14:42:47

suurepärane artikkel.

*

nipitiri, 2006-01-10 15:07:14

milleks Mälu... kui nii lihtne ülelugeda... :)

autor on VIA-le, armastuse ja sümpaatiaga
seadnud üles vaidlusvälja...

*

isegi mitte nii irriteeriva kui eelmine kord...
kui alustas sõnaga “kas”...

Joosu, 2006-01-10 15:14:10

kusjuures üks funktsioon on sellel veel nagu aru saan.
selline...ee.. ütleme LEPITAV. :)
sest enne peksis Duusja Vaasjat ja kõik oli küla vaatevinklist ja perekonnaseisuslikult normaalne justkui.
kuid kui pohhmas Viktor läks mööda ja vaatas, et saab ka Vaasjale eilse ärajoodud õlle eest molli anda, siis Duusjal kohe rind kummis ja oma mehe eest väljas. nohhet OMA Vaasjat võin ainult mina peksta.

teisisõnu: sektilis-konfessiooniline erisus kaob suht ilusasti, kui ilmub välja ka eripalgelisteid kasvõi veidi ühendav ÜHINE pähha, kelle suunas aukuda.

et siis selline ikka nagu lepitav funktsioon. vaatan ma.

well done, priit. :)

Joosu, 2006-01-10 15:16:19

vikade paraduz:
eripalgeid *pähha* suunas ühendav.

jah, artiklit pidasin silmas.

Ti, Joosu, 2006-01-10 15:30:34

*
kusjuures üks funktsioon on sellel veel nagu aru saan.
selline...ee.. ütleme LEPITAV. :)

Lepitav funktsioon religioonil?

Ma küll praegu aru ei saanud.
Seleta lähemalt.

Sa tahtsid öelda, et ‘omasid’ liitev või?
Et ühisvaenlase puhul unustavad religioossed inimesed oma sisetülid ja asuvad koos vaenlast tõrjuma?

No aga.. kuda see religiooniga seotud on? See on ju iga koosluse normaalne reaktsioon.

Või sain su mõttest üldse valesti aru?

skeptik, 2006-01-10 15:41:05

usklase psühholoogiat reguleerivat funktsiooni, mis jäägu pigem vastavate arstide mängumaaks

usufenomen on siiski pakkunud tänuväärset uurimismaterjali ka muudele teadlastele. Usulist kogemust on uuritud biokeemia, närviteaduse, geneetilisest, psühholoogilisest ja psühhiaatrilisest aspektist.
Kui ikka niimitu inimest religiooniga tegeleb, siis olgu põhjused kui imelikud tahes, inimmõistuse kohta võib palju huvitavat teada saada.

Nende uurimisvaldkondade praktilisteks tulemiteks võib olla uute ravimite (või narkootikumide) ja ravimeetodite väljatöötamine.
/regulaarse kirikus käimise asemel tabletikuur
/palvehelmeste näppimise asemel, tabletikee
/palvetamise asemel psühhoteraapia tablettidega
/armulaua asemel tablett
/sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks grupiteraapia
/pihi asemel vestlus analüütikuga

:-)

Oki-oki, igaühele jäägu siiski tema lemmiktegevused vastavalt ta “vabale tahtele”.

Aga tegelt on Priit minu meelest selgesõnaliselt välja ladunud igati arusaadavad ja õiglased punktid.

Keegi võiks veel küsida:
"Võtate inimestelt nende usu ära, aga mida asemele pakute?"

Joosu, Ti, 2006-01-10 16:06:12

ei.
priidu artiklil.
funktsioon: lepitav.
eesmärk: silmi avav.
meetod: avameelne.
protsess: meele lahutus üleminekul meele jahutuseks.
sest veidigi päegtambitud tõdedest ja sissetallatud harjumuslikkusest ülesköetult annab veidigi lõpuks jahutatud meel annab mõningaidki vastuseid.
sest jah, pea tuleb hoida jahe ja jalad soojas.
mitte vastupidi.

be cool, baby! :)

Joosu, Ti, 2006-01-10 16:13:04

kuigi justnimelt.
KA religioon jah, peaks ka olema lepitav.
armastav, andestav, andev ja tolereeriv.

aga kas on veel kasvõi MÕNDA analoogi selle kõrvale vai asemele, mis poleks ilmamaas rohkem sõdu, tülisid ja vaenu tekitanud, kui religioon vai uskumine?
eksole.

Ti, Joosu, 2006-01-10 16:34:29

*
Ahahh, et priidu neljas - illusoorne-kompenseeriv funktsioon.

Ma sain esialgu aru, et tahad omalt poolt sisse tuua mingi uue dimensiooni selle LEPITATAVUSE näol.

v.l., 2006-01-10 16:37:48

Religioon on nagu nuga
- ühe käes on ta toiduvalmistamise vahend ehk eluks tarvilik tööriist
- teise käes on ta tapariist

Joosu, Ti, 2006-01-10 16:52:46

ma ei arva, et see oleks väga võimalik..
tuua kasvõi religiooni mõistesse totaalselt uut dimensiooni.
sest iga nn. usklase subjektiivsed oskused/anded/kogemused kasvõi jumala diameetri väljajoonistamisel on dimensioonidest olenemata siiski diametraalselt absoluutselt erinevad. ning tihtilugu tõepoolest ka lõpuks üpris kahemõõtmelised.
mul näib.

/joosus dimentus pater noster.

ahvgepards, artiklist, 2006-01-10 16:55:38

mnjahh, mis puutub sellesse, kas religioon on aineline või vaimline nähtus, see sõltub jällegi kontekstist. kindlasti on religioon iseenesest vaimline nähtus, kuid alati on inimloomal kiusatus teda materiaalselt ära kasutada, mis võib sellisel vähemarenenumal inimloomal jällegi selliseid materiaalseid instinkte esile kutsuda, millel üldjuhul konktreetse religiooniga mitte mingisugust pistmist pole.

religioon on reaalse maailma moonutatud, fantastiline peegeldus inimteadvuses
see on ikka nii ja naa. religioon on ikka pigem objektiivse maailma lahtimõtestamine inimmõistuse tasapinnalt. religioonis iseenesest pole midagi halba tavaliselt, vaid inimene ise võib panna religiooni oma materiaalseid huvisid teenima.

See toobki esile mu esitatud termini teise poole, selle, et see religiooni peamine funktsioon on illusoorne, ebareaalne, käega katsutamatu, võlts ja luulu.
pigem ikka see, et religiooni aines on inimmõistusele kättesaamatu, see ei ole iseenesest veel võlts.

Kokkuvõttes võiksin hinnata religiooni funktsioone kui tagurlikke, negatiivset rolli etendavaid faktoreid, mis takistavad inimestele areneda ja pidurdavad ühiskonna olemist.
Sellega võiks nõustuda, kui ka ateismi religiooniks nimetada, mis ta funktsionaalselt kahtlemata on. Religioon iseenesest käsitleb distsipliine, mis on inimmõistusele hoomamatud. Religiooni puhul on kõige ohtlikum selle ideologiseerimine, mis ongi see niinimeta´tud tagurlik dimensioon religioonis.

Praegusajal näeb selles integreerimisfunktsioonis ka usklaste ja kiriku püüdu vastandada end sekulariseerunud maailmapildile ning kaasaja sotsiaalsete küsimuste lahendamise mittereligioossetele võtetele.
ehk siis tegemist on ususõjaga usklaste ja mitteusklaste vahel (kuigi see võib siinse konteksti väliselt omada palju väiksemat kaalu kui võib arvata). Sest ateismuse ainuõigeks pidamine on samuti sügavalt religioosne näht´us ja kui see kellegi tundeid peals riivama (nagu see ka selles portaalis on mitmeid kordi nähtud), on see ikkagi kellegi usuliste tunnete riivamine, kes on harjunud ateismi õigeks usuks pidama.

Religioosne maailmavaade rahuldab küll inimeste tunnetusvajadusi, ent teeb seda paraku moonutatud vormis (maailma loomine 6 päevaga; Noa laev ja sellega seonduv; maailma eksistentsi kujutamine geomeetrilise lõiguna, Taevas ja Põrgu kui mingid eksistentsiväljad, puhastustuli, mille kestvust saab omatahtsi altkäemaksuga kirikule lühendada jne), misläbi kujundab inimestes antiteadusliku maailmanägemise.
põhimõtteliselt on võimalik erinevatele probleemidele ka tõsiteaduslikke järeldusi otsida, kui väljuda religioossest dimensioonist. sest asjade eitamine on sama religioosne dogmatism nagujaatamine. aga tõde võib olla hoopis keskpõrandal.

kusjuures ateismiusku inimeste juures häirib mind tavaliselt just nende sügav religioossus ja sellest tulenev kurjus. ateism tundub juba olevat iseenesest võitlev ja lahendusi välistav. see on fenomen, millele mina ei suuda seletust leida.

kirik ja religioon on loomulikult täiesti erinevad nähtused ja neil on ka erinev sotsiaalne funtsioon täita.

Joosu, Ti, 2006-01-10 17:02:12

ja ei. ei ole priidu neljas.
pigem 7+8.

stiilis *minu lapsed ja sinu lapsed, peksavad MEIE lapsi*. :)
sest ühise vanlase mudel ON oluline.
ja ühine vaenlane nö. lepitab tõepoolest.
sest ka sõjakamad lasteaiagrupid, kes enne loopisid üksteist liivaga, koonduvad oma kühvlikestega ÜHESKOOS ikkagi esiukse ette, kui suur ja must lõrisev eluk korraga ehk aia taga auh-auh teeb.

aa kui kutsa on lännud, siis korra ilmslet ohatakse, kuid õige pea äsatakse jälle üksteisel ämbrikesega ja loobitakse liiva rahus jälle edasi.
jah, selle nimi on normaalne religioosne *kodurahu* siis.
:)

Joosu, Ti, 2006-01-10 17:05:00

tegelt muidugi suure ja musta kutsa ENDA ilmudes pigem siiski joostakse ikka vast kiljudes eri nurkadesse. üle vaffate liivalosside ja just-saadud uute lelude.
ja ei loe seal enamp *omad* vai *võõrad*.
arvan.

/lasteaiatädi Joosu empiirilised vaatlustulemused religiooniteemadel. :)

kaak, 2006-01-10 17:15:56

Inimene ei vaja religiooni, vaid usku.

Füüsiliselt või vaimselt nurka aetud inimesel ei jää tihtipeale muud üle...kui loota võimatusele...et ehk kuidagi pääseb ja juhtub ime.

Mõnikord pääsebki...aga miks...seda ei tea keegi.
Ilmselt molekulide liikumine on tema suhtes sedapuhku soodus.

Paljud kodukootud religiooniteoreetikud on leiutanud isegi teatud inimkoosluse...usule vastuvõtlikud inimesed...nö. äravalitud, keda siis Jumal hoiab ja kes pääsevad ka taevasse ISA kaissu.

Lootus sureb viimasena...seda on varmalt kasutanud aegade vältel nii psüühiliselt haiged karismaatikud kui ka osavad ärimehed.

Religioonide mitmekesisus ja vasturääkivus iseenesest peaks vähegi mõtlevale inimesele ütlema...millega on tegemist.

Priit Keldri kirjutis võib ajada tagajalgadele püsti vaid inimesi, kes...

...nojah, parem ei ütle.

skeptik, 2006-01-10 17:27:07

mnjah,
mõtlen siin juba mõnda aega, kas ja mida ahvgepardsile öelda...
et kui loomal on raske lapsepõlv olnud, siis kas sobib seda haavakest surkida

aga siin ma ikkagi olen
ja küsin, et millise koletusega on ateistid su elus hakkama saanud?

saan aru paljudest katoliiklastes ameerikamaal, keda preestrid ahistanud on
võin mõista saibaabalasi, kelle suguelundeid nende suur juht ja õpetaja pühalikult õnnistanud on
ja palju muid väga eripalgeliste uskude esindajaid, kellele suurte ja üllaste sõnadega eest ja tagant keeratakse ning takkapihta lisaks needusele ka rahast ja inimsuhetest vabastatakse

mõistetav - hetkel miskipärast nõrk inimene tõmmatakse suurte lubaduste saatel lihtsalt lohku

aga kuidas ateistid, keda see usuvärk iseenesest üldse tihtipeale ei huvitagi ja sõna võtavad ehk siis, kui usupropaganda juba tüütavaks on muutunud ja normaalset elukorraldust ohustama hakkab ("ateist" on usklaste poolt pandud nimetus, mis vaat et lausa halvustavalt viitab mingile inimlikule puudujäägile - “ilma jumalata”), on oma “usku” levitades sulle või kellelegi teisele varba peale astunud. Millist kihutustööd nad on teinud? Kas tänaval tüüdanud? Kutsunud äratuskoosolekule? Põletanud usutaganejaid? Lubanud taevariiki, aga hoopis rahast vabastanud?
Või mis?
Mis küll vaevab sind ja ehk kedagi teistki seoses ateismiga?

Kristlikud teoloogid mõtlesid endale vaenlase välja ja panid talle nimeks ateist.

Aga olen nõus su märkusega, et ideologiseerimine on ohtlik. Nii religioonidele kui ateismile ja miks mitte ka linnuvaatlemisele.

ole tubli :-)

nipitiri, Joosu, 2006-01-10 17:34:40

oskused/anded/kogemused kasvõi jumala diameetri väljajoonistamisel on dimensioonidest olenemata siiski diametraalselt absoluutselt erinevad. ning tihtilugu tõepoolest ka lõpuks üpris kahemõõtmelised

*

kobiks kolmemõõtmelisse...
ja siis neljandat (aega... :)) pidi tagasi...
kui jumalakojad inimeste omadest suuremad ja uhkemad ehitati...

*

mumeelest on miskit paigast ära...
üüratute kontoorahoonete ehitamisega...
ja funktsioon nihkes?

***