Religiooni funktsioonest ühiskonnas

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1385 kommentaari.

dt, 2006-01-16 10:24:23

Hümn Ustimenkodele ? Võib-olla. Mostly me siiski ei taha nii äärmuslikke asju kui Ustimenko.

Me? Me me ei taha ka peolauas hüüda

“Keri minema, sa mõttetu paks”,

aga mõned me`d on hullemakski valmis, kui ustimenkod.

Sinu mudelis puudus piiri reguleeriv kriteerium, tagasisidestatud kontrollmehhanism. Niiet, sellise vabadustjutlustava teooria apologeedina pead valmis olema milleks iganes.

dt, 2006-01-16 10:30:28

Ui, Uuk, ära riku minu silmis hedonismipilti ära. Minu jaoks on hedonism midagi kaunist, positiivsete tunnete ja tundmuste permanentne kõrglaine.

Ahjah, piibliõpetuse järgijale seegi vist põrguga karistatav:-))

Yps, 2006-01-16 10:33:08

Padre

Mida tahan ütelda.
Keegi siin ütles et ma kaitsen Ustimenkot.

Kurat ei kaitse. Ma arvan et Ustimenko on ohver.
Kuidas ma tunnen Ustimenkosid ja Rappija Jacke tekkivat.

Näiteks väga korralikust kristlikust väikekodanlikust perekonnast, kus nad on allutatud väikesest peale pisiasjadeni kontrollini, kus kõik nende sõnad, mõtted ja teod suunatakse viisakuse, korralikkuse ja ontlikkuse radadele. Kus loom inimeses surutakse maha juba eos - surutakse maha, aga ei hävitata, sest looma inimeses ei saa kunagi hävitada, sellega tuleb õppida koos eksisteerima - kui loom on pidevalt alla surutud kogub ta jõudu ning saavutab lõpuks hävitava jõu sünnitades Ustimenkosid, Hitlereid, Stalineid ...

Surudes looma meis enestes alla me anname talle jõudu. Surudes maha soovi ütelda ausalt halvasti, käituda halvasti, rikkuda reegleid - anname me loomale endas jõudu juurde. Kuni ühel hetkel on plahvatus - see loom võtab kontrolli enda kätte.

Mind ajab iiveldama see et meie kultuurist, religioonist, kasvatusest, kommetest suurem osa on väline - on teesklus, mitte sisemine hoiak. JA nii kasvab meis viha ja soov hävitada.

Inimene keda ei kasvatata, kellele ei suruta pähe ühiskonna ja religiooni norme, kes on loomulikult loomalik - selline inimene pole Ustimenko ehkki ta saadab kõiki inimesi väga sageli persse, murrab oma sõna, ei pea kellaaegadest kinni, ei allu distsipliinile. Aga ta on loomulik ja see on peamine.

dt, 2006-01-16 10:35:10

Eespetsiaal Padrele - teisi lugejaid säästa tahtes, ei hakka ma seda räiguste jada siia kopipeistima. Aga see on olemas, tavainimese klassifikatsiooni kohaselt, ma pean silmas. Yps´i järgi selle mõiste sisuline kate muidugi ähmastub.

Uuk, dt, 2006-01-16 10:38:59

No mitte karistatav, see seisund ise on põrgu, enda ihade jäägitu orjamine.

Ja kui apostlike siin rääkis enda tahte järgi elamisest, siis on rohkem kui kaheldav, kas Jumala tahet tahtev usklik käitub enda tahte järgi vähem kui oma ihade rahuldamise tahtest lähtuv mehepoeg.
Tundub, et siin samastatakse tahe kiresunniga.

Tahe seegi.

Uuk, 2006-01-16 10:42:02

s.t. enda ihade orjus ehk ikka see kõige suurem orjus.

KopiPets, 2006-01-16 10:45:35

Mulle tundub, et sellele Ühele, millest siin aegajalt jahutakse, on ehk enesetapjad pöördumatu otsuselangetamise hetkel kõikse lähemal, kui mitte lausa selle sees.

Väga valesti tundub.
Enesetapja tegeleb kõige absurdsema asjaga siin universumis üldse - ta püüab iseenese eest põgeneda. Aga see ei ole oma olemusele lähenemine, see on kõige kiirem ja selgem eemaldumine.

DiaTheo, Yps, 2006-01-16 10:49:31

Surudes maha soovi ütelda ausalt halvasti, käituda halvasti, rikkuda reegleid ...

Jätad oma arutelus ühe olulise aspekti kahe silma vahele.

Mõned inimesed, et mitte öelda enamus inimesi, mitte ei suru soovi maha, vaid kaalutlevad sinna juurde, et mis ma sellest saaksin, sellest räigest otsekohesusest.

Milleks võiks see hea olla, kui Viru tänavast kaubamajani kõndides igale paksule teatada, et ta ülemäära paks on, lohmakale lohmakust nina alla hõõruda, vaesele vaesust etc, etc, etc?

Või töökaaslasele iga 10 minuti takka teatades, et ta ikka üks keskpärak(pärand?) on?

Elik, selle asemel, et oma sügeleva soovi otsas alatasa niheleda ja endas ustimenkosid-hitlereid tasahilju inkubeerida, võib ju ometi endale küsimuse esitada - mis ma sest saan, kui ma teisele välja hüüan, et ta “üks igavene paks on”. Või mida saab sellest see, kelle pihta see käis?

Ja kui küsimusele vastus ka leitud, siis järsku kaob igasugune soov ja vajadus moonaliisasid tükkideks rebida.

Dumatj nada, štob h... s paljtsem ne pomenätj!

Yps, 2006-01-16 10:52:50

enda ihade orjus ehk ikka see kõige suurem orjus.

Õige, ei vaidle vastu.
Aga pagana pihta, kuidas üks comme il faut keskkonnas elanud inimene oskab üldse vahet teha ihadel ja tahtel. Ta on lapsest peale surunud ihasid alateadvusesse ja ei oma seetõttu nende üle enam mingit kontrolli. Ta ei tea iseendast mitte midagi ja asendab iseenda ühiskonna, religiooni, isamaalisuse või ükskõik millise “aatelise” asjaga.

Tema ihad ja tume pool elavad aga temas edasi ja ta ei vabasta neid vaid surub aina sügavamale alateadvusesse ja meie tumedam pool muutub üha tugevamaks. Üks pühak on kunagi tunnistanud, et tema enda sees on suurim kujuteldav põrgu. Ausust tuleb hinnata. Aga ega see pühak enne ei pääse kui on oma allasurutud põrgu välja elanud.

DiaTheo, KopiPets, 2006-01-16 10:55:45

Eitea, eitea!

Ma kujutan ette, et otsuse langetamise hetkel on kõik üks - olemine võrdub mitteolemisega, eile homsega, õnnefluktuatsioonid on lõplikult hääbunud tasapaksu õnnetuseuttu. Järele on jäänud vaid üks lõputult trööstitu Üks.

dt, Yps, 2006-01-16 11:04:12

Ma saan aru küll, mida sa silmas pead. Aga aktsent sul va nats teisene. Mul pole miskit minu ihade rahuldumise vastu - niikaua, kui ma oma ihade rahuldamisel ei satu räigesse vastuollu muu sootsiumiga.

Vastuollu sattumise oht tasakaalustab seega minu himuruse. Minu himurus sublimeerub, kas ajukurdude vahel või tõelise himurusobjekti asendamisel surrogaatidega.

Kui aga minu himud muudkui kumuleeruvad rahulolematuses, siis jah varitsevad need ohud, mida sinagi kirjeldad.

Aaga ... sellistel puhkudel peab spetsialistidega nõu pidama, need kuuluvad ikke ekstrakeisside hulka, kinnimajadki nende tarbeks ehitet.

KopiPets, 2006-01-16 11:05:32

Enesetapp on põgenemine kannatuste eest. Kannatused on aga tagasiteeks iseenese tundmaõppimisel. Kannatused on aga need mis sunnivad meid kõiksuses omi silmi avama.

dt, 2006-01-16 11:07:16

Ja kui “omad silmad ei avane”, ongi inimese jaoks kõik vaid Üks kannatus!

Uuk, 2006-01-16 11:13:06

Aga ega see pühak enne ei pääse kui on oma allasurutud põrgu välja elanud.

Migis mõttes küll.
Kuid esiteks, pühadust taotlev inimene just sellega tegelebki, et teadvustab põrgut, toob seda mitteteadvusest ilmsesse, mitte aga ei suru maha.
Toob viimsegi närusa hingesopi päevavalgusse, et see siis seljataha jätta.

A seda väljaelamist oleks ehk õigem kutsuda väljakasvamiseks.
Ja välise kombe või hea tava järgimisega pole sel enam mingit pistmist.

Yps, dt, 2006-01-16 11:13:51

Imetlen sind sinu optimismi pärast.

Kui aga minu himud muudkui kumuleeruvad rahulolematuses, siis jah varitsevad need ohud, mida sinagi kirjeldad.
Aaga ... sellistel puhkudel peab spetsialistidega nõu pidama, need kuuluvad ikke ekstrakeisside hulka, kinnimajadki nende tarbeks ehitet.

Nii nagu mina maailma, kasvõi Eesti riigi või sellesama VIA foorumi näitel näen, on maailmas enamuses inimesed kelle himud kumuleeruvad rahulolematuses. Tervet maailma ei saa kinnimajja kinni panna.

Padre, 2006-01-16 11:25:15

Mind ajab iiveldama see et meie kultuurist, religioonist, kasvatusest, kommetest suurem osa on väline - on teesklus, mitte sisemine hoiak. JA nii kasvab meis viha ja soov hävitada.

Sellega olen täiesti päri.

Millise maskeeritud agressioonini võltsvagadus viib, on kasvõi siinsamas kommentaariumis näha.

Hele, 2006-01-16 11:31:05

dt: niikaua, kui ma oma ihade rahuldamisel ei satu räigesse vastuollu muu sootsiumiga

Psühholoogia klassikat:

LAWRENCE KOHLBERG (1927 - 1987)
moraalse arengu staadiumid

I TASE - eelkonventsionaalne
1.aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele
2.aste - orientatsioon hüvitusele

II TASE - konventsionaalne
3.aste - “Hea poisi” moraalsus
4.aste - autoriteedi ja sots. korra säilitamine

III TASE - postkonventsionaalne
5. aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja
demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus
6. aste - individuaalsete printsiipide ja süüme

http://www.ema.edu.ee/htm/est/oppimine/oppematerjalid/psyhholoogia/Ylevaade_psyhholoogiast.pdf

Põhjalikumalt:

http://en.wikipedia.org/wiki/Kohlberg%27s_stages_of_moral_development

Hele, 2006-01-16 11:38:54

Yps, 2006-01-16 10:33:08

Surudes looma meis enestes alla me anname talle jõudu.

Me anname jõudu sellele osale endast, mida me oma elus teostame. Loomalikult käitudes muutume loomalikumaks, inimlikult käitudes - inimlikumaks.

Padre, 2006-01-16 11:40:32

Mõned inimesed, et mitte öelda enamus inimesi, mitte ei suru soovi maha, vaid kaalutlevad sinna juurde, et mis ma sellest saaksin, sellest räigest otsekohesusest.

Õige, dt.

Enamus inimesi on mugandujad, kes kaaluvad hoolega, mis on kasulik, mis mitte. Kellele tasub naeratada, kellele kummardada, kellele aga jalaga äsada, kui vastu saamise ohtu pole.

Ainult et see kaalutlemine ei vabasta midagi, vaid hoopis paisutab allasurutud negatiivset nagu varjatud mädapaiset.

/
Ebainimlikult julmad mõrvarid on ENAMUSES olnud vaiksed, korralikud, viisakad tüübid, kes püüdsid kõigile meele järgi olla. Kuni ühel hetkel kaane pealt viskas.
/

Minivariandis oleme seda siingi näinud- kuigi räigust püütakse inkrimineerida neile, kes julgevad asju õigete nimedega nimetada, on TÕELISELT ropult ja räigelt esinenud just kenad ja korralikud kommentaatorid eri aliaste all. Käiku lähevad igasugused võtted, eelistatult alatud.

Vaat selle pärast ütlevadki elutargad inimesed: ärge usaldage häid inimesi. Mida suurem on pinnapealne headus, seda suurem on selle all varjatud õelus.

Yps, Padre, 2006-01-16 11:43:59

Väga hästi öeldud sinu 11:40:32

Lisan veel, et headus on pahatihti lihtsalt argus: inimene ei julge öelda mida ta tegelikult mõtleb, olla selline nagu ta tahab ja mugandub siis teistega, käitudes nendega nii, nagu nood tahavad.
Olgu mul pigem üldse mitte sõpru, kui sõbrad kes ütlevad üht ja mõtlevad teist.

***