Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

skeptik, 2006-01-16 19:09:46

Joosu,
see religiooni ja kunsti teatud seos jäi mulle endalegi väheke südamele. Sa kenasti tegid need erinevused puust ette ja punaseks.

Esiteks, enne kui neid kahte eluvaldkonda ühise inimloomingu mõõdupulgaga mõõta saaks, tuleks nõustuda eeldustega:

* religioon on inimlooming
Sellega enamus usklasi ilmselt ei nõustu, vaid väidetakse, et usk on antud “ülalt”.

* religioon võiks end lahti haakida jumalast kui reaalsest tegelasest reaalses elus
Ilmselt võimatu lootus laiemas mõttes, kuigi on olemas religioosseid liikumisi, mis on endale eelduseks võtnud, et üleloomulikkust ei ole. Religioosse hardumusega imetletakse nt looduse imepärasust, millest teaduse abil teada saadakse.

* religioonid võiksid jätta “Tõe” otsingud ja pretensioonid selle “Tõe” valdamisele
Aga kus sa saad?! Jumal ise on ju “Tõe” ilmutanud, selles ei saa ju ometi kahelda.

Teiseks jäin meenutama üht kunstinähtust siinsamal Eestimaal. Meile tuttav TV pidas/peab kunsti reaalsuse reaalsemaks väljenduseks kui reaalsus ise. Selles mõttes oli/on teatud sarnasusi ükskõik millise usuliikumisega - pretensioon “Tõe” otsinguile (õnneks küll vaid otsinguile, mitte valdamisele), eristus meie-nemad, üllad tõejüngrid ja tarkuse maaletoojad - tavalised inimesed.

Et on niipidi ja naapidi juhtumeid - religioone, mis tegelevadki loominguga selle parimas ja üllamas mõttes, ammutades ainest maailmast enesest; ja kunsti, mis ehitab paralleelmaailma ja hakkab seda pidama reaalsemaks kui reaalsus ise.

Aga reaalsusest eemaldumine ja püüded loodusseadusi eirata maksab tavaliselt valusalt kätte. Aga teinekord antakse selliste püüete eest ka preemiaid :-))

skeptik, 2006-01-16 19:19:46

nipitiri
kui pilve taga, siis ongi pilve taga
ega nad seepärast olemata ei ole

Siis saab vaadata planetaariumiprogrammist, kus miski millises faasis on.
Ja imetleda seda teadmist, et nad seal on, mõtiskleda nende teadmiste tekkeloole, lapata pilte, mis selgusega tehtud jne
8-) (binokliga)

http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/image/9805/aldrin_a11_big.gif

skeptik, 2006-01-16 19:25:46

nipitirile

Kuidas Kuu käib:
http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/image/9911/lunation_ajc.gif

Aga missorti tähed sind paeluvad? Rahulikud, plahvatavad, grupikad, pursklevad, sündivad, surnud... ?
Anna teada, vaatame, mis teha annab :-)

Joosu, 2006-01-16 19:41:03

grupikad meeldivad ka mulle. oojaa.

/tragilt. :))

skeptik, 2006-01-16 19:42:32

Siin üks tähegrupikas Joosule:
http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/image/9702/ngc1818_hst_big.jpg
:-)

Joosu, skeptik, 2006-01-16 19:57:47

skeptik, 2006-01-16 19:09:46

*..Sellega enamus usklasi ilmselt ei nõustu, vaid väidetakse, et usk on antud “ülalt”.*

— kunst väidetavalt on ka ülalt.
kaasaegne kunst aga võibolla ka ALT. mõnikord.
samas mõned kunstiliigid (vai teosed) on raudselt kuskilt KESKELT pigem. :))

* religioon võiks end lahti haakida jumalast kui reaalsest tegelasest reaalses elus
Ilmselt võimatu lootus laiemas mõttes, kuigi on olemas religioosseid liikumisi, mis on endale eelduseks võtnud, et üleloomulikkust ei ole.*

— nõus. asi muutub tihtilugu tõepooelst farsiks just monoteistlike religioonide puhul ja just dogmaatilistes konfessioonides.

* religioonid võiksid jätta “Tõe” otsingud ja pretensioonid selle “Tõe” valdamisele
Aga kus sa saad?! Jumal ise on ju “Tõe” ilmutanud, selles ei saa ju ometi kahelda.

—mm, siiamaani olib kõik su teesides siiski nagu ok.
/mõtleb/...kuid SELLE postulaadiga siin sa sa minetad oma imago siiski nata, armas skeptik. sest Skeptik (suure tähega) ütleks siinkohal: otsigu oma tõde nad isekeskis vai mitmekeskis. ja tehku seda seal ja omaette, kuid vaid niikaua, kui nad minu eramaal olevast maasikapeenardest seda otsima ei tule. :)

1sõnaga.
õpi sinagi, mu armas kahtleja, oma kontseptsioonide usutavuse nimel aegajalt ütlema ka: mul POHH. sellest va jumalast. näiteks.
:)
/jubbe elutark joosu, eeeeks? :)))

Joosu, skeptik, 2006-01-16 20:00:07

ahhh!
KUI ILUS!

see grupikas siis.
mmm!

:+)

Hele, dt, 2006-01-16 20:03:22

dt, 2006-01-16 16:41:17
No mis muid võimalusi seal sai olla, minult tsitaatki hakatuseks ära toodud:-))

Hea et niigi läks - tilluke paranoia ikka parem kui need su hommikused enesetapu-jutud. Vbl nende viimaste abil sa tekitasidki endale ootuse, et kohe ma su kuhugi saadan... ja edasi tegi juba su omameisterdattud filter oma töö.

Aga lingi mõte polnud üldse sinu vaimne tervis, vaid lihtsalt “kaardipaki” suurendamine. Et mis veel peale sootsiumi reageeringu võib motiveerida inimest ühiskonnale vastuvõetavalt käituma. Ja millist osa neist motiividest religioon misviisi mõjutada võib. On ju enne meidki nende asjade peale mõeldud ja ühtteist ka kirja pandud.

A olgu pääle. Igatahes tõsiseltvõetavat demagoogi ei õnnestunud mul dt-s tuvastada ;-)

Joosu, 2006-01-16 20:15:41

muide teemast: enesetapp.
enesetapumõtted võivad tõesti tekkida seesinasest suutmatusest kohaneda. pealesurutud normide, valemite või mingi kollekstiivse üksuse (kamba, klubi, ühiskonna) väljamõeldud reeglitele.
et ühelt poolt ei suudeta teha kompromissi olemaks paindlik või teiselt poolt ei suudeta ka olla truualamlik käsutäitja sellele, mis tundub võlts ja sellega reeta ennast.
lisaks muidugi frustratsioonid hüljatustundest või armastuse puudumisest organismis.
olenevalt kas tundlikkusest või tihti ka üledramatiseerimisvõime:) astmest.
siiski: tekivad sisemised käärid ja nii nende kääridega siis veene nüsitaksegi.

kuid samas...äraminekumõtted võivad tekkida ka neil, kes..
kes lihtsalt... väga igatsevad.
kellegi järgi.
ja ei paku suurt ükski maine objekt või subjekt või nähtus või idee lohutust.
SELLE i g a t s u s e leevenduseks.

/lihtsalt... arutleb siin. isekeskis.

DiaTheo, 2006-01-16 20:23:32

Oh mu pikki ja sassis juhtmeid. Sry, Hele!

See oli vist küll esimest korda elus, kus ma “Üks-olemisest” ilma sinule mõtlemata kirjoitin. Kui oleksin mõelnud, poleks sedasi kirjutanud. Ausõna. Vähemalt oleksin ... ahh, mis ma enam seletan.

priit kelder, 2006-01-16 20:40:54

Skeptiku punktidega 19.09 täitsa nõus: religioon on inimeste /pahatahtlik/ “leiutis”. Juttudel “ülalt antusest” puuduvad igasugusedki mõistuspärased argumendid. Inimese ja looduse olemine määrab ära ka teadvuse vingerdused ja väändumused.

Hele, dt, 2006-01-16 20:59:03

jaa, alateadvus on võimas asi :)

siiski pidi filtri töölehakkamiseks toimima piisavalt tugev seos “psühholoogia” ja “hulleri” vahel

jahh, kirikus pihil käia oli sotsiaalselt vastuvõetavam kui “hulleris” teraapial

kui abivajav inime “hullust” ümbritsevat sotsiaalset barjääri ei ületa
siis võivad sel igasugu kehvad tagajärjed olla kuni kõige kehvemateni välja
seda “hulleri”-barjääri pole imho vaja tugevdada, hoopis vastupidi

mumeelest pole vaimu haigus miskit rohkem häbiasi kui ihu haigus
ja iga haiguse vastu on ravi, mis kuigipalju ikka aitab

- igaksjuhuks - see oli nüüd küll täiesti üldteoreetiline jutt, ilma kellelegi siinsele vihjamatta

dt, 2006-01-16 21:22:36

See viimane lause läks päris asja ette kohe:-))

skeptik, 2006-01-17 00:41:23

Joosu,
vat need “Tõde” ja tõde on ka kaks ise asja.
“Tõde” on absoluut ja kontrollimatu, selline, mida väidetakse vaid ilmutuse teel saadud olevat.

Tõde on selline kontrollitav, iseeneses pretensioonitu tõsiasi. Nt et Maa tiirleb ümber Päikese. (kuigi sellisedki tõed mõnikord revolutsioone tekitavad)

Aga tegelikult tõesti - “Tõde” ja/või tõde võivad siiski kõik vabalt otsida. Ja isegi väita, et nad selle leidnud on. Kahtlen igas sellises väites.

Aga jah, minu maasikapeenar jäetagu rahule, sest tahaks teinekord kasvõi Joosulegi magusat mammu pakkuda, kui külla satub :-))

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2006-01-17 02:28:20

...kuid samas...äraminekumõtted võivad tekkida ka neil, kes..
kes lihtsalt... väga igatsevad.
kellegi järgi.

Jah.

priit kelder, 2006-01-17 07:59:08

Tõde näikse kuuluvat inimkonnal säherduste sõnade hulka, mis kasutusel pea et parasiitsõnana, asendamaks püüdlusi asjade-nähtuste-protsesside enam-vähem adekvaatsel hindamisel. Asendussõna oma väljendusoskuse piiratuse puhul ehk lausa hinnanguline, nagu paljud siingi juba öelnud. Kui me seda vähem pruugiksime, oleksid paljud jamad ja tülid olemata.

nipitiri, skeptik, 2006-01-17 10:33:30

:)

nj, tõdedest, 2006-01-17 12:22:52

Arhiivisügavikest veel üks huvitav tõlgendus (ei hakka kallutama, parem lugeda):

VT:
Tõestamine on tehniline küsimus, tõde on olemas tõestamisest sõltumata. Tõestamine võib olla niihästi eksperimentaal-teoreetiline kui ka puhtalt empiiriline.

Eksperimentaal-teoreetiline tõestamine viib arusaamani, et tõde on “taltsutatud tegelikkus”. (Just sellist päritolu on muide ka eesti sõna “tõde”, mis on soomeugri keelde laenatud vastavast vanast indoeuroopa sõnast.) Konkreetsemalt:
eesti sõnad tõde, tõsi on laenatud vanast indoeuroopa sõnast, millest on varasema indoeuroopa keele teisenemise teel saadud ka näiteks inglise sõna tame ‘taltsas’.

Empiiriline tõestamine viib arusaamani, et tõde on “avanenud varjatu” (nagu tõde mõisteti näiteks Vanas Kreekas).

Minu arusaamist mööda jagab Njah arusaamist tõest kui “taltsutatud tegelikkusest” ja kritiseerib oma aksiomaatikasse klammerdunult kõiki neid, kes peavad tõde “avanenud varjatuks”.

priit kelder, 2006-01-17 12:36:21

nj- huvitav

priit kelder, 2006-01-17 13:04:10

Mohandas Gandi võrdsustas Tõe jumalaga. Polegi paha väitluseks, kuigi nii üks kui teine on elukauged abstraktsioonid.

***