Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

dt, Hele, 2006-01-16 11:48:55

Ei jäksa, ei viitsi nii pikalt süveneda. Ütle otse välja - pean ma hullarisse pöörduma? Sinu otsekohest vastust ma usaldaksin.

Padre, 2006-01-16 12:02:03

Lisan veel, et headus on pahatihti lihtsalt argus: inimene ei julge öelda mida ta tegelikult mõtleb, olla selline nagu ta tahab ja mugandub siis teistega, käitudes nendega nii, nagu nood tahavad.

Täpselt nii.

dt, 2006-01-16 12:02:22

Ei saa teist aru, Paadre ja Yps. Kohe mitte ei saa.

Ma ju ütlen Paadrele, mis ma tema räigustest arvan. Peaksin seega siis nagu hea ja aus inemene olema. Aga Paadre paistab seda vääääga mulle pahaks panevat:-))

Kõige väljapaiskamisel on vaid siis mõtet, kui sel mõtet on (vot kui vägev sentents sai). Kui sel mõtet pole, pole see muud, kui tarbetu kakeluse alustamine.

Ja Paadre, kui sinu argumendiks vaid see on, et küllap ta teiste akade all pätt ja siga on, kuigi oma nime all hatahtlik taadu on, siis ... juunõu ... kuidas ma seda nüüd sulle ütlen ... ma ju tean, mida ma teen ja mida ma ei tee teiste akade all. Ja pole ma dt all midagi olulist ütlemata jätnud, oled ju ometi isegi seda märganud ja omal nahal tunda saanud.

dt, 2006-01-16 12:07:21

Padre, 2006-01-16 12:02:03

Lisan veel, et headus on pahatihti lihtsalt argus: inimene ei julge öelda mida ta tegelikult mõtleb, olla selline nagu ta tahab ja mugandub siis teistega, käitudes nendega nii, nagu nood tahavad.

Täpselt nii.

Anonüümsed foorumid on just need ventiilid argadele, kel reaalias kõiksugu hädapaised kumuleeruma kipuvad. Siinne räigus ongi nende muidu argade inimeste (aga mitte ainult, ega siis reaalias märatsejad siin siis, anonüümsetena, kukupaideks hakka:-))

Jätke ikka ka selline võimalus alles, et inimene ei tahagi ei ropendada ega sõimelda ega teisele asja eest teist taga pahasti öelda.

Vedurivile, 2006-01-16 12:10:14

sõna vedurivile jäi eelmisest kommentaarist puudu. Susake ise, kuhuvaja:-)

Uuk, 2006-01-16 12:11:04

Sõna “headus” kisub teil maru segaseks ära, st ta ju ongi segane ja te võiks ehk täpsustada, millest jutt.

Räägite ju heanäolisest, mitte heast.

toomas, 2006-01-16 12:13:12

Numbrimees kirjutab:
vonèetika on VORMILINE téadusaru, see uurib kujdas täppsält minngit äälikut ‘ääldatti ning püjjab txmmata äälikutevahele píire.
vonol"oogia on SISULINE aru, see uurib ääliku tähänduslikku küllge.

Nojah, aga võimalik on ka öelda, et fonoloogia pole samuti “sisuline” - et häälikud on keelele kui märkidest sisule “vormilised” nii juhul, kui neid uurida kui eksperimentaalselt uurimiskõlbulikku nähtust (foneetika) kui ka siis, kui neid uurida kui süsteemset “tähenduste eristusvõimega” nähtust (fonoloogia).

Minu arust ongi mõtet foneetika ja fonoloogia sel viisil kokku siduda.

Padre, 2006-01-16 12:15:40

Räägite ju heanäolisest, mitte heast.

Seda küll.
Tavateadvuses on need kaks kahjuks sünonüümid.

KopiPets, 2006-01-16 12:16:54

Ainult et see kaalutlemine ei vabasta midagi, vaid hoopis paisutab allasurutud negatiivset nagu varjatud mädapaiset.

Kuidas kellelgi.
Seda mitteallsurumist propageerib tänapäeva psühholoogia.
Üldjuhul võiks inimesel olla ikkagi ülevaade ja kontroll selle üle mida ta teeb ja kes ta on. Kui ta ei tea, ega tunne ennast veel piisavalt, siis ainukeseks tundmaõppimise võimaluseks ongi endast kõik välja kiirata, et siis väliskeskkonnast saadud peegelduse kaudu see endale selgeks saaks.
Kui aga inimeses mingi pinge pakitseb, midagi sellist millega inimene juba tuttav on, siis võiks inimene juba ise teadlikult selle avaldumist kontrollida. Mahasurumine ei suurenda iialgi pinget, sest Ükskõik mis see ka ei ole, on see kaduvväikene osa inimese tegelikust olemusest.

Uuk, 2006-01-16 12:21:44

Peab ka kiitma, et Padre, 2006-01-16 11:40:32 oli päris heasti tabav, nagu kolmveerand juhtudest ikka.

Heanäolise mõõndusega, nõustun ka lõpus oleva vanatarkusega.

Padre, 2006-01-16 12:21:52

Sina dt oled ikka pesueht demagoog.

Ja võime päris kindlad olla et dt okulaarides klassifitseerub ülal toodud lause roppuseks, sõimuks räiguseks ja halvasti ütlemiseks (igale reale läheb üks linnuke kirja, kokku 4 dokumenteeritud sõimu juhtumit).

Kuigi tegemist on vaid tõe, ei millegi muuga... aga seda ei tunnista demagoogid iial.

dt, 2006-01-16 12:22:04

KopiPets:
Kuidas kellelgi

Just,just!

Aga sellega siin

Mahasurumine ei suurenda iialgi pinget

ma küll kuidagi nõustuda ei saa. Ikka seesama

Kuidas kellelgi

kehtib ka siin, moarust.

Padre, 2006-01-16 12:31:56

Heanäolise mõõndusega, nõustun ka lõpus oleva vanatarkusega.

See on mõistlik parandus.

dt, 2006-01-16 12:40:07

Muudkui kiidetakse Padre sõnavõttu /11:40/

Võtan näiteks sellise lõigu ette:

Minivariandis oleme seda siingi näinud- kuigi räigust püütakse inkrimineerida neile, kes julgevad asju õigete nimedega nimetada, on TÕELISELT ropult ja räigelt esinenud just kenad ja korralikud kommentaatorid eri aliaste all.

Mis julgust läheb vaja ropendamiseks ja räigusteks????

Inimesel kas on vajadust ennast selliselt üleval pidada või mitte. Joosul ja Padrel oli vaja, minul mitte. Ma ei ropenda ka üksi olles. Lihtsalt ei tunne vajadust sellise väljendusviisi järgi. Mitte, et ma seda millekski eriheaks peaksin, seda ka mitte. Lihtsalt on nii, ja kogu lugu.

Ka ei ole ma allergiline ropendamise suhtes. Ikkagi meesinimene, nagu ma olen. Aga see oli ju kaugele näha, et seda pandi teiste poolt neile pahaks. Ja sugugi mitte “julge tõe teatamist”.

Aga see vaid pool häda. Teine pool on lõigu teises pooles peidus:

on TÕELISELT ropult ja räigelt esinenud just kenad ja korralikud kommentaatorid eri aliaste all

kust te teate, et just “kenad ja korralikud kommentaatorid” seda tegid????

Soov-, unelmmõtlemine! Kadeduseussike närib, et mõned ei ropenda ja sõimle. Nendele tuleb siis ikka ka miski külge pookida, demagoogia ja valega.

Võtame kasvõi selle levi alatuse. Hea, et üles tunnistas. Aga levi pole ometi nüüd küll see vend, kes levina poleks iial sõimelnud või ropendanud.

Inimesed jäävad ikka enamasti nendeks, kes nad on.

Yps, dt, 2006-01-16 12:40:35

Jätke ikka ka selline võimalus alles, et inimene ei tahagi ei ropendada ega sõimelda ega teisele asja eest teist taga pahasti öelda.

Jätame, jätame.
Aga see on siis tõesti sügavalt läbitajutud, et tahan ise omas südames olla leebe ja viisakas, mitte et keegi on viisakas seepärast et nii on kombeks või soovist olla korralik ja viisakas inimene = samaaegselt mõeldes et x on egoistlik mölakas ja üteldes sellelesamale X’le et ta on tore ja hea inimene.

toomas, 2006-01-16 12:41:52

Meister Ekhart/?Ekhardt (toetun meie nädalavahetuserekollektsiooni venekeelsetele taustmaterjalidele ega tea tema täpset nimekuju) hingepõhjas pesitsevast kurjusest väljakasvamisest kui õigest teest:

(see mu tekst pole enam tõlge, kuna on läbi teinud teisenemine saksa>poola>vene>eesti):

toomas, 2006-01-16 12:46:02

Meister:

See, kes on täielikult sobindunud Jumala tahtega ei tohi tahta, et ta ei oleks teinud seda pattu, mis ta on teinud - muidugi kui pattu mõista mitte kui Jumalale vastuastumist, vaid kui ärgitust veel suurema armastuse poole, selle poole, mis alandab ja lepitab.

Padre, 2006-01-16 12:48:38

Ma ei ropenda ka üksi olles. Lihtsalt ei tunne vajadust sellise väljendusviisi järgi.

Loomulikult.
Kenadel inimestel on omad, märksa õelamad vahendid varuks.

Soov-, unelmmõtlemine! Kadeduseussike närib, et mõned ei ropenda ja sõimle. Nendele tuleb siis ikka ka miski külge pookida, demagoogia ja valega.

Tule taevas appi! No kas õpetatud taat tõesti midagi etemat välja mõelda ei suuda, kui et keegi on hästi dresseeritud inimeste peale kade?!?

/ nüüd kukup küll naerust laua alla

toomas, 2006-01-16 12:52:12

Meister:

Kui Jumal näeb mingil hetkel patustajas muutust, siis ei pane ta üldse tähele, missugune ta oli varem, kuna Ta on käesoleva hetke Jumal. Ta võtab sind sellisena, nagu sa oled - mitte sellisena, nagu sa olid varem, aga sellisena, nagu oled praegu. Jumal võib aastaid kannatada igasugust ebaõiglust ja solvamist, mida tekitavad patud, kui see võib viia inimest Tema armastusest parema arusaamiseni ja seeläbi suurendada temas armastust ja tänulikkust, aga ka tugevdada tema püüdlikkust...samuti kannatab Jumal meelsasti ära pattude tehtud kahju ja laseb tihti teha pattu inimestel, kes Tema tahte kohaselt on ette nähtud tegema suuri asju.

Padre, 2006-01-16 12:53:42

Aga see on siis tõesti sügavalt läbitajutud, et tahan ise omas südames olla leebe ja viisakas, mitte et keegi on viisakas seepärast et nii on kombeks või soovist olla korralik ja viisakas inimene = samaaegselt mõeldes et x on egoistlik mölakas ja üteldes sellelesamale X’le et ta on tore ja hea inimene.

Heh heh, teraselt tähele pandud

Aint et inimloom on NII vägev silmamoondaja, et suudab endale täiesti ausalt kinnitada, et on oma südames leebe ja viisakas, sest ütleb sellelesamale X’le et ta on tore ja hea inimene, samas teades milline egoistlik mölakas too X on.

***